1. Loobuti nähtava ümbruse jäljendamisest (alates juba postimpist oli looduse otsene kujutamine tahaplaanile jäänud) 2. Abstraktsionismi rajaja: VASSILI KANDINSKY (Valge joon). Toetus postimpile, Matisse'i ja Picasso loomingule. Tema looming viib arengu lõpule. Värvid ei kujuta midagi. 3. Oli venelane, 1910 maalis esimese abstraktse akvarelli elas saksamaal Münchenis. 4. Mõttekaaslased (rühmitus Sinine Ratsanik): PAUL KLEE (Senecio, Maagiline kanaarilind), AUGUST MACKE (Tüdrukud puude all) ja FRANZ MARC (võitlevad vormid, Tirool, Sinised Hobused). 5. Rõhutasid puhaste, kujutamise koormast vabastatud värvide väljenduslikku jõudu. 6. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistuspärane süsteem, vaid tundeküllus. Pandi alus eksperssiivsele abstraktsionismile. Prantsusmaal arenes kubismist uus tüüp konstruktiivne või geomeetriline abstraktsionism. 7
Abstraktsionismi teke ja levik 1. Milline oli suhe loodusega abstraktsete kunstiteoste puhul? Looduse otsene kujutamine jäi tahaplaanile 2. Keda peetakse üldisel ,,abstraktsionismi isaks"? Vassili Kandinsky 3. Kust ta pärines ja kus töötas abstraktsionismi sünniaegadel? Moskva, kasvas Odessas. Töötas Saksamaal Münchenis. 4. Kes olid tema peamised mõttekaaslased? Paul Klee, August Macke ja Franz Marc 5. Mida püüdsid nad väljendada oma teostega? Defineerimatut ja salapärast ,,sisemist konstruktsiooni" ei loodetud tunnetada ei aistingute ega mõistuse abil, vaid usuti, et selle avastab intuitsioon kunstniku alateadvusest. 6. Milline vahe on abstraktsionismi ekspressiivsel ja geomeetrilisel suunal? Konstruktiivne abstraktsionism tööd koosnevad peaaegu ühesuunalisest toon- toonis värvilaikudest
Motiivi areng ajas, teravate kriiskavate värvikildude kasutamine; konsentrilised ringid ja lained heli võnkumine; motiivi hägusatmine Millisel maal ja miks leidsid futuristid ohtralt mõttekaaslasi? Milline kunstisuund seal välja kujunes? Venemaal väljendusid uue kunsti taotlused kubofuturismina, ühiskonna ja vaimuleu olid sarnased ning suur oli janu uue ja huvitava järele. 7. Missuguse poliitika poole pöördusid futuristid ja nende mõttekaaslased I maailmasõja ja 1917.a oktoobri revolutsiooni aja järel? Uuenemise jõu kultus tõukas futuriste kaasa minema äärmuslike massiliikumistega (bolsevism, fasism)
Pere kolis Winterswijk'i Tema isa oli kunstiõpetaja Kasvas ranges protestantlikus peres Õppetöö Kustipisiku sai isalt Põhihariduse sai kodus 1892 astus Amsterdami Kunstikooli Elukäik Elas Hollandis 18721912 Kolis Pariisi, kus elas 19111914 Naases Hollandisse 19141919 Töötas taas Pariisis 19191938 Elulõpu aastad veetis Londonis ja New Yorkis 1938 1944 De Stilj Mondriani mõttekaaslased Asutati 1917 Hollandis Samanimeline rühmitus Pani aluse 20.saj kunsti edasisele arengule Loomingu kujunemine Läbis kõik moodsa kunsti voolud fovismist kubismini Analüütiline kunst andis talle eelduse, et edasi minna esemlikkuse kaotamisele Sammsammult eemaldus esemete nähtavast kujust Looming Oma loominguteed alustas maastikumaalidega Maalis puid ja hooneid Puud muutusid ajapikku vertikaalseteks
Jaan Tõnisson 21. Millised 2 ajalehte 19. sajandi lõpul - 20. sajandi algul avaldasid olulist osa uues rahvusliku liikumise tõusus? Nimetage ka nende ajalehtede toimetajad. ,,Pärnu Postimees" toimetaja on J.V Jannsen ja ,,Sakala" - toimetaja on C.R.Jakobson 22. Mis aastal rajati Eesti Rahva Muuseum? 1909 aastal 23. Uus rahvusliku liikumise keskus sajandivahetusel. Tartu 24. Kes rajas Eesti Rahvameelse Eduerakonna? Jaan Tõnisson ja tema mõttekaaslased 25. Millise rühmituse loosung oli: ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks"? ,,Noor-Eesti" 26. Kes oli esimene eestlasest olümpiamängude medalivõitja? Maadleja Martin Klein
juhtuda, kui kogu selles saalis on vaid see maailm, millest parajasti teatrilugu on, siis on see lugu eredam, see puudutab sügavamalt. Ideaalne teater kannab sind kaasa ja tekitab seoseid, paneb su kujutluse sedavõrd lendama, et unustad parematel hetkedel enda ja lendad koos kogu saaliga. Sul on kerge tunne. Isegi kui see, mille keskel lendad, on kohutav. Kõiges on kaunist. Lennata on hea. Aga maanduda on ebamugav. Teatrist väljuda on kahju. Kõik saalis viibinud on mõttekaaslased, tahaks nendega koos kusagil istuda ja rääkida, aga eks igaühel omad tegevused. Maarja Salu
politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Tema kõige mõjukamad teosed on ,,Kommunistliku partei manifest" ja ,,Kapital". Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Koos Charles Darwini ja Sigmund Freudiga on Marx suurimaid maailmapildi muutjaid 20. sajandil. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis
Laura Koop, SH Stoikud või epikuurlased? Stoikude koolkonna rajas Zenon Kitionist (u 336264 eKr) ning tema mõttekaaslased kogunesid Ateena agoraal asuvasse sammaskotta, mida nimetati Stoa'ks millest tulenebki nimetus -stoikud. Peripateetikutelt laenati teadmiste põhiraamistik ja loohiline argumentatsioon; küünikutelt veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus
Kas siis kõike, mida ei mõisteta või millega ei nõustuta, tuleks vaikides taluda? Kui kaugele peaks tolerantsus ulatuma, et ei tekiks kaos? Walzeri raamatust ,,Sallivusest" koorub üks huvitav tõdemus: selleks, et olla sallitud, peab kuuluma mingisse kogukonda, kollektiivi. Kellegi eripära saab tunnustatud ja respekteeritud alles siis, kui tal on ette näidata mõttekaaslasi. Kuid kas siis ühiskond peaks aktsepteerima vargaid, vägistajaid ja mõrvareid, kuna nad on nii-öelda mõttekaaslased? Kust läheb see piir ükskõiksuse ja vaenulikkuse vahel? Kasvatus ja head kombed on need faktorid, mis kujundavad mõistliku inimese. Sallivus on märk mõtlevast, intelligentsest inimesest, kel on olemas mingisugune moraalitunnetus. Lapsi on sünnimomendist alates õpetatud vahet tegema hea ja halva vahel, et edaspidises elus õigeid valikuid langetada. On ju lausa piibliski seda teemat hea ja kurja tundmise puu näol käsitletud.
lahti saada. Veel hiljem kui kala söödud sai ründasid haid kala luukeret, mida siis maapeal külarahvas uhkusega imetles. Mees jäi kalata. Sadamasse jõudes on kalast järgi vaid luukere. Mees jõudis sadamasse hoovuse ja kaldal paistvate tulede abil. Kala oli kaheksateist jalga pikk. 15. Romaan lõppeb sellega, kuidas inimesed kala luukeret imetlevad ning vanamees magab ja unes lõvisid näeb. Vanamees ja poiss suhestusid nagu vanaisa ja lapselaps. Samas olid nad ka sõbrad, mõttekaaslased ja üksteisele toeks. Selle romaani sõnum oli sihikindlus, südamlikkus, vaprus ja usaldus. Hemingway sai selle eest Nobeli kirjandusauhinna, sest see oli tõepoolest rahustav ja sügavamõtteline lugemine, mis suutis lugemise ajaks kõik muud aknad sulgeda ning jätta ninna rahustava merelõhna. Nii köitev, mõtlik ning puhas raamat on vägagi auhinna vääriline.
emotsioonid. Loomulikult unistas ka Anna tõelisest armastusest, kuid see tundus talle juba ette traagilise ja jagamatu tundega. Ahmatova nukrus ei olnud poos. Võib-olla oli selles tulevaste murede prohvetlikku eelaimust. 1910. aastal leidis Ahmatova oma suure armastuse Nikolai Gumiljovi. Abielust sündis poeg Lev (hiljem tuntud ajaloolane). Mees hindas kõrgelt Ahmatova annet, viis ta luuletajate akmeistide ringi. Kaks andekat noort olid küll mõttekaaslased loomingus, kuid oma iseloomult ja huvidelt täiesti erinevad inimesed. Perekonnaelu polnud see jõud, mis kahte väljakujunenud ja sõltumatut isiksust oleks sundinud kompromisse leidma, ja nii jäi nende kooselu lühikeseks 1918. aastal läksid nad lahku. 1911. aastal ilmusid ajakirjanduses Ahmatova esimesed, kuid algaja kohta üllatavalt küpsed värsid. 1912 jõudis trükki esikkogu "Õhtu", mis äratas nii lugejate kuimka kriitikute tähelepanu
3 osa on ,,Paradiis". ,,Põrgu"- põrgul on eeskoda, sinna pääsevad ilma sihita inimesed. Siis tuleb ületada Acheroni jõgi. Edasi tulevad ringid kõigile põrgusse sattujatele. Näieks abielurikkujatele, liigsööjatele, vägivallatsejatele, priiskajatele. Lõpuks on seal veel 3 lõustaga Luuciferi kuju. Dante leiab, et tal on endal ka üks patt- kõrkus(teiste halvustamine). FRANCESCO PETRARCA Sündis Firenzes Nad olid Dante Alighieri isaga mõttekaaslased ja sõbrad Petrarca pere saadeti Firenzest välja Elas Avignonis Õppis isa soovil õigust, kuid pärast vanemate surma astus vaimulikku seisusesse Sai paavsti õukonda, seal ei olnud asjad hästi ja see tekitas Petrarcas nördimust 6. aprill 1327a kohtas kirikus kaunist noort naist Laurat. 6. aprill- Kristus löödi risti. 21 aastat ülistab Laurat oma luules Tegeleb elu aeg kirjandusega: kogu vanu käsikirju ja reisib Euroopa kloostrites ja linnades 1377a
kirjutas Adamson-Eric 1939. aasta suvel põhjarannikul Leetses. Huvitav käsikiri olevat näituse kuraatorit inspireerinud lisama väljapanekusse Adamson-Ericu poolt tekstis mainitud kolleegide töid, et teha nähtavaks elu-oluline loominguline keskkond, milles kogenud korüfeed ja noored kunstiõppurid Berliinis ning Pariisis toona kokku puutusid. Seega on väljapanek koostatud teadlikult väga mitmekesise valikuga, kaasates loomingut kunstnikelt kes sõbrad ja mõttekaaslased elus ning teisalt konkurendid riiklike kunstiostude ning kultuurkapitali stipendiumide osas. Kunstikeskseid paralleele ja erisusi saab vaataja näha portreedel, vaikeludel, aktimaalidel, linnavaadetel ja maastikel. Eraldi moosustavad suure osa Adamson-Ericu tarbekunstiteosed aastatest 1931-1968 ja nendele aastakümmnete jooksul tehtud kavandite materjal ning joonistused. Adamson-Eric, 1967, Tallinn Adamson-Eric (1902-1968) oli silmapaistev kultuuritegelane ja loominguline isiksus eesti
RAHVUSROMANTISM JA SÜMBOLISM PÕHJAMAADES 19.sajandit on nimetatud rahvusriikide kujunemise ajaks. LääneEuroopas oli rahvusriiklus edenenud juba kaua, kuid mujal Euroopas arvestasid riigipiirid rahvustega hoopis vähem. Venemaa ja AustriaUngari olid paljurahvuselised impeeriumid ning Saksamaa oli killustatud paljudeks väikeriikideks. Eriti Saksamaalt lähtus ideoloogia, mille kohaselt rahvuse ühteliitumise kindlustab rahvuslik eneseteadvus ja selle loomise oluliseks vahendiks on kunstikultuur. Paljud rahvad otsisid oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Seda suutsid pakkuda Euroopa äärealade rahvad, sealhulgas meie naabrid Põhjamaades. Lääne Euroopa uusromantism soosis individualismi ja kunstniku originaalsust, Põhjalas a...
Uudse helikeele tõttu ei olnud Berlioz oma kodumaal eriti hinnatud ei helilooja ega ka pedagoogina. Ta ei saanud loodetud tööd Pariisi konservatooriumi õppejõuna vaid pidi leppima raamatukoguhoidja ametiga. Elatusraha tuli juurde teenida muusika-ajakirjanikuna. Teda tunnustati Pariisis rohkem kriitiku kui heliloojana. Kontsertreisid Saksamaal, Austrias ja Venemaal, kus ta dirigeeris oma heliteoseid, tõid ajutist kunstilist ja rahalist edu. Liszt ja Wagner olid Berliozi toetajad ja mõttekaaslased tema uudsete monumetaalteoste loomisel. Berlioz oli andekas muusikakirjanik: artiklite, esseede ja reisikirjade kõrval on ta kirjutanud autobiograafilise teose "Memuaarid", mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. Tema "Suur traktaat instrumentatsioonist ja orkestratsioonist"(1843), mida hiljem täiendas Richard Strauss, pani aluse 20.saj. orkestrikäsitlusele. Kasutatud informatsioon : http://www.koolielu.edu.ee/trump/romantism.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Hector_Berlioz http://www
,,Musta pori näkku" Mihkel Raud Teosest: - tegevusaja ja -koha lühitutvustus Tegevus toimub 1976-1990 Eestis - peategelaste lühitutvustus Mihkel Raud - laulja ja kitarrist; tema vanemad - lastekirjanikud Eno Raud ja Aino Pervik; Mihkli vend - Rein Raud - nüüdne Tallinna Ülikooli rektor; varalahkunud Nõukogude Liidus kuulsust kogunud laulja ja kitarrist Gunnar Graps; praegune ansambel "Smilers" solist ja Mihkli noorpõlvesõber Hendrik Sal-Saller; laulja ja kitarrist Kojamees - nüüdne Tallinna Volikogu saadik Tarmo Kruusimägi; igavene punkar Villu Tamme - praegu ristsõnade koostaja ja vabameelne punkar; punkar Ivo Uukkivi - praegu Draamateatri näitleja; laulja Hardi Volmer- praegu animafilmide looja ning vabakutseline kunstnik; ning paljud teised selle aja pop artistid ja lauljad. - sisust lühidalt ja ülevaatlikult Autobiograafia Mihkel Raua elust, sellest kuidas no...
nii tulidki erakondade alged. Ühel poole Jaan Tõnisson Postimehega ja teisel poole Konstantin Päts Teatajaga. Tõnisson nõudis emakeelset kooliharidust aga Päts paremat majanduslikku olukorda. 20)Võrrelge K.Pätsi ja J.Tõnissoni vaateid( põhinõue, suhtumine suurde poliitikasse, toetajaskond, saavutused)? Põhinõue: Tõnisson emakeelne kooliharidus, Päts majandusliku olukorra parandamine. Suhutmine: puudub Toetajaskond:Päts- õpilased, haritlased, jõukas linnarahvas, Tõnisson- mõttekaaslased, jõukad haritlased, talupojad Saavutused:Võeti üle Tallinna linnvõim Pätsi poolt ja Tõnisson 21)Mida nõuti 1905.a. revolutsiooniga? Poliiitlisi õigusi Maa küsimuse lahendamist Rahvuslikud nõudmised 22)Mis toimus 16.10.1905.aastal Uuel turul? Inimeste tulistamine 23)Mida kujutas endast rahvaasemike koosolek ja mida nõuti? Kujutas endast inimesi kes olid kokku tulnud valdadest, linnadest ja seltsidest ja
), ja tekkis fotomontaaz. 11.Iseloomusta abstraktsionistliku maali. Abstraktsionismi e nonfiguraalne kunst või esemetu kunst. Saab alguse 20.saj teisel kümnendil. Kolmes riigis korraga. (Venemaal, Saksamaal, Hollandis). Levib põhiliselt skulptuuris ja maalikunstis.Aluseks võetakse kunstniku isiklik, filosoofiline otsing.Mõjutusi tulenes reisimisest ja ühiskonnast. Mõjutas ka fovism, ekspressionism ja impressionism. 12. Keda peetakse abstraktsionismi loojateks ja tema mõttekaaslased? Vassili Kandinsky ja tema ümber kogunenud rühmitus ,,Sinine ratsanik". 13. Kandinsky loomingu tutvustus? Tema jaoks oli kunst värviteater. Inspiratsiooni sai ta Wagneri muusikast. Muusikalised helid maalisid värvilisi pilte. Keskmised akvarellid ja suuremõõdulised õlimaalid. Pole tagamõttega pelakirju töödel. Värvid olid tähendustega.Kõige tuntum- Kompositsioon nr8- värv ja vorm tihedas kooskõlas. NT: Esimene abstraktne akvarell. 14.Geomeetriline abstraktsionism.
Raudtee soodustas põllumajanduse arendut, võimaldas värskete asjade turustamist suurtesse linnadesse. Raudteevõrk aitas kaasa erinevate Eesti maanurkade ühendamisele. Mitmed Eesti väikelinnad(Jõgeva, Elva jt) said alguse raudteejaamade juurde kujunenud alevikest. Erakondade kujunemine 1896. aastal sai Jaan Tõnisson Tartu ajalehe, Postimehe, toimetajaks. Nad kaitsesid rahvuslikke vaateis. Oluliseim nõue oli emakeelse koolihariduse taastamine. Tõnisson ja tema mõttekaaslased kõnelesid eesti keelt demostratiivselt. 1901. aastal hakkas ilmuma ajaleht Teataja, mida toimetas Konstantin Päts(1874- 1956). Oluliseimaks peeti rahvusliku olukorra parandamist. Sealt algas Eesti erakonnastumise algus. Sajandivahetusel levisid sotsiaaldemokraatlikud ideed. Muutus arvestatavaks poliitiliseks voolus Eestimaal. Peeti vajalikuks rahvuslike huvide kaitsmist ja toetasid hiljem riikliku iseseisvuse saavutamist. 1905. aasta revolutsioon
Ühendkooride kontserdid peeti sakslaste käsitööseltsi näituseplatsil, mis asus Tiigi tänaval ning üksikkooride esinemised ja võistulaulmised toimusid Vanemuise seltsi aias 1.3 Kolmas üldlaulupidu III üldlaulupidu toimus 11.–13. juunil 1880. aastal Tallinnas. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel ja pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus. Ametlikult palus peo korraldanud Lootuse selts luba Aleksander II 25. valitsemisaasta tähistamiseks. Carl Robert Jakobson ja tema mõttekaaslased heitsid kahele esimesele üldlaulupeole ette liigset saksa- ja kirikumeelsust. Kurdeti, et Tartusse jõuab liiga vähe koore ja ka kuulajad on vaid ühest piirkonnast. 1.4 Neljas üldlaulupidu IV üldlaulupidu toimus 15.–17. juunil 1891. aastal Tartus. Pidustuse korraldas Eesti Kirjameeste Selts eesotsas Johann Köleriga. Liivimaa kubernerile esitatud palvekirjas märgiti peo põhjenduseks Aleksander III kümnenda valitsemisaasta tähistamine.
· Nt" kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis Inimkeha liikuimises" Kirjanduses lühikesed laused, need kandsid endas just kui karjatust või hüüet Arhitektuur · Kavandid, plaanid, rakendust reaalsuses enamasti ei leidnud SANT'ELIA · Tulevikulinnad ,,Citta Nuova Uue linna projekt" osalt hiljem ka teostatud · Kujutasid tehiskeskkonda rangevormilised pilvelõhkujad ja mitmetasandilised sõiduteed · ,,Ühe ehitise visand" Venemaa peamised mõttekaaslased · Keskuseks Moskva · Soovisid samuti uuendusi, vastandusid Peterburile, kus oli endiselt vanamoelisus · Kubism ja futuris jõudsid samal ajal kubofuturism I maailmasõja vapustus · Osad eemaldusid · Osad võtsid osa massiliikumisest Itaalia futuristid (Marinetti) liitusid Mussolini fasistidega Vene omad pärast 1917 Bolsevikega Futurist oli eeskujuks ka abstraktsele kunstile. 4. Kunst I maailmasõja ajal. Dada ja metafüüsiline kunst (ptk 12, lk 77-81)
valitsusringkondade ning jäägritega, mis mai lõpul viis tema ametist lahkumiseni. Kuid peagi, sügisel 1918, vajati taas Mannerheimi teeneid. Pariisis ja Londonis viibides tegi ta palju Soome maine tõstmiseks ja 12. detsembril valiti ta riigihoidjaks. Kuid teada oli ka Soome komplitseeritud välispoliitiline seisund ja Mannerheimi tookordsed taotlused. Teatavasti soovisid rahvuslikult meelestatud ringkonnad karjalastega asustatud alade liitmist Soomega, kuid Mannerheim ja tema mõttekaaslased pidasid kõige tähtsamaks Petrogradi vallutamist. Mannerheim tahtis kaasa aidata Venemaa vabastamisele bolsevismist, kuid tema plaanid ebaõnnestusid. Põhjuseks olid nii sise- kui välistegurid: vastuolud Soome ühiskonnas, vene valgete soovimatus Soome iseseisvust tunnustada ning Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA vastuoluline Vene poliitika. 25. juulil 1919 seisid presidendivalimistel vastamisi Mannerheim ja juuraprofessor Kaarlo Juho Ståhlberg. Viimane sai 143 ja Mannerheim 50 häält
Riigikogu esimees, 19271928 ja 1933 riigivanem ning 19311932 välisminister. * 19311932 oli Tõnisson teatava üllatusena oma vana rivaali Konstantin Pätsi valitsuse välisminister. * 19321935 oli Tõnisson Rahvaerakonna, Kristliku Rahvaerakonna ning Tööerakonna ühinemisel moodustunud Rahvusliku Keskerakonna juht. * Esialgu toetas Tõnisson koos enamiku teiste Eesti poliitikutega 12. märtsil 1934. aastal läbi viidud riigipööret.. Ent Päts ja tema mõttekaaslased kuulutasid Eesti rahva raske meelehaiguse käes vaevlevaks ning algas Vaikiv ajastu . Aastal 1935 kõrvaldati Tõnisson poliitilistel põhjustel "Postimehe" peatoimetaja kohalt, samal aastal peatati ka kõigi erakondade tegevus. Tõnisson oli sunnitud poliitilisest elust taanduma ning 19351939 oli ta Tartu Ülikoolis ühistegevuse professor. * Aastal 1938 naasis Tõnisson poliitikasse ning kandideeris edukalt Riigivolikokku. Samal
Pealegi andis Stalin lubaduse, et võtab Lenini kriitikat arvesse ja püüab oma iseloomu parandada. Kõik kulges aga teisiti. Aastatel 1924-1929 suutis Stalin osava kulissidetaguse mängu abil järk-järgult kõrvaldada võimult kõik juhtivad bolsevikud. Tema peamiseks märklauaks oli loomulikult Trotski, kes 1929. aastal saadeti Nõukogude Liidust välja. Samal ajal kaotasid oma ametikohad Kamenev, Zinovjev ja Nikolai Buhharin 1888- 1938. Kõik nad olid Lenini mõttekaaslased ja palju haritumad kui Stalin. 1930. aastate teisel poolel kõik need inimesed hukati. Kasutades ära nende inimeste toetust, keda ta ise oli ametisse määranud, kindlustas Stalin oma võimu kogu riigis. 1928. aasta lõpuks oli ta käes täielik kontroll. Osavate intriigide abiga õnnestus Stalinil 1920. aastate II poolel elimineerida oma põhivaenlane Lev Trotski, kes 1929. a. NSV Liidust välja saadeti. 1940. a. lasi Stalin Trotski mõrvata tema Mehhiko kodus
testamendi. Avalikkusele on see tuntud Lenini teose "Kiri Kongressile" järgi. Aastatel 1924-1929 suutis Stalin osava kulisside-taguse mängu abil järk-järgult kõrvaldada võimult kõik juhtivad bolshevikud. Tema peamiseks märklauaks oli loomulikult Trotski, kes 1929. aastal saadeti Nõukogude Liidust välja. Samal ajal kaotasid oma 2 ametikohad Kamenev, Zinovjev ja Nikolai Buhharin (1888-1938). Kõik nad olid Lenini mõttekaaslased ja palju haritumad kui Stalin. 1930. aastate teisel poolel kõik need inimesed hukati. Kasutades ära nende inimeste toetust, keda ta ise oli ametisse määranud, kindlustas Stalin oma võimu kogu riigis. 1928. aasta lõpuks oli ta käes täielik kontroll. Kui Stalin oli Nõukogude Liidus kogu võimu oma kontrolli alla saanud, hakkas ta kohe muutma põllumajandust ja tööstust. Ta uskus, et Nõukogude Liit on Ameerika Ühendriikidest umbes saja aasta võrra maha jäänud. Järelikult on
halvatud. · Ta suitsetas piipu. · Ta armastas juua Gruusia veine. · Meeldis meelelahutus. 26 27 Avamused Stalinist · Ta oli tõsine türann,kes sai ajalooliselt kuulsaks sellega,et ta kiusas taga inimesi erinevatest euroopa riikidest. - M.C · Mees, keda ei tohiks mäletada ning tema algsed kaasosalised oleks tulnud giljotiini saata! E.M · Õpilaste arvamused! 28 · Lenini mõttekaaslased aga pooldasid teda täielikult ning valasid õli veelgi tulle. · Lenin oli vihatud ja armastatud korraga. · Kelle jaoks armastatud, kelle jaoks põlatud. · Pärast tema surma hingati kergendatult. 29 Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Jossif_Stalin · http://www.annaabi.com/materjal-1521-Jossif-S · 9-nda klassi ajaloo õpik. 30
Tema "Suur traktaat instrumentatsioonist ja orkestratsioonist"(1843), mida hiljem täiendas Richard Strauss, pani aluse 20.saj. orkestrikäsitlusele. Kuigi ta oli 19. sajandil Prontsusmaal tõrjutud on tema muusikat peetud tähtsaks sümfoonia vormi kujunemisel. Teda peeti oma aja kohta väga progressiivseks, ning teda, Wagnerit ja Liszt´i on nimetatud 19.sajandi romantismi ,,Suureks progressi kolmikuks". Liszt ja Wagner olid Berliozi toetajad ja mõttekaaslased tema uudsete monumetaalteoste loomisel. Looming oli tal läbinisti programmiline, ideede aluseks oli kas kirjateos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused. Muusika allus sisule. Berlioz eksperimenteeris julgelt orkestriga, tuues kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Ta astus paaril kontserdil üles enam kui tuhande muusikuga. Berlioz 1857 Kasutatud kirjandus: J.Jürisson - ,,Heliloojad romantikud" I.Kull, O.Tuisk - ,,Muusikaajalugu keskkoolile"
Brenner) "Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) "Jahimehe lust" (Astholz) "Pidu laul" (C. M. von Weber)) (http://et.wikipedia.org/wiki/II_%C3%BCldlaulupidu ) Kolmas üldlaulupidu III üldlaulupidu toimus 11.–13. juunil 1880. aastal Tallinnas. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel ja pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus. Ametlikult palus peo korraldanud Lootuse selts luba Aleksander II 25. valitsemisaasta tähistamiseks. Carl Robert Jakobson ja tema mõttekaaslased heitsid kahele esimesele üldlaulupeole ette liigset saksa- ja kirikumeelsust. Kurdeti, etTartusse jõuab liiga vähe koore ja ka kuulajad on vaid ühest piirkonnast. Johann Voldemar Jannseni väimees Heinrich Rosenthal hakkas Tallinnas koostama oma peotoimkonda, jäädes ise asepresidendiks. Presidendiks kutsuti arstiteadlane Carl von Wistingshausen. Peotoimkonda kuulusid veel kirjatoimetaja A. Einvald, kirikuõpetaja Woldemar Grohmann, endine maakohtusekretär Ed
Jaak, Audrus Rein, Tartu-Maarja kihelkonnas Merihärja Hindrek, Ignati Hindrek ja Harju Pärtel, Puhjas Käsu Hans, Ristil Rassi Toomas. Talupojad tundsid koolitöö vastu suurt huvi. FORSELIUSE ALUSTATUT JÄTKASID TEMA MÕTTEKAASLASED Forseliuse surm ja tema aabitsa keelustamine lükkasid parandatud kirjaviisi kasutuselevõtu edasi. Alustatud keeleuuenduslikku tööd jätkasid Johann ja Andreas Hornung, Andreas ja Andrianus Verginius ning mitmed teised Forseliuse mõttekaaslased. Nende vahendusel lähendati kirjakeelt rahvakeelele ning ilmus uusi raamatuid. Puhkenud Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse paariks aastakümneks täielikku madalseisu. Nagu Lääne-Euroopas unustati Komensky ideed, nii vajusid pikaks ajaks unustusehõlma ka Forseliuse õppemeetodid ja -raamatud Eesti aladel. B. G. Forseliuse loodud esilgse koolivõrgu suureks teeneks tuleb pidada kirjaoskuse levitamist, sellel põhines aga hilisem koduõpetus. KOKKUVÕTE
ideoloogia: agitpunkt, lööktööline, komnoor, kultuurimaja, rahvavaenlane, ettevõtete, organisatsioonide nimed (sõnad punane, uus, helge, edu, võit), asjaajamiskeeleks asutuste vahel üha enam vene keel Sõja ajal ja pärast seda ei tegutsenud ühtki ametlikku keelehoolde organit 1947 kirjastuste tarbeks Riikliku Kirjastuskeskuse keeltoimkond Alustas Keele ja Kirjanduse Instituut. (mõlemal keelehoole) Keelekorraldustöö eesotsas J. V. Veski ja tema mõttekaaslased, eesmärgiga • rahvakeelsus, • väga kindlad normid, • Ühtlustamine • Traditsioonidest kinnihoidmine (mitte tegelik keeleareng) Normitud kirjakeel traditsiooniline ja muutumatu: „Väike õigekeelsuse sõnaraamat“ (1953), „Õigekeelsuse sõnaraamat“ (1960) VÕK Lõhe kirjakeele normingute ja tegeliku keelekasutuse vahel. o Õppimine seetõttu raske,
Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas, Tallinnasse kerkisid mitmed metallitööstusettevõtted. Raudteede ehitamine soodustas ja põllumajanduse arengut. 19.Poliitiliste erakondade kujunemise algus. Rahvuslikke vaateid jäi venestusajal kaitsma Tartu ajaleht Postimees, mille toimejaks sai 1896. aastal Jaan Tõnisson(1868-?1942). Ajal, mil eestlastkõrgem seltskond suhtles omavahel saksa või vene keeles, kõnelesid Tõnisson ja tema mõttekaaslased eesti keelt. Postimehe kõrval kujunes teiseks tähtsamaks ajaleheks 1901. aastal ilmuma hakanud Teataja, mida toimetas Konstantin Päts(1874-1956). Teataja pidas rahvustunde kasvatamise kõrval veelgi olulisemaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Kummagi ajalehe juurde kujunes oma kaastööliste ring, milles võib näha Eesti erakonnastumise algust. Sajandivahetusel hakkasid Eestis levima sotsiaaldemokraatlikud ideed. Saavutanud algul
ROMANTISM I · 19.sajand-20.sajand · 19.sajandi kunstisuund, mis sai alguse kirjandusest. · Levis edasi kirjutatavasse kunsti ja muusikasse. · 19.sajandil sai ,,romantiline" tähenduse tundeline. · Romantilise mõtte tekkepõhjuseks oli pettumine Prantsuse revulutsiooniks. · Kunst sai väljapääsuks argielust ning huvi kultuuri vastu oli väga suur. · Ühiskond rõhutas üksikisikut nagu ei iial varem. · Sümpaatia rõhutute vastu, huvi lihtrahva ja laste vastu. · Usk inimesse ja tema saatusesse on seotud just selle ajastuga. TUNNUSED · Tunded olid mõistusest tähtsamad · Põgeneti oleviku eest · Tunti huvi mineviku vastu · Loodustemaatika · Läbivaks teemaks oli üksindus VÄLJENDUSVAHENDID · Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalus · Meloodia muutus väga laulvaks · Harmoonia muutus keerukamaks · Hakati kasutama rahvamuusikat UUED MUUSIKAZANRID · ...
selles võitluses, siis oli Osama siiski pea kaks kümmet võtmemängija selles kokkupõrkes.3 2 www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=443; 10.05.2011 3 Inside Al Qaeda : Global Network of Terror; Gunaratna, Rohan lk. 16-17; TTÜ avatud e-kirjad ja e-raamatud Osama bin Ladeni mõistmiseks tuleb aru saada tema elu vorminud religioossetest tõekspidamistest ja usuinnust, mis motiveeris tema tegevust kuni surmani. Ta on muhameedlane, kes nii nagu teisedki mõttekaaslased usuvad, et Allah ehk Jumal on universumi isand. Muhameedlasele kohaselt uurib ta islamiusuliste pühakirja Koraani, mis sisaldab kõike usklikule eluks vajalikke suuniseid paradiisi jõudmiseks. Koraani kohaselt on muuhulgas kategooriliselt keelatud abielurikkumine, hasartmängude mängimine, petmine, alkoholi tarbimine, sealiha söömine ja liigkasuvõtmine. Muhameedlased peavad kõigest tähtsamaks pidama Allahi teenimist ja talle kuuletumist ning
Jossif Stalinit ei peetud sel hetkel üldse suureks ohuks, kuna ta oli säilitanud madalat profiili ning inimesed ei näinud temast kui suurt ja mõjuvõimast diktaatorit.(3) 3. Stalini võimuletulek Stalini esimesi suuremiad tegusid oli märgata tema võimuletuleku 1927. aastal. Nimelt hakkas ta kõrvaldama võimult kõiki juhtivaid bolsevikke, mille põhiline eesmärk oli eemaldada Trotsk. Veel suutis ta ametikohalt eemaldada Lenini mõttekaaslased, kes olid Stalinist palju haritumad.(3) 30'ndate aastate teisel poolel hukati kõik need inimesed. Stalin oli saanud suure võimu kogu riigis oma toetajate abiga, kelle ta ise oli ametisse pannud. Lõpuks oli tal täielik kontroll. Loomulikult hakkas ta riigis suuri muudatusi tegema. Majanduspoliitikas tühistas ta Lenini poolt välja käidud NEPi poliitika ehk ,,Uus majanduspoliitika". Tema arvates pidi see otsus
kuna eneseteostuslik motivatsioon on nõrk. Endalt on hea küsida: "Mis on minu motivatsioon õppeaine omandamisel? Kas eesmärk, mille nimel ma õpin, motiveerib mind piisavalt?".Vastates sellele küsimusele jääb palju stressi läbi elamata, kuna tegevused, mis inspireerivad loovad sisemist tasakaalu. Rasketel õppeperjoodidel paluge oma lähedastelt toetust ja mõistmist. Jagage omi rõõme ja probleeme, mis kaasnevad teadmiste omandamisega. Samuti on äärmiselt tulutoov leida endale mõttekaaslased, kellega saab õpitava aine valdkonnast arutleda. Läbi vestluste ja analüüsi kinnituvad teadmised eriti hästi. Kui mõnes ainevaldkonnas ei lähe ootuspäraselt vaid kisub lausa viltu, siis on kasulik varakult hakata abi otsima. Sõltuvalt võimalustest leidke endale koduõpetaja või hakake sellele valdkonnale rohkem tähelepanu pöörama. Kui õpetaja isiksus on oma loomuselt väga võõras ja raskesti mõistetav, siis võimaluse korral leidke endale uus õpetaja.
religioosse küsimustikuga. Tuntumatest Rooma stoitsismi esindajatest nimetagem Seneca't (4 e.m.a 65 m.a.j.), Epiktetos't (u 50130) ja Marcus Aurelius't (121180). Kõnekeeles on kasutusel sõna stoiline, mis tähendab - eluraskustes vankumatu, kindlameelne. Sellist eluviisi pidasidki vääriliseks filosoofid, kelle õpetus sai nimeks stoitsism. Nimetus ise on juhuslik ega peegelda õpetuse sisu. Nimelt kogunesid Zenoni mõttekaaslased Ateenas asuvas sammaskojas, mida nimetati Stoa'ks. Zenon esitas oma arutlusi sammaskojas edasi-tagasi kõndides. Varemalt olid Stoas kogunenud poeedid ning neid kutsuti tollal samuti stoikuteks, kuid nüüd omistati see nimi Zenoni mõttekaaslastele. Zenon jagas filosoofia loogikaks, füüsikaks ja eetikaks. Kõik kolm filosoofia osa loogika, füüsika ja eetika moodustasid ühtse terviku. Loogika tugevdab tervikut, hoiab seda koos, füüsika on õpetus loodusest, eetika
kogu eluaja järeleandmatute fanaatikute vastu. Erasmuse missioon ja elu mõte oli vastandite harmooniline ühendamine humaansuse vaimus. Kuna Erasmuses olid ühendatud kõik loomisvormid, ühes inimeses koos kirjanik, filoloog, teoloog ja pedagoog, pidas ta võimalikuks, et kogu maailmas saab ühendada ka näiliselt vastuolulist. Oma elu tegeliku eesmärgina võttis ta ülla katse kõigi maade, rasside ja klasside hea tahte inimesi suureks haritlasliiduks ühendada. Erasmus ja ta mõttekaaslased pidasid võimalikuks inimkonna edenemist valgustuse kaudu ning lootsid, et nii üksikisikut kui ka kõiki koos on võimalik kasvatada hariduse, kirjaoskuse, õppimise ja raamatu üleüldise levitamise varal. Välimus ja olemus Erasmuse nägu ei saaks sugugi ilusaks nimetada. Loodus pole sellele vaimselt rikkale mehele pillavalt mõelnud, on andnud talle vaid vähesel määral tõelist elavust: üsna pisike,
Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood, kui ka Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mille tõttu oli ta sunnitud siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Seejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga. Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meid kapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks"
koostamisel. Presidentil on veto õigus. U.S.A president valitakse iga 4 aasta tagant. PoolPresidentalism on selline valitsemis viis kus president peab parlmendiga arvestama ja peale presidendi on ka peaministri ametikoht. ERAKONNAD JA SOTSIAALSED LIIKUMISED Erakonnad ühendavad ükesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakonna põhiline eesmärk on tulla võimule. Erakondade põhilised jaotused: 1. Väike parteid: neil on vähe dokumentatsiooni, liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja peetakse kinni ka suulistest lepetest. 2. Massiparteid: Nende eesmärk on haarata palju uusi liikmeid, et valimiste ajal valiksid kõik partei liikmed partei kanditaadi poolt. 3. Bürokraatlikpartei: nad lähtuvad partei põhikirjast, neil on keskus ja allorganistatsioonid, toimuvad koosolekud, maksavad liikmemaksu aga on lubatud teisiti mõtlemine. Tänapäeval demokraatlikes riikides on enamik parteisid bürokraatlikud. 4
Poolpresidentalism peamine erinevus presidentalismiga, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Venemaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes jne. Sotsiaalsed erakonnad ja liikumised. Väikeparteid nõrga organisatsioonilise struktuuriga. Neil on vähe dokumentatsiooni. Liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja nad peavad kinni suusõnalistest kokkulepetest (Eesti Kristlik partei). Bürokraatlik partei selle liikmeskond on arvukas ning oma tegevusest lähtub partei põhikirjas, parteil on keskus ja allorganisatsioonid. Liikmed maksavad liikmemaksu ja käivad koosolekuil, on kursis partei poliitikaga, kuid partei liikmed ei pea olema ustavad partei ideoloogiale. On lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riigides ongi enamik parteisid bürokraatlikud.
M. Von Weber) III üldlaulupidu Kolmas üldlaulupidu peeti juba Tallinnas. Pidu toimus 23.-25. juunil (vkj 11. -13. juunil) 1880. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel (töötas Peterburi Jaani kirikus) ja pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus. Ametlikult palus peo korraldanud Lootuse selts luba Aleksander II 25. valitsemisaasta tähistamiseks. Carl Robert Jakobson ja ta mõttekaaslased olid eelmistele laulupidudele ette heitnud liigset saksa- ja kirikumeelsut, samuti oli kurdetud, et Tartusse jõuab liiga vähe koore ja ka kuulajad on vaid ühest piirkonnast. J. V. Jannseni väimees Heinrich Rosenthal hakkas Tallinnas koostama oma peotoimkonda, jäädes ise asepresidendiks. Presidendiks kutsuti arstiteadlane Carl von Wistighausen. Toimkonda kuulus veel 12 inimest. Peol osalesid meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Esines 2 segakoori. Kavas oli 14 laulu, mõned orkestripalad
Brenner) •"Mu isamaa on minu arm" (A. Kunileid) •"Jahimehe lust" (Astholz) •"Pidu laul" (C. M. Von Weber) III üldlaulupidu Kolmas üldlaulupidu peeti juba Tallinnas. Pidu toimus 23.-25. juunil (vkj 11. -13. juunil) 1880. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel (töötas Peterburi Jaani kirikus) ja pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus. Ametlikult palus peo korraldanud Lootuse selts luba Aleksander II 25. valitsemisaasta tähistamiseks. Carl Robert Jakobson ja ta mõttekaaslased olid eelmistele laulupidudele ette heitnud liigset saksa- ja kirikumeelsut, samuti oli kurdetud, et Tartusse jõuab liiga vähe koore ja ka kuulajad on vaid ühest piirkonnast. J. V. Jannseni väimees Heinrich Rosenthal hakkas Tallinnas koostama oma peotoimkonda, jäädes ise asepresidendiks. Presidendiks kutsuti arstiteadlane Carl von Wistighausen. Toimkonda kuulus veel 12 inimest. Peol osalesid meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Esines 2 segakoori. Kavas oli 14 laulu, mõned orkestripalad
Kuid seal, kus õpilastelt nõuti loomingulist iseseisvust, oli noor Marx esimesel kohal. Bonni ülikoolis õppis Marx isa mõjutustel õigusteadust, kuid jättis õppingud pooleli- teise semestri pealt Siis siirdus ta Berliini ülikooli, kus hakkas õppima filosoofiat . Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajalehe "Rheinische Zeitung" kaastöölise ja toimetajana, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Seejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga. Marx loobus hiilgavast ülikoolikarjäärist ja valis poliitilise pagulase raske saatuse ja oli sunnitud kodumaalt lahkuma.
Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestumise kui saksastumise vastu. Sellega seoses tekkis 'sulesõda' Ado Grenzsteiniga, kes oli sunnitud kodumaalt lahkuma. Nõudis emakeelset kooliharidust. Sattus konflikti baltisakslastega, kes nägid rahvustunde tõusus ohtu oma ülemvõimule. Tõnisson nõudis eestlastele poliitilise ja majandusliku alal üheõiguslust. 1902. Aastal valiti Tõnisson Tartu linnavolikokku. Tõnisson ja tema mõttekaaslased kõnelesid avalikes kohtades eesti keelt, mõne aja möödudes muutus see tavaliseks. ,,Postimehes" ei pööratud tähelepanu vaesematele kihtidele, eesti rahvast käsitleti tervikuna. Tõnisson eitas klassivõitlust, arvates, et see ei kodune Eestis. Selle aspekti hülgamine sai ajendiks rahvusliku liikumise radikaalsema tiiva kujunemisele. Tallinna radikaalid. 1901. Tekkis Tallinnas päevalt ,,Teataja", mille asutajaks oli Konstantin Päts. Konstantin Päts (23.veebr
Kui Meka kaupmehed tahtsid Mekast teha võimsamat linna, sai Muhhamad aru, et araablastel on vaja ühteliitvat usku, millele alluda. Muhammadi õpetuste peamine iva oli vaeste ja väetite kaitsmine - eesmärk, mis põhineb Allahi hoiatusel, et kui saabub viimne kohtupäev, siis mõistetakse teiste tagakiusajad igaveseks ajaks hukka. Kuigi Muhammad oli ka ise olnud edukas kaupmees, kuid hakates kritiseerima kuraiside moraalset hoiakut, sattus ta kaupmeeste hulgas ebasoosingusse. Ta saatis oma mõttekaaslased Mediinasse ning 622 põgenes ka ise viimasel hetkel, sest kaupmehed olid otsustanud ta tappa. Muhammadist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. 624-630 peetud võitlusega alistas ta Meka ning muutis selle islami usukeskuseks. Seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile (Araabia riik). Muhammadi järglaseks sai 4
eriti Tartu üliõpilased. Kõigis Eesti suuremates linnades loodi Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) põrandaalused rakukesed. 1903. aastal hakkas Tartus ilmuma pahempoolse suunitlusega ajaleht ,,Uudised", millest võib lugeda eesti sotsiaaldemokraatia algust. Eesti sotsiaaldemokraatia isaks peetakse tollast juhtivat marksisti Mihkel Martnat. Nende olukorda raskendas tõsiasi, et nende Venemaa mõttekaaslased suhtusid väikerahvaste iseseisvustaotlustesse reeglina eitavalt, nähes neis kodanluse salasepitsusi tööliste vääramiseks õigelt, internatsionaalse solidaarsuse teelt. Punased aastad 20. sajandi algusaastatel tabas Venemaa majandust kriis, mis mõjutas ka Eestit. Hakati nõudma lühemat tööpäeva, töötingimuste parandamist ja palgalisa. Maal haakus sellega maatameeste, eeskätt mõisamoonakate rahulolematus oma olukorraga.
üldse olid samad inimesed. Teame vaid, et üks kolmandik esimesel päeval politsei poolt kinnipeetutest olid eestlased ja kaks kolmandikku järelikult venelased. Teame samuti seda, et kahel päeval kinnipeetutest olid pooled Eesti Vabariigi kodanikud ja kümmekond protsenti Vene riigi siin elavad kodanikud, 40% järelikult elamisloaga isikud. 12 Andrus Ansip ja tema mõttekaaslased jätkavad seda joont, et kõik need inimesed olid Keskerakonna valijad ja järelikult oleks Keskerakond ning isiklikult mina neid ka korrale kutsuma pidanud. Lausa piinlik oli seda Ansipi parastamist kuulata laupäeval ühes telesaates. Sel ajal kui meie püüame ühiskonnas pingeid leevendada ja uut dialoogi algatada, nii raskelt kui see ka ei lähe, õhutavad reformierakondlaste juhid ühiskonnas meie-vastast vaenu ning püüavad toimunust lõigata kitsast parteilist kasu
ketsereid ja nõidu õigetest katoliiklastest. Saades ketseri kätte, inkvisiitorid kinnitasid, et nende tegevus tulevat inimestele ainult kasuks, kuna viib ketseri ülestunnistuse ja patukahetsuse ning karistuse kaudu tagasi kiriku rüppe, avades nii patuse hingele lootuse pääseda taevariiki. Kui kaebealune ei võtnud süüd omaks, ähvardas teda tuleriidale sattumine. Seepärast soovitati puhtsüdamlikult üles tunnistada ja oma mõttekaaslased välja anda ja määratud karistus vaidlemisteta vastu võtta. Tõrksate ketserite mõjutamiseks kasutati piinamist. Piinakambris toimunu pidi jääma täielikuks saladuseks ei piinatav ega piinajad tohtinud selles hiljem sõnakestiki lausuda. Kehalisele piinamisele eelnes psüühiline rünnak.Ohvrile näidati piinariistu ja selgitati nende toimet. Kui sellest ei aidanud , asus timukas oma abilistega tegevusse. Inkvisiitor ise ei pannud
otsast alata. Eesti haridussüsteemi kõige korrastatumat võrku hakati jõudsalt lammutama. Kõik ametkondlikud lasteaiad läksid üle Haridusministeeriumi haldusalasse. Vene rahvusest sõjaväelaste perede väljarände ja tekkinud tööpuuduse tagajärjel vähenes drastiliselt laste arv koolieelsetes lasteasutustes, hakkas langema sündimus. Tühjaks jäänud lasteaiad suleti või anti erakätesse . Lasteaednike täiendkoolitustel said kokku mõttekaaslased, arutati ja vaieldi haridusprobleemide üle. Aktiivsemad lasteaednikud hakkasid koonduma ja loodi Lasteaiajuhatajate Ühendus ning Eesti Lasteaednike Liit. Ühiste jõupingutuste tulemusena ja tollase haridusmninisteeriumi alushariduse peaspetsialisti Sirje Õruste koordineerimisel valmis 1990. aastal ,,Lasteaia uuendamise tegevuskava". Lasteaia uuendamisega seoses räägiti Johannes Käisi üldõpetusest, lapsekesksest lähenemisest, individualiseerimisest ja koostööst lastevanematega
perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii Newtoni, Leibnizi kui ka Locke'i mõtteviis ja samuti ka William Shakespeare'i romantilised lood. Marx õppis Bonni ülikoolis õigusteadust, kuid kuna teda vaevas alkoholism, siis siirdus ta Berliini ülikooli, kus jätkas õpinguid filosoofia valdkonnas. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks kõigele eelnevale jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna, kust ta pidi kahjuks poliitilistel põhjustel lahkuma. (Wales, 2011) 4.2 Karl Marxi majandusvaated lõplikul kujul Oma majandusvaated nii, nagu need on tuntud tänapäeval, formuleeris Marx pärast 1848. aasta revolutsiooni. Viimase kohta kirjutas ta töö "Klassivõitlus Prantsusmaal 1848.-1850. aastani", kus ta esimest korda kasutab terminit "proletariaadi diktatuur"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
