Kunst avab tee maailma mõistmisele Paljud inimesed ei pea kunstiga tegelemist tähtsaks ning peavad seda tülikaks ning ebavajalikuks. Mina olen see, kes astub neile vastu ning arvab, et kunst harib inimest. Kõige tähtsamaks kunsti alaliigiks pean kirjandust. Lugemine aitab arendada inimese käitumisnorme ja kujundab välja ellusuhtumise ning elu mõistmise. Kunst õpetab inimesele eetikat ja tugevdab moraalitunnet. Lugedes raamatuid elame läbi
või vähemalt ta pidas end selleks, oli tal selle asjus öelda palju tarkuseteri, näiteks ``Tarkus annab targale rohkem kindlust kui kümme valitsejat linnas! `` (Kg 7:19), või ``Tarkus on parem kui sõjariistad, aga üksainus patune rikub palju head!`` (Kg 9:18). Tarkust üritavad inimesed ka tänapäeval leida, kuid sellest iseenesest ei ole võimalik leida elumõtet. Koguja aga järeldab lõpuks järgnevalt : ``Ja ma pühendasin oma südame tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see oli vaimunärimine. Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu..`` (Kg 1:17-18) Samuti võis Koguja raamatust leida sügavamõttelise arutluse ajakäsitluse kohta, leides et ``Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all`` (Kg 3:1) ning ka seal jätkuvad Kg 3:2-15 õpetused oleks siinkohal paslikud mainida. Koguja näeb aega, kui kindlaks määratud nähtust, millele
1. Milles seisnes skolastilise meetodi uudsus? Kui varem arutleti tekstide üle ja vaieldi üheskoos, siis nüüd hakati argumenteerima ja kriitilist vaimu süvendama. Nad püüdsid religioosseid küsimusi selgitada loogika ja teaduse abil. Püüti mõistust ja usku omavahel lepitada ja suuremat rõhku pöörati mõistmisele ja maailma tundmaõppimisele. 2. Miks sobis skolastilise meetodi arenguks kõige paremini ülikool? Mungad kloostrites tegelesid enamasti ennast üksi harimisega. Üksi ei oleks saanud ju argumenteerida, samuti ülikoolis said kõik isiklikult oma arvamust avalikult välja öelda ja siis korrati üle õppejõu arvamus. 3. Millised olid skolastilise meetodi varjuküljed? Need olid vastuolus kloostrikooli vaimsusega. Arnes nii kiiresti edasi, et osad ei suutnud järge pidada. 4
Mina sooviksin arendada oma kuulamis oskust, sageli ei suuda ma sellele keskenduda. Kuna raamatupidaja töös on ka vajalik suhtlemisoskus ja meeskonnatöö, siis on hea kuulamisoskus tähtis, et kõikidest asjadest õigesti aru saada. Kuulamine on ka väga oluline paljude elukutsete juures, suhete loomises ja väga oluline ka lapsevanemale. . HEA KUULAJA Kuulamise juures on väga tähtis pilkkontakt, inimesele peab silma vaatama, peab keskenduma kuuldu mõistmisele, et inimestest aru saada. Hea kuulaja peab olema kannatlik ja mitte jutule vahele segama. Inimene, kes on hea kuulaja leiab endale kergemini sõpru ja tuttavaid, kuna vähesed inimesed on tõeliselt head kuulajad. Vahel on nii, et kui inimesel on omal probleemid ja ta muidu on hea kuulaja, siis võib juhtuda, et ta ei suuda teise inimese probleemidele keskenduda. Tihtipeale on suhtlemisel kõige suuremaks takistuseks just halb kuulamine. Selleks, et olla hea
lootus õnnelikule lõpule. Kuid inimlike omaduste tõttu on nende mõju meie maailmamõistmisele väiksem. Kunst võrdub elu, sest see on kahesuunaline tee elu võrdub kunst. Neid ühendavateks lülideks on samad või sarnased probleemid, sihtgrupid ja äri. Kunsti tegija on ka inimene, kes eelkõige elab, tal on omad vajadused, mõtted ja maailmatunnetus. Selleks, et kunst avaks tee maailma mõistmisele, on vaja mõista oma elu ning olla avatud teiste inimeste kogemustele.
Parem üks sõber kui sada tuttavat Tuttavateta elu on värvitu, ilma sõbrata elu on lausa koormav. Vajame tuge, et vastu pidada emotsionaalselt rasketel aegadel. Kas ilma sõbrata heliseksid meil peas mõtted rõõmust, teiste heaolust? Kas ilma hingekaaslaseta oleks meil rõõmu, mida jagada? Meil kõigil on lähedased, keda nimetame sõbrannadeks või sõpradeks. Sageli räägime neile oma muredest ja raskustest, lootes nende abile ja mõistmisele. Sõprade kohta võib öelda isegi usaldusalused, kuna räägime neile oma saladusi ja põnevaid juhtumisi kõike seda rääkides usaldame neid ja oleme kindlad, et neid ei räägita edasi. Alati on meil tutvusi mitmes ringkonnas, sest need tulevad kasuks. Tuttavatega on hoopis teine lugu kui sõpradega, tuttavatele ei usaldata saladusi, neid lihtsalt kaasatakse mõnda põnevasse tegevusse. Kui rääkida inimesele, keda sa
ilma ilmutuseta. Filosoofia alane töö oli tihedalt seotud ristiusuga. Filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas Piibliga. Tema õpetus tuginebki põhiliselt Pühakirjale. Augustinus püüdis neoplatonismi alusel luua ristiusu usuteaduslikku süsteemi. Ta rõhutas, et Jumal on üleloomulik ega sõltu mingil määral ei loodusest ega inimesest, need aga sõltuvad Jumalast täielikult. Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele. Ta on esitanud nõude: "Usu, et mõista!" Mõistuse osaks jääb ainult usu kinnitamine. Tarkus seisneb igaveste jumalike tõdede tabamises, kusjuures täieliku jumaliku tõe tajumine eeldab hinge vabanemist kehast. Kõrgeimaks väärtuseks on jumalaarmastus, inimese osaks on elada Jumala tahte kohaselt. Kui ta elab isepäiselt kehtestades inimlikke reegleid, siis sarnaneb ta Saatanaga. Augustinuse arvates on inimkonna senine ja tulevane ajalugu Jumala poolt ette määratud
välimine (õpetaja või lapsevanema karistus või kiitus) või sisemine. (Lewis, 1992). Esimese kolme aasta jooksul omandab laps välja töötatud ja kompleksse Emotsioonide mõistmine 10 emotsionaalse süsteemi. Ehhki see süsteem veel laieneb, on põhilised struktuurid selleks ajaks juba välja kujunenud. Denham (1998) väitis, et emotsioonide tajumine, mõistmine ja väljendamine on tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Seega viib parem emotsioonide tajumine ka paremale mõistmisele ning väljendamisele ja vastupidi. Saarni ja Harris (1989) oletavad samas, et emotsioonide väljendamine eelneb emotsioonide mõistmisele (laps nutab ka enne seda, kui mõistab kurbuse kontseptsiooni). Ladd (2005) kirjeldas erinevate uurimuste kokkuvõttena, et lapsed, kes emotsioone paremini ära tunnevad ning neile kooskõlalisemalt reageerivad, on suhtlusolukordades kohasema käitumisega ning neil on väiksem risk sotsiaalseks tõrjutuseks
uue töötaja tööle võtt või äri kasum. Lisaks agenditeooria püüab seletada, kuidas need omavahel seotud on, kuidas üks võib teise või terve sündmuste ahela põhjustada. (Kleiman ... 2015:1-10) Kokkuvõtteks võib öelda, et korralikult strateegilise juhtimise üks teooriaid - agenditeooria on arenenud pikka aega koos kõigi erinevate juhtimisstiilidega, mis on suunatud protsessijuhtimise mõistmisele ja selle korrastamisele. Hästi juhitud protsess on rohkem, kui omakasu saamine või eetikakoodeksi rikkumine. (Kleiman ... 2015:1- 10) KIRJANDUS Kleiman, Robert T. 2015. Agency theory for strategic management Available at http://www.referenceforbusiness.com, accessed november 11, 2016.
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 8 aastane laps. Kognitiivse arengu teooria ehk 3. konkreetsete operatsioonide staadiumite järgi on 7- 11 aastased lapsed võimelised õppima liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise operatsioone. Need operatsioonid eeldavad loogilist mõtlemist, mis on aluseks objektide ja sündmuste klassifitseerimisele ja nende vaheliste seoste mõistmisele. Selles vanuses laste mõtlemisvõime täiustub, laps oskab teha oluliste tunnuste põhjal järeldusi ning pöörata sündmuste käiku mõtteliselt tagasi. Neil väheneb ergotsentriline mõtlemine, sündmuste põhjusi hakatakse otsima endast väljaspoolt ja mõistma, et teistel inimestel võivad olla samasugused tunded või arvamused. Hakatakse end võrdlema teistega, hinnatakse end sõbra järgi. Sõpru valitakse kodust saadud väärtuste järgi kuid raskusi on veel abstraktse
kultuurides. Eri aegadel on suhtumine homoseksuaalsusse oluliselt varieerunud. D: Homoseksuaalsus ehk omasooiharus on seksuaalne või romantiline suhtlemine samast soost isikuga. Heteroseksuaalsus ehk vastassooiharus on seksuaalne suhtlemine vastassoost isikuga. K: Homoseksuaalseid paare peaks ühiskonnas heteroseksuaalsete paaridega võrdselt kohtlema ja neile peaks olema avatud võimalused abielluda ning lapsi adopteerida. IA: Õigus ühiskonna mõistmisele. Homoseksuaalide vastu vaenulikkust osutavates ühiskondades on tavaliselt levinud hulk müüte ja anekdoote, mis kujutavad homoseksuaale negatiivses valguses. Säärane suhtumine on eelarvamuste aluseks. Näiteks arvatakse, et homoseksuaalid üritavad heteroseksuaalide orientatsiooni muuta, kuid tegelikult ei ole võimalik kellegi orientatsiooni, ilma eelnevate tunneteta, muuta. Ühiskonna hukkamõistu on aidanud kinnitada kirik (Keskajal seostati homoseksuaalsust ketserlusega
Romantism kirjanduses Friedrich Wilhelm Joseph Schelling 1775 -1854 oli saksa filosoof. Schelling ja ta vend August Wilhelm Schlegel kujundasid suuresti Saksa rahvusromantismi arengut, kuid F.W.J Schelling oli populaarne ka Venemaal. Muuhulgas tegeles F.W.j Schelling ka müüdifilosoofiaga. Teoses "Mütoloogia filosoofia" ( 1857 ) määratles ta müüdi välistaval meetodil, väites, et "müüt pole ei ajalugu ega metafoor, tee müüdi mõistmisele käib müüdi enda kaudu" F.W.J Schelling Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher 21. november 1768 12. veebruar 1834 oli saksa teoloog ja filosoof. Teda peetakse 19. sajandi teoloogia isaks. Õppis Halles filosoofiat ja teoloogiat. Seejärel sai ta pastoriks Berliinis. Aastal 1799 ilmus ta raamat "Über die Religion" Romantism muusikas vene helilooja Anton Rubinsteini ooper ,,deemon" almis aastal 1872 ja esietendus 1875. aastal. Deemon, on lüürilis-
ühesugusena või meie vaim ja loomus ka eksitab meid. Sellele leiab Descartes erinevaid võimalikke vastuseid, uurides, kuidas tema tajub ümbritsetavat ja kuidas on vaim ja keha omavahel seotud, kui üldse on. 2. Millised on põhilised argumendid selle väite kinnituseks? Esiteks, ta esitas võimaliku väite, et eksisteerivad ainult matemaatiliselt tõestatavad kehad. Siis ta järeldas, et need kehad eksisteerivad tänu mõistmisele ja kujutlemisele. Ta hakkas mõtisklema, kas ka teised kujutletavad objektid olemas on. Ta mõistis, et objektid, mida otseselt ei näe, vaid tajutakse, on ka olemas aga nende täpsus ei ole kõigil ühesugune. Ta väitis, et kehad, mida ta näeb selgelt on Jumala loodud selleks, et kõik näeksid ja tajuksid neid ühesugusena. Aga kõik ülejäänu, mida mida nähakse udusena või hajusalt, nagu aistingute poolt tajutavad kehad, jäävad nähtamatuteks, kui ma ei mõtleks
munarakust tuum, ja viia selle tuuma asemele teise looma somatilise raku tuum. Siis seda munarakku viiakse asendusema emaksse ja sündib klooneetitud loom. See loom ei ole 100% oma ema (kellest somaatilisest rakust on võetud tuum) koopia, vaid see on väga sarnane loom. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi? Tänu geenijärjestamise tehnoloogia täiustumisele loodavad teadlased loomade DNA kaudu jõuda lähemale inimhaiguste mõistmisele, täiendades ühtlasi teadmisi bioloogiast ja evolutsioonist. Looma DNA võrdlemine inimese omaga võib anda meditsiiniteaduse seisukohalt olulist informatsiooni ning seetõttu valmisidki kõigepealt selliste laialdaselt laboriloomadena kasutatavate loomade genoomid nagu rott, hiir ja koer. Suur osa inimeste ja loomade DNA-st on ühine, teatud loomi on aastaid kasutatud inimhaiguste "mudelitena". Loomal esineva haiguse versioonis aktiivsete geenide väljaselgitamine võib aidata viidata ka
piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada. Vaesusest, vägivallast ja esimesest kinnikukkumisest. Mõned on pidanud seda rohkem musta raha teenimise õpikuks. Teised leiavad, et raamat on eelkõige huvitav lugemine emadele ja isadele, kel pole õrna aimugi, mis diile tegelikult rajooni garaazide vahel tehakse. Raamat esitab jõulise väljakutse kõigile, kes pretendeerivad tänapäeva noorte elu kajastamisele või selle mõistmisele, ning näitab otsekoheselt, kui ebameeldivate probleemide ja tegelastega tänapäeva eesti noored kokku puutuvad. Hoogne stiil, selged karakterid, jõuline sõnakasutus ja valitsev pinge teevad sellest nauditava teose. «Mina olin siin» on 2004. aasta romaanivõistluse võitja. Sass Henno Sass Henno (sündis 13. septembril 1982 Tartus) on eesti kirjanik. Ta õppis 19892001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 20012003 Tartu Kõrgemas
Kvantitatiivne või kvalitatiivne uurimus Kvantitatiivses uurimuses otsitakse teavet, mida on võimalik väljendada arvude kujul. Kvalitatiivne uurimuses otsitakse teavet, mida arvuliselt väljendada on ebaotstarbekas või võimatu. Kvalitatiivne uuring keskendub mõistmisele, seletusele ja tõlgendamisele; vähem kirjeldamisele, mõõtmisele ja defineerimisele. See meetod püüab pigem vastata küsimusele - mis? miks? või kuidas? Kvantitatiivne uuring Empiiriline uurimiskäik on täpselt ette määratud, kindlapiirilime, eesmärgistatud. kõik on mõõdetav ja kontrollitav. Empiirilise materjali analüüs. Andmed antakse numbrite ja tabelite kujul Statistiline andmeanalüüs Tänapäeval kasutatakse ka filmi katse jäädvustamiseks
tänapäeva skulptoritele silmad ette.Kõikides esemetes oli hing sisse pandud. Mõndade tuhandete aastate tagustest kõrgkultuuridest ei ole fotosid ega filme, mis lubaksid meil suurema vaevata mõista toonaseid inimesi ja nende mõttemaailma. Meie pilt Muinas-Egiptusest ja Mesopotaamiast on pandud kokku pika aja vältel kild-killult, läbi tuliste vaidluste, avastuste ja eksimuste. Iga leitud uus kivisse raiutud hieroglüüftekst või savist kiilkirjatahvel aitab mõistmisele lähemale, ent samas on selge see on ikkagi vaid mosaiik, millest jääb palju kilde puudu. Näiteks võib tuua ühele kivisse raitutud kirjad,pildid: Sel pildil on näha kui peenelt ja oskuslikult on need tähed,pildid peale raiutud,või sinna peale saadud.Samuti on väga eredalt ja kirjult pilt kaunistatud. Samuti olemasoleva näoskulptuur mis on meie aja vaates,mitte kõige paremini tehtud,kuid amuti
soov head tahta. Kui head tuntakse siis head ka tahetakse ja valitakse. Käitudes vooruslikult välditakse kurja. Vooruslik käitumine ei tähenda alati seda kuidas inimene PEAB käituma, sest tarkusega kaasneb ka teadmine, miks vooruslik käitumine on hea, vooruslikust käitumisest ei saa kohustus, vaid tänu vooruse vajalikkuse mõistmisele saab sellest teadmine. Tänu sellele ei käitu inimene ebavooruslikult, isegi kui on tegusid, mis tooksid talle naudingut, teab ta, et ebavoorusliku käitumise tagajärjed toovad kaasa sellest suuremaid kannatusi ja kurbust. Ebavooruslik tegutsemine muudab inimese õnnetuks.
W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Walter Scott elas prantsuse kodanliku revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajastul. Poliitilistelt vaadetelt oli Walter Scott konservatiiv. Ta suhtus kriitiliselt inglise ja soti rahvamasse rängalt rõhuva, rööviva ja laastava kapitalismi kiiresse arengusse. Reas teostes lähenes Walter Scott ajaloo mõistmisele klassidevahelise võitluse seisukohalt ja oskas näidata rahva otsustavat osa ajaloolistes sündmustes. Rahva esindajaid kujutab Walter Scott tavaliselt õilsate julgete inimestena, kes on võimelised kangelastegudeks ja kes peavad võitlust oma rõhujate vastu. Näiteks romaanis "Rob Roy" on sellisteks rahvakangelaste Rob Roy, tema naise Heleni ja nende pooldajate, soti mägilaste kujud. Rahva esindajad on kirjanik varustanud kõrgete
Augustinuse kuulsamad teosed • ‘’Pihtimused’’ – maailma esimene tõeline autobiograafia; üks ta suurematest ja kuulsamatest teostest, on kirjutatud barbarite sissetungi taustal • ‘’Jumalariigist’’ (‘’De civitate dei’’) – sügavamõtteline teos ajaloost ja filosoofiast, annab ülevaate kogu maailma ajaloost Filosoofia • Filosoofia allutatud teoloogiale - Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele • Kõrgeimaks väärtuseks on jumalaarmastus, inimese osaks on elada Jumala tahte kohaselt. • Inimkonna senine ja tulevane ajalugu on Jumala poolt ette määratud • Tema arvates eksisteerib maailmas kaks omavahel võitlevat riiki: Jumalariik (Civitas Dei) ja Saatanariik (Civitas Terrana) Platonismi mõju • Augustinuse filosoofia põhineb platonismil • Kaheks jagatud maailm: Jumala maailm (muutumatu) ja inimeste maailm (muutuv) • Soovis platonismi sulandada
paigutanud oma mõttemaailma, andnud neile kuju ja huvitava elukäigu. Näiteks oli Harry Potteri sõbra Ron Weasley kui tegelase loomise inspiratsiooniks J.K.Rowlingu vanem sõber Sean. Rowling kirjutas omaenda mullilaadse maailma raamatuks, ja võitis sellega palju. Lisaks pole raamatusse oma mõtestuse kirjutamine ajutine, vaid püsiv, ning autori kirja pandud maailma kujutist on võimalik lugeda paljudel inimestel korraga läbi aja, ning liita seda nende endi maailma mõistmisele juurde. Raamatuid annavad tihti väärtust meie ajale ning kujutisele kogu maailmast, muutes viimast huvitavamaks, kohati ka värvikirevamaks ja inspireerivamaks nii meile endile kui ka teistele. Lisaks kirjandusele aitab maailma mõtestamisele ja arusaamisele kaasa ka kujutav kunst. Läbi kunsti on võimalik kunstnikul luua silmnähtav pilt sellest, kuidas tema näeb maailma ning seda mõtestab. Niisamuti nagu kirjanduse puhul mõtestavad maailma erinevalt ka kunstnikud
Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest .Kui moraalse teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad. Kristliku eetika põhimõtted Kristliku eetika aluseks on kristluse usulised ettekirjutused, mis määravad kõlblusnormid. Eetilise otsustuse keskmes on küsimused: mis on hea, mis halb; milline käitumisviis on õige, milline vale. Need küsimused on suunatud mõistmisele, milline üleüldse on Jumala silmis kõlbeline inimene. Piibis ei ole ühtset eetilist teksti.Usutakse et inimese eksisdents jätkub ka peale surma. Surmajärgne elu sõltub eelnevast elust inimese surma järgne saatus ei sõltu tema tegudest vaid jumala otsusest. Kardinaalvoorused on kõige tähtsamad ehk usk, lootus ja armastus Vooruste eetika teooria, mis keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt
Igas keeles on midagi iseäralikku. Näiteks vene keel sisaldab palju kaashäälikuid. Kindlasti need eripärad mõjutavad kas natuke või palju ka keele õppimist. Kui vene rahvusest inimene räägib eesti keeles, siis tunneb väga kiiresti ära, et tegu pole eestlasega tänu aktsendile. Kehakeele abil on võimalik samuti inimestega suhelda. Noogutused, raputused, käega lehvitused ja nii edasi- need kõik on suureks abiks inimese mõistmisele. Erinevatel rahvastel on žestid eri tähendusega ja kui seda ei teata võib tekkida suur segadus. Näiteks Bulgaarias tähendab peaga noogutus eitust ja raputus nõustumist. See võib tekitada palju segadust näiteks turistide seas. Inimeste mõistmiseks on ka olemas märkide keel. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. Viipekeel on kokku pandud sümbolitest
Ideaali nähti tulevikus või minevikus eriti keskajal. Proosalisele elule seati vasu poeetiline maailma nägemine. Mõistuse asemel hinnati sisetunnet. Kasusaamisel eelistati headust ja ilu. Romantism kirjanduses tähendas eelkõige luulet. Romantiline kangelane oli mässumeelne, erandlik isiksus, kes ohverdas kõrgete ideaalide nimel. Teama tunded olid iirad ent armastatu jäi tihti kättesaamatuks. Tähtis koht oli loodusel, mis aitas kaasa inimese hingeelu mõistmisele. Wiktor Hugo" Hüljatud", Watler Scott ,, Ivanhoe", J.F.Cooper ,, Nahksuka lood", Alexandre Dumas ,, Kolm musketari"
RETSENTSIOON Hendrik Relve esseele ,,Eesti rabariik maailma parim riik" Eesti Ekspressi kultuurilisas Areen 19. juunil 2009 Hendrik Relve on oma essees kirjutanud eestlaste jaoks küllaltki mõtlemapaneval teemal. Nimelt väljendab ta kahetsusega eestlaste tahtmatust märgata enda ümber kaunist ja haruldast loodust. Maailmas palju ringiliikununa tunnistab ta, et igal pool võime näha palju põnevat, kuid me ei tohiks märkamata jätta, et Eestis on tema geograafilise asendi tõttu palju sellist, mida muu maailm pakkuda ei suuda. Relve arvates on meie looduses nähtusi, mida muud rahvad loodusimeks võivad pidada ja peavadki. Näiteid on toonud ta mitmeid, neist huvitavamateks pean seda, kuidas autor püüdis Madagaskaril ühele kohalikule seletada jää olemust, mida kohalik uskuma ei jäänud. Samuti imestatakse selle üle, kuidas saab Eestis valguse hulk aasta jooksul nii meeletult ühest äärmusest teise kõikuda, ...
inimestega teeb. Lahinguväljadel unustatakse enese loomus ning muututakse elajateks, kuigi mitte enese valikul, vaid kolmandate osapoolte otsustest tingituna. Pimedus ei ole kunagi pimedust ära ajanud ning viha ei suuda minetada viha, ometi on näidanud ajalugu ja näitab ka tänapäev, et inimesed ei suuda elada konstantses rahus, kuna ei suudeta õppida ajaloost. Keegi ei või teada, mitut sõda läheb tarvis selleks, et jõutaks ühisele mõistmisele selle laastavuses, kuid loodetavasti suudab aidata kaasa ajaloo sündmuste talletamine ja väärtkirjandus parema ühiskonna kasvatamisele.
sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada. Vaesusest, vägivallast ja esimesest kinnikukkumisest. Mõned on pidanud seda rohkem musta raha teenimise õpikuks. Teised leiavad, et raamat on eelkõige huvitav lugemine emadele ja isadele, kel pole õrna aimugi, mis diiler tegelikult rajooni garaazide vahel tehakse. Raamat esitab jõulise väljakutse kõigile, kes pretendeerivad tänapäeva noorte elu kajastamisele või selle mõistmisele, ning näitab otsekoheselt, kui ebameeldivate probleemide ja tegelastega tänapäeva eesti noored kokku puutuvad. Mõnes kohas tundub autori fantaasia pisut nagu liiga lendu tõusvat. Näiteks või ,,suurtele poistele" rahahankimise loos. Raamat jätab lugeja põnevusega järge ootama. Igal juhul on tegemist hoiatusromaaniga millelt tuleb seegi vähene glamuur maha kiskuda mis autoril külge on ununenud.
lagunemine, mis paratamatult kõige olevaga juhtub, enne, kui "see" saab osaks uutes protsessides. Kuna me kõik oleme sunnitud elama maailmas, kus meile saavad osaks nii kannatused kui rõõmud, siis õpetab budism kaastunnet teiste vastu, sest me kõik kannatame ja tunneme rõõmu ühtmoodi ning seetõttu peaksime hoiduma tegudest, mis kannatusi juurde tekitavad. Samas, mis puutub Siddhartha Gautamasse, siis jättis ta oma naise, lapsed ja luksusliku elu mitu aastat enne, kui ta mõistmisele jõudis. Mateeria ja vaimne on kokku põiminud ja minu arvates ühe sama nähtuse ilmingud. Kuna me oleme inimesed, siis on loomulik, et tegeleme materiaalsete asjadega - käime tööl, teeme süüa, sõidame autoga, jalutame metsas jne . Muidugi on võimalik see, et inimese jaoks saab rahast prioriteet nr. 1, aga selle juures tuleks natuke mõelda, et millist elu keegi elada tahab ja kui palju raha ta selleks vajab. Raha on elus oluline vahend ja ilma selleta on väga raske hakkama saada,
võitis ta 2004. aasta romaanivõistluse. Raamat räägib noorte elust, vaesusest, vägivallast ja sellest, kuidas tegelased esimest korda trellide taha sattusid. Põhiline probleem on narkootikumid, nendega äritsemine ja nende tarbimine. Tüüpiline raha teenimis võimalus on nö. bensukad, st. bensiini vargused. Priit Hõbemängi ütles raamatu kohta: ''Raamat esitab jõulise väljakutse kõigile, kes pretendeerivad tänapäeva noorte elu kajastamisele või selle mõistmisele, ning näitab otsekoheselt, kui ebameeldivate probleemida ja tegelatega tänapäeva eesti noored kokku puutuvad. Hoogne stiil, kerged karakterid, jõuline sõnakasutus ja valitsev pinge teevad sellest nauditava teose. Olen tema arvamuse arvamusega täielikult nõus. Esimesest lehekülge lugema hakates, oli see veidi ehmatav, sest sõnavara on tõesti väga ropp. Hiljem paistis kogu lugu aga palju selgevamana, sest kõik oli otse välja öeldud, mitte pikalt keerutatud.
Ressursse tuleb kasutada ja säilitada mõistlikult, tuleb vähendada jäätmeid ja saasteainete hulka ning igaüks suudab seda ju muuta hoides oma kodu ja selle ümbrust. Maailmas on palju õnnetusi, mis on loodusest põhjustatud ehk siis teisisõnu looduskatastroofid ning need on tekkinud sellest, et looduse tasakaal on inimeste pärast tekitatud saaste tagajärjel paigast ära, kuid tänu riikide vastastikkusele mõistmisele üritavad nad koos ära hoida järjest rohkema ja rohkema saaste ja jäätmete teket. Tänu sellele natukene tasakaal stabiliseerub. Muutust parema elu nimel tuleks alustada iseendast. Me ei saa teiste eest otsustada, kas aidata paremusele kaasa või ei, kuid me saame aidata ise ja kui meie ei aita, kes siis aitab?
mass võrduski puuduva massiga, nii et katse oli edukas... Gaasi edasi proovides põletas ta seda tänapäeval paukgaasiprooviga nimetatud uuringus ning nimetas teda seejärel põlevaks õhuks. Aastal 1783 pani ta ette nime hydrogène (veetekitaja, veemoodustaja). Selle nime (ladina Hydrogenium) lühendist tuleb ka vesiniku keemiline sümbol H... Vesiniku ja vesinikuühendite uurimine on aidanud kaasa aatomi ja molekuli mõiste arengule ning aatomite ja molekulide ehituse ja muundumise mõistmisele... 5 VESINIKU KASUTUSALAD Vesiniku kerguse tõttu täidetakse temaga õhupalle ja stratostaate, mille abil uuritakse atmosfääri... Vesiniku põlemisel tekkiva kõrge temperatuuriga (3000 kraadi) leegiga keevitatakse metalle... Metallimaakidest redutseeritakse vesinikuga metalle... Vesiniku toimel muudetakse vedelad taimsed ja loomsed rasvad (õlid) tahketeks (margariiniks)...
GOETHE WEIMARIS 1744. aasta lõpus kohtus Goethe Fankfurdis hertsog Karl August von Sachsen-Weimariga. Mõlemad olid algusest peale teineteisele sümpaatsed. Goethe, tormi ja tungi ajastust, leidlik, innukas ja täis plaane, leidis mitmekülgsete vaimsete hobidega lõbuarmastavast noorest hertsogist endale kolleegi. Nii pea, kui hertsog oli üle võtnud valitsuse juhtimise, kutsus ta Goethe Weimari kohtusse. Kuigi Goethe oli nüüd suhtes koos Franfurdist pärit pankuri ütütre Lili Schönemanniga, ei suutnud ta end abielus ette kujutada. Talle tundus, et materiaalne baas selleks puudus. Goethel polnud kindlat sissetulekut. Seega ei pidanud ta pikalt kaaluma, kui talle pakuti sisenemist riigiteenistusse. 1775. aasta 7. novembril saabus ta Weimari, kuhu ta elu lõpuni elama jäi. Goethe ning temast 8 aastat noorem hertsog said kiiresti tõelisteks sõpradeks. Kuigi elu noore monarhi kohtus pakkus talle hea doosi meelelahutust, algas Weimaris see aeg tema...
«Enesekindlus ja empaatiavõime saavad tänapäeva kirjanduses harva kokku niivõrd kunstiliselt veenval ja inimlikult vahetul viisil. Sass Henno on andnud senise kultuurikeskkonna poolt lindpriiks kuulutatud põlvkonnale kirjandusliku hääle kirjutab selle põlvkonna elule tagasi ning elu tagasi kirjandusse.» Berk Vaher, kultuuriteaduste magister. «Raamat esitab jõulise väljakutse kõigile, kes pretendeerivad tänapäeva noorte elu kajastamisele või selle mõistmisele, ning näitab otsekoheselt, kui ebameeldivate probleemide ja tegelastega tänapäeva eesti noored kokku puutuvad. Hoogne stiil, selged karakterid, jõuline sõnakasutus ja valitsev pinge teevad sellest nauditava teose.» Priit Hõbemägi, Eesti Päevalehe peatoimetaja. 5 Kasutatud kirjandus S.Henno ,,Mina olin siin. Esimene arest." Tallinn 2005 http://et.wikipedia.org/wiki/Sass_Henno
Vana-Kreeka kultuuripärandit Esitas oma õpilastele näiliselt Pidas end Sokratese vaadete paljuski just tema tööde kau triviaalseid, kuid ometi kimbatusse edasiarendajaks. ajavaid küsimusi, tuues nii ilmsiks teadmiste piiratuse, ja püüdis neid siis suunavate küsimustega asja Platoni veendumuste kohaselt oli Kujundas loogika vallas tervi mõistmisele lähemale viia Sokratesel õigus, et hüve ja voorus on õpetuse sellest, kuidas tulet midagi püsivat, inimeste omavahelist olemasolevatest eeldustest korr kokkuleppest sõltumatut. ja vältida vigaseid järeldus Õpilane pidi ise mõistmiseni jõuda, õpetaja võis teda ainult suunata
Neid ei huvita interneti jututubades vestlemine, samas võib see sinu jaoks olla kogu su maailm. Lisaks kogemustele vormivad väärtushinnangud suhtlemine ja kultuuriline taust. Ühiskonda, kus me elame iseloomustab kultuuriline paljusus. Erinevad kultuuritaustadega inimesed peavad sageli olulisteks erinevaid asju, see peegeldub näiteks teistsugustes kommetes, eluviisides ja käitumises. Erinevate inimeste rahulik kooselamine on võimalik ainult tänu vastastikusele mõistmisele. Suhtlemisel juhindub inimene sellest, mida ta peab õigeks ja valeks, st väärtushinnangud mõjutavad elus langetatavaid otsuseid. Inimene teeb meelsasti seda, mida ta õigeks peab. Kui ta väärtustab ausust, siis ta proovib mitte valetada. Kui ta tähtsustab teadmisi- ta õpib. Sattudes vastuollu oma tõekspidamistega, tunneb inimene end ebamugavalt ja nagu milleski süüdi. Toimides oma tõekspidamistest lähtuvalt, on inimene endaga rahul. Rahulolematust võib inimene
Üksteist peab hoidma Inimkond on läbi aegade olnud erinevate arusaamade ja tõekspidamistega. Mõtlematult väljaöeldud sõnad võivad sageli teisele haiget teha. Vahel võivad sellest tekkida konfliktid, mille põhjuseks võib pidada ükskõiksust ja hoolimatust. Masenduses olles, soovime, et inimesed meist mööda ei kõnniks, vaid et keegi aitaks. Üheskoos on murekoorem kergem. Lähedasteta oleksid eluraskused mõnikord ületamatud, aga tihtipeale ei suuda me üksteist hoida ja mõista. Eriti on see süvenenud viimasel ajal, mil tööde ja tegemiste hulk järk-järgult suureneb. Tegelikkuses tähelepanu ja hoolivuse varjujätmine peidab endas viga, sest iga inimene vajab, et keegi temale kaasa tunneks, hooliks. Tänapäeval võib tihti kuulda raadiost ja televiisorist ning lugeda artikleid ajalehehtedest, et side põlvkondade vahel on nõrgenemas või suisa kadunud. Vanasti noored said päranduseks talu või maatüki, mi...
Antropoloogia ·1970. aastatel toimub kaks rööpset arengut: (kultuuri)ajaloolased avastavad antropoloogia ja antropoloogid avastavad ajaloo. · Ajalool ja antropoloogial (kitsamalt kultuuriajalool ja kultuuriantropoloogial) on suur ühisosa: mõlemad uurivad "kultuurilist teist" esimene ajas, teine ruumis kaugeid kultuure. · Mõlema distsipliini eesmärk on mõista ja eritleda inimeste ja ühiskondade käitumist ja ettekujutusi; mõlemad peavad ennast asetama "teise" perspektiivi, et uuritavat paremini mõista. · Kui traditsiooniliselt oli erinevuseks see, et antropoloogia tugines suulistele andmetele ja ajalugu kirjalikele, siis viimasel ajal on see eristus hägustunud, sest nii nagu antropoloogiad kasutavad üha enam kirjalikke allikaid, pöörduvad ajaloolased sageli suulise teabe poole (näiteks nn. oral history). Ajalugu vs antropoloogia: tavapärased eristused · Diakroonia vs sünkroonia (Claude Lévi-Strauss) ...
kasvatada. Kas Eesti ärimaailmas on ka selliseid positiivseid eeskujusid, keda rahva seas veel respekteeritakse ja kes on suutelised looma Eesti Nokia? Väga edukat noore inimese tähelendu hetkel ei paista olevat. Küll aga on neid kindlasti tulemas, sest majanduslangus pani noori inimesi mõtlema ka enda tulevikule, pensioniea kindlustamisele. Saades majanduslanguse perioodi ise kõrvaltvaatajana kogeda, pani see aluse ka mõistmisele, et järgmise languse ajal ei tohiks see võlavangis persoon olla just tema. Et oma toodet müüa, ei pea toode olema alati kõige parem või selline, mida veel üldse olemas ei ole. Kui äril on tugev struktuur ja hästi toimiv süsteem ning ollakse turu käitumisega kursis, siis võib müüa ka vähemkvaliteetset toodet. Väikses Eestis on siiski üks üsna noor firma Yoga OÜ, mille nõukokku kuuluv Indrek Neivelt on elatist teeninud ka pankurina. Ta teab
võimetele vastavale haridusele. 2 Arvan, et oluline on saavutada ühiskonna suurem teadlikkus erivajadustega inimestega seonduvast. Üldine eesmärk Eesti ühiskonnas on vähendada erivajadustega inimeste diskrimineerimist, muuta "tava" inimeste hoiakuid tolerantsemaks ja ühiskond kokkuvõttes kaasavamaks, lähendada erivajadustega inimesi nö tavalisele inimesele ja aidata kaasa mõistmisele, et tegelikult nad on ka erivajadustega inimesed tavalised inimesed. Meis peaks(võiks) tekkima soov kohelda erivajadustega inimesi võrdsetena, positiivselt ja avatud hoiakuga. Teadvustama, et erivajadustega inimesed on meie keskel olemas ja nad on täisväärtuslikud ühiskonna liikmed. Oluline on erivajadustega inimeste vajadustega arvestamine nt paindlike tööajavormide kaudu, toetatud ja kaitstud töö võimaluste pakkumine, tugiteenuste nagu
1. Teose pealkiri, autor, teose zanr · ,,Rehepapp" · Andrus Kivirähk · romaan Mõtesta lahti teose pealkiri. Kas pealkiri annab mingi viite teose mõistmisele? Kõigepealt võiks mõelda üldse, kes või mis on rehepapp? Rehepapp on tark ja tubli mees, kes suudab teha oma tööd ja ajada oma asja. Rehepapp on Eesti muinasjuttude püsitegelane, kes tuleb oma nutikusega välja igast olukorrast. Tema loomuomadused on vana hea talupojatarkus ja praktiline meel. Pealkirja järgi võib arvata, et raamat räägib ühest talupojast (Rehepapist) ja tema tegemistest. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad.
Nastasja pani vürsti valima tema ja Aglaja vahel. Mõistliku ja aruka mõtlemisega mees oleks läinud oma abikaasa juurde. Vürst oli liiga kaastundlikuks muutunud, nüüd oli ta ka Aglajas pettunud, kelles ta siiani oli näinud hingesugulast. Ta ei uskunud, et Aglaja võib olla nii kalk ja tundetu selle õnnetu naise vastu. Mida enam vürst pettus, seda enam hakkas ta otsima head ja leidma sealt, kus seda polnud, ning seda mõistmatumaks ta muutus. Ärkamine oli valus. Lükke mõistmisele jõudmiseks andis Nastasja mõrv. Nähes naist surnuna, ei mõjunud see talle väliselt shokeerivalt. Ilma haigushoogudeta ja muu paanikata oli vürst langenud nii suurde masendusse, mis muutis ta pimedaks. Vürsti nõrkus oli võitnud tema kaalutleva mõistuse, ta nägi vaid õnnetut, mitte mõrvarit, kes vajas kaastunnet. Ta ei suutnud enam hukka mõista halba, ta sai aru, et see on vale, mis ta teeb, kuid ei suutnud endas leida tugevust, kindlust, tal puudus tahe olukorda muuta
Kunst avab tee maailma mõistmisele Elan tohutult suures maailmas, kohas, mida ma ei tunne ega mõista kunagi täielikult. Millest ta koosneb ja mis värvi ta on? Elab seal veel minu sarnaseid, kes roomavad mõistmatuses, põgenevad tegelikkuse eest ja riskivad iga oma keharakuga, et leida kindlustunne ja rahulolu siin, meie maailmas? See koht koosneb arglikest kontuurjoontest, rämedatest värvilaikudest, mida olen püüdnud hüsteeriliselt kustutada, et pealtvaatajate silmi mitte ärritada. Tunnen, kuidas iga vale samm määrib mu eluportreed nagu jõuline pintslitõmme lumivalgel paberil. Vahest tundub maailm nii võlts ja küüniline nagu oleks ta meie suurim vaenlane, kes oskab enda teravaid hambaid vaid näidata. Ma ei tunne maailma veel täielikult, olen labürindi alguses, suures orus, kust ei näe ümbritsevat elu ega olu. Tihti tahaksin osata kõike, tunda elu nagu oma viit sõrme ja näha rohkemgi kui mõni maadeavastaja...
Läänerahvad peavad end ülimuslikuks, kuna nemad panid aluse tsivilisatsioonile. Hiinlased ja araablased, kes leiutasid paberi ja numbrid, võivad hoopis teisiti arvata. Tekib vastuolu kummad on paremad, kas hommikumaad või õhtumaad. Selline omavaheline võistlemine ja vaidlemine võib kesta lõputult ning tulemust ei ole. Õigem oleks riikidel üksteist aktsepteerida. Erinevate maade kultuurid on niivõrd erinevad, et täielikule mõistmisele on keeruline jõuda, kuid kehtestades kindlad käitumisreeglid, on võimalik lahendada konfliktid ja teha koostööd. Kokkuvõte Konfliktid on meie elu osa ja selleks nad ka jäävad. Neid võib küll püüda läbirääkimiste teel lahendada ning tihti on see ka võimalik, kuid alati võib probleeme juurde tekkida. Riigid peaksid pühendama rohkem aega, et arusaamatusi lahendada ja olla eeskujuks oma rahvale.
1. Teose pealkiri, autor, teose žanr Sügisball,Mati Unt, romaan Mõtesta lahti teose pealkiri. Kas pealkiri annab mingi viite teose mõistmisele? Ball- see on inimeste üksteisest eraldatud tants, mis lõpus kokku põimub. Nii on ka raamatus, inimesed kes on ühes linnaosas, kes üksteist suurem jagu ei tunne, kuid neid ühendab üks ja sama õhkkond, kus hiljem seoseid saab leida. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad. Mati Unt paigutas oma teose tegevuse 1970-ndate halli ja melanhoolikusse Mustamäele. 3. Miljöö Realistlikule miljöö iseloomustab linna lähedal rajatud lagedat maastiku. Kuigi linnaosa oli vaikne, oli siiski
Toetab: Seotus kaaslatega Kompetentsus Seesmine motivatsioon Lapsekeskne (teadmised, arusaamine) Autonoomsus Seotus kaaslastega Seesmine, teadmiste mõistmisele suunatud Teotab: motivatsioon Autonoomsus? Ei toeta: Laps- Seotus kaaslastega? Allumine domineeriv Ei toeta: Kompetenstus Empiirilisi tulemusi · Lapsekeskne: enamasti parimad tulemused: · Akadeemilised näitajad (Huffman & Speer, 2000; Perry et al., 2007), käitumine (Perry et al., 2007), sotsiaalsed oskused (Sylva et al., 2006).
1.2.2 Humanistliku psühholoogia teooriad Humanistliku psühholoogia teooriate pooldajad heidavad kõrvale nii õppimisteoreetikute kui ka freudistide determinismi ehk põhjuslikkuse, eeldades, et inimene on spontaanne, iseennast määratlev ja loov isiksus. Abraham Maslow (1908-1970) Maslowi teooria märksõnaks on eneseaktulasitsatsioon seesmiste, väljenduslike vajaduste areng, mille abil inimene püüdleb iseenese ja maailma paremale mõistmisele. Carl Rogers (1902-1987) Rogers leidis, et inimloomus on positiivne, terve ja konstruktiivne s.o ülesehitatav ja uusi lahendusi pakkuv. Ootas, et inimene areneks potensiaalselt täielikult ehk ta varjatud jõud areneks võimalikult palju. Humanistlikus teoorias oli ka levinud arengu periodiseerimine, mille tuntuimad esindajad olid Waltering, Wijngaarden, Moers ja R. Steiner, kuid neil pikemalt ei peatu. Leian, et ei saa jätta tähelepanu pööramata Anna Freudile (1895-1982), kes 1936
Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine, emotsioonid kipuvad vaatamata pingutusele välja paistma. HEA KUULAJA KÜMME TUNNUST Hea kuulaja tunnused on: Astub eemale segajatest Hoiab sobilikku pilkkontakti Väljendab ausalt oma arusaamist ja tundeid Keskendub tunnetele Esitab selgitavaid küsimusi ega kiirusta nõua andma Keskendub kuuldu mõistmisele, mitte hukkamõistmisele Peegeldab rääkija ressursse On siin-ja-praegu (meelte terasus) Kasutab kohast sõnavara Arvestab partneri juhtivat meelesüsteemi KUULAMISTÕKKED Esineb all-loetletud kuulamistõkkeid, mis takistavad teist inimest kuulata. Võrdlemine. Pidev võrdlemine, kumb vestluspartneritest on targem, asjatundlikum, vaimselt tervem jne teie või vestluskaaslane. Mõtete lugemine
Kuidas rituaalid ja sümbolid aitavad meil aru saada, kuidas teatud inimesed tajuvad maailma. nt puhtus- ebapuhtus (mitte määrdumise mõttes) (nt handi naised ei pese- meie silmis räpased; nemad- hõbesõrmused on sõrmes, need puhastavad) Teatud vormid, nt rituaalide vormid võivad säilida kaua, aga nende algne tähendus muutub. Rituaalile tekib uus tähendus, rituaali vorm ei pruugi muutuda. C. Geertz (1923-2006) Rõhutab sümboolseid küsimusi, tähenduste tõlgendamised. Mõistmisele jõuab kogu aeg tõlgendades, st tuleb välitöödel üksiksasjalikult kirjeldada, detailid see kõik tuleb täielikult ära tõlgendada. Seletab keerulisi asju lihtsal moel. Püüab mõista. M. Elidae (1907-1986) Religiooniantropoloogiline valdkond- samanismiuuringud (Elidae uuris samanismi) Võrdlev usundilugu Elidae võrdles erinevaid religioone Kriitiline teooria- religioon, võim, kultuur. Religiooni vaadeldakse kultuuri ja võimu kontekstis. 8. sekularisatsioon ja uued usuliikumised
tegi, tuli silma ette köögi kapid, kus peal oli veekeetja, väikene laud, millel oli juba teekann ning teekotikesed sees ja loomulikult ka pesumasin. Magamistoaga sama lugu, voodi ning suur riidekapp nagu igal teisel inimesel. Ruumi järgi sai juba otsustada, et seal majas elavad rikkad, seintel kallis lilleline tapeet, kahekorruseline maja, pererahval, Ericul ja tema naisel olid kallid riided. Lavakujundus aitab kaasa teksti mõistmisele nii, et tänu sellele elutoale sai juba etenduse alguses aru, et seal elavad rikkad inimesed. Kuna lavakujundus oli selline, mille järgi võis arvata, et selles majas on väga palju ruume, oligi mõistlik, et teisel korrusel elavad üürnikud, mis muidugi ei pidanud väga paika, ainult Norman oli üürnik. Mulle meeldis see, et kõik tähtsamad sisekujunduse elemendid olid siiski elutoas, näiteks see uksepeal olev kapp, kust Linda võttis pappkasti, milles olid naiste riided,
See vôib toimuda igas koolis. Waldorfpedagoogika püüab ôppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada.Seda viimast võib ka antroposoofiaks nimetada. Antroposoofia ei ole Rudolf Steineri poolt valmiskujul välja môeldud maailmapilt, vaid teadlik suhe inimeses peituvasse vaimsusesse. Rudolf Steineri teosed ei ole teoreetilised konstruktsioonid, vaid ajendavad môtlemisele ja mõistmisele, mis arendab - juhul, kui seda ôigesti kasutada - hingeliste ja vaimsete reaalsuste tunnetamist ning otsustusvôimelist tegutsemist(Dr. Hardorp). WALDORFPEDAGOOGIKA ÜLEMAAILMNE JA RAHVUSVAHELINE Rudof Steineri poolt loodud pedagoogika on rakendust leidnud erinevates kultuuri- ja sotsiaalsetes keskkondades ja teinekord üsnagi rasketes tingimustes, näiteks Brasiilia vaestelinnaosades vôi segarassilise koolina Lôuna-Aafrika Vabariigi apartheidipoliitika tingimustes. 2001
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
