Klassitöö nr.5 Hagi aegumine. Poolte vahel oli sõlmitud korteri üürileping. Üürnik kolis välja ja lubas sel päeval, 25. märtsil 2014 kanda üle ka viimase kahe kuu üüri 10 000.- Üürileandja veendus, et 25.märtsil raha ei laekunud ja see ei laekunud ka edaspidi. Mis kuupäevast tekkis üürileandjal õigus pöörduda hagiga kohtusse? TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sellest lähtuvalt tekkis üürileandjal õigus pöörduda hagiga kohtusse 25.märtsil 2014. Millal st
· Postiametnik · Saadikutöö (õpingud õigusteaduses) · 1. augustil 1836 valiti Üldassambleesse tagasi (Viigide Partei juht Illinois' osariigis) · Springfield · Töötas ka advokaadina - sai 1839 loa osaleda USA ringkonnakohtu protsessidel · Abiellus Mary Ann Todd'iga Töö Kongressis · Washington (1847) · 6. detsembril 1847 alustas ta tegevust Kongressi 30. koosseisu liikmena · Sõnavõtud James Polki vastu · poliitikast väsinud - 31. märtsil 1849 tagasi koju - 5 aastat juristina Orjuse küsimus ja liitumine vabariiklastega · Kansase-Nebraska akt · tema isiklikud veendumused ei lubanud orje pidada ja võimaluste loomist orjanduse laiendamiseks pidas ta Ameerika Ühendriikidele ebasobivaks teguviisiks · asutas 29. mail 1856 Vabariikliku Partei organisatsiooni Illinois' osariigis · 16. juunil 1858 Vabariikliku Partei senaatorikandidaat Illinois' osariigis - Stephen Douglas valiti Douglas · 6
Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus. Nad valitsesid 3 aastat ja peale neid valiti IV Riigikogu 1929. aasta mais. V Riigikogu valiti 1932. aasta mais. 1934. aasta jaanuaris hakkas kehtima uus põhiseadus. Märtsis kehtestati kaitseseisukord ja katkestati Riigikogu tegevus ning algas nn vaikiv ajastu. 1934. aasta 2. oktoobril lõpetas Vabariigi Valitsus Riigikogu istungjärgu ja Riigikogu viiendat koosseisu enam kokku ei kutsutud ning 1935. aasta 6. märtsil keelati erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus. 1937. aasta veebruaris astus kokku Rahvuskogu, kes sama aasta 28. juunil võttis vastu uue põhiseaduse. VI Riigikogu valimised toimusid uue põhiseaduse alusel 1938. aasta veebruaris. Riigikogu oli kahekojaline Riigivolikogu ja Riiginõukogu. Riigivolikogu 80 liiget valiti enamusvalimiste majoritaarsel põhimõttel. Järgnes pool sajandit kestnud Nõukogude
kogenud." 14. veebruaril ületasid nõukogude väeüksused Lämmijärve ja kindlustusid Pedaspää- Meerapalu piirkonnas. 15. veebruaril tuli venelastel Meerapalust lahkuda, 16. veebruaril Pedaspealt. 17. veebruaril oli H.Riipalu pataljon juba Tarus ning 20. veebruaril Toila metsalaagris Ida- Virumaal. 22. veebruaril oldi juba teel Toilast Narva rindele, kus esmaseks ülesandeks kujunes Siivertsi sillapea likvideerimine. Norra, taani ja eestlaste rünnak algas 1. märtsil 1944. Ründajate seas allohvitser Harald Nugiseks. Ees miinivööndid, okastraat, ülevalt alla sadamas vaenlaste miinid ja katjuusade mürsud. Maa ja taevas olid lõhkemas. Rivist langesid välja rünnaku juhid Helmut Rõõmussaar ja Jaan Lumera. Juhtimise võttis enda peale Harald Nugiseks, kes kahekümne mehega läks rullima vastase kaevikuid. Relvadeks püstolkuulipildujad ja käsigranaadid. Vastase tulepesadesse loobiti üle tuhande granaadi.
Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (22). 1934. aasta jaanuaris hakkas kehtima uus põhiseadus. Märtsis kehtestati kaitseseisukord ja katkestati Riigikogu tegevus ning algas nn vaikiv ajastu. 1934. aasta 2. oktoobril lõpetas Vabariigi Valitsus Riigikogu istungjärgu ja Riigikogu viiendat koosseisu enam kokku ei kutsutud. 1935. aasta 6. märtsil keelati erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus. 1937. aasta veebruaris astus kokku Rahvuskogu, kes sama aasta 28. juunil võttis vastu uue põhiseaduse. 28. juulil 1937 võttis Rahvuskogu vastu Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse, mis tähendas sammu demokraatia poole. Loodi suurte volitustega presidendi institutsioon ja kahekojaline Riigikogu. VI Riigikogu valimised toimusid uue põhiseaduse alusel 1938. aasta veebruaris. Riigikogu oli kahekojaline (Riigivolikogu ja Riiginõukogu)
JOHAN LAIDONER (1884-1953) Koostasid: Martin Paju ja Argo Pihtjõe VLE- 3 Isiklik Sündis 12. veebruar 1884 Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus. Suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. 1909 abiellus Maria Kruszewskaga. Poeg Michael Laidoner (1913-1928) Kasupoeg Aleksei Kruszewski (1913-1941) Haridus 18921894 Viiratsi vallakool. 18951897 Viljandi 1. algkool. 18971900 Viljandi linnakool. September 19025. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909 mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s
Klassitöö 3 Tähtaeg ja tähtpäev - Kui kiri, mis tuleb saata tööandjale ja ka KOV-le panna postiga teele siis seda oleks pidanud tegema kas 22. (esmaspäeval) või 23. (teisipäeval) märtsil 2010. See, kummal päeval kiri posti panna, oleneb muidugi ka sellest, mis standardiga kiri saadetakse kas liht-, täht- või väärtstandardkirjana. Kui seda oleks saadetud lihtkirjana ja pandud posti 23. märtsil, siis oleks jõudnud kiri KOV ja tööandjale 24. märtsiks ehk kolmapäevaks. Ja kuna KTLS § 18 (3) järgi tuleb hoiatusstreigist tööandjale ja KOV-le kirjalikult ette teatada 3 päeva, siis KOV-l ja tööandjal on alates kolmapäevast kiri olemas. Ja need kolm päeva, (mil jõutakse otsusele, kas lubatakse streik, või mitte) on: kolmapäev, neljapäev, reede. - Kui teadetis/kiri viia isiklikult kohale, siis oleks seda pidanud tegema 24. märtsil ehk
Klassitöö 3 Tähtaeg ja tähtpäev Töötajad soovivad korraldada hoiatusstreigi kestusega 1 tund. Streik soovitakse korraldada 24. märtsil 2014 - see on esmaspäeval kell 13:00. KTLS § 18 (3) järgi tuleb sellest tööandjale ja KOV-le kirjalikult ette teatada 3 päeva. Palun vastata: mis kuupäeval ja mis kellaajal tuli streigi teade posti panna ja mis kell isiklikult kohale viia? Lahendus: Töötajate esindaja on kohustatud teatama kavandatavast hoiatusstreigist tööandjale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette vastavalt KTLS §18 lg 3-le.
kogu Euroopa. Septembris 1938 nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tšehhoslovakkia lükkas nõudmised tagasi ja kuulutas välja mobilisatsiooni. 29. septembril 1938 sõlmisid aga Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigi puutumatuse. Riik alistus nõudmistele. 14. märtsil 1939 kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tšehhoslovakkia. Iseseisev Tšehhoslovakkia riik lakkas olemast. 23. märtsil 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma Klaipedesse. Sama kuu lõpus nõudis Hitler endale ka Gdanskit, mille järgi saadi aru, et Poola on järgmine ohver. 31. märtsil teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga
Osaline päikesevarjutus VARJUTUSED Täielik kuuvarjutus 21. jaanuaril 2000. a. HUVITAVAID FAKTE Ärilisi tehinguid on soovitatav sõlmida noorkuu ajal, lõpetada aga viimases veerandis Poolkuu (esimene veerand) sellel ajal on parim teha kõike seda, mis on kasulik kehale: iluravikuurid, vitamiinikreemid, massazid; sest poolkuu esimese veerandi ajal tugevneb ravimite mõju. Täielik kuuvarjutus: algas 3. märtsil, lõppes 4. märtsil Järgmine täielik kuuvarjutus on 3. mail 2007. Viimased Eestis näha olnud päikesevarjutused olid 3.oktoobril 2005, 29.märtsil 2006, 1.augustil 2008 http://www.youtube.com/watch?v=xG4Tj_uMq7U&feature=related (päikesevarjutus) http://www.youtube.com/watch?v=MrWPvOMpCKA (kuuvarjutus) KASUTATUD MATERJAL www.youtube.com www.wikipedia.org http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/varjut used_evelin.htm http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/tekst.html
Tuumakatastroofid viimase 50 aasta jooksul Three Mile Island (Kolme Miili Saare) katastroof Aeg: 28. märtsil 1979. aastal. Toimus Ameerikas, Three Miles Islandil (Kolme Miili Saarel) Saarel oli katastroofi toimumise ajal palju inimesi. Evakueeriti 140 000 rasedat naist ja algkooli last. Koristustööd algasid 1979. Aasta augustis ning lõppesid 1993. Aasta detsembris. Kokku läks koristamine maksma 1 miljard dollarit. See oli üks suurim tuumakatastroof enne Tsernobõli katastroofi. Tsornobõli katastroof Aeg: 26. aprillil 1986. aastal kell 1:23 Toimus Ukrainas, Kiievi oblastist umbes 15km kaugusel.
Esimesena seostas kreeka tähe arvuga 3,14... Walesi matemaatik William Jones aastal 1706. Tänapäeval kasutatakse pii-d nii matemaatikas, füüsikas kui ka tehnoloogias. Pikka aega on inimesed püüdnud meelde jätta nii palju pii arvukohti kui saab. Maailmarekord kuulub hiinlasele Lu Chao-le, kes suutis 24 tunni ja 4 minutiga esitada 67 890 pii arvukohta ilma eksimata. Pii meeldejätmiseks on loodud mitmeid mooduseid ning selleks on isegi oma teadusharu pipoloogia. Pii päev on 14. märtsil .Pii minutiks loetakse kellaaega 1:59 14. märtsil. Pii-d seostatakse ka Albert Einsteiniga, kuna ta sünnipäev on 14. märtsil. Pii päeva tähistatakse Ameerikas pii-pirukate söömisega ( hääldub inglisekeeles nagu pirukas). Euroopas peetakse pii ümardamise päeva 22. juulil ( kui need arvud jagada saab pii tuhandike täpsusega). Maailmarekordi järgi on kõige rohkem pii arvukohti arvutatud Kanadas ning selleks on 1,2411 trillionit kohta.
12ndikud lõpetavad 12-ndikud lõpetavad Jagati välja 3 1-st kohta ja 5 5ndat kohta. Jagati välja kolm 1-st kohta ja viis 5- ndat kohta Õnnitleme 100nda aastapäeva puhul ! Õnnitleme 100. aastapäeva puhul! Meie 13-st kaaslasest 4-l tekkis kiiresti väsimus. Meie 13-kaaslasest 4-l tekkis kiiresti väsimus. 15%-line palgatõus jäi ära. 15%-line palgatõus jäi ära. 20092010 aasta 2009. 2010. a võistlus 1011 aastastele võistlus 1011-aastastele 4. märtsil 5. märtsil 2005ndal a 4. märtsil 5.märtsil 2005. aastal 3 liikmelises perekonnas 2 vanavanemat kolme-liikmelises perekonnas kaks vanavanemat Riskirühma kuuluvad 40 50 aastased naised. Riskirühma kuuluvad 40 50- aastased naised. 7. b klass viibib klassiekskursioonil Lätis 10-11. maini 7b klass viibib klassiekskursioonil Lätis 10.11. maini Elati kahesaja-aastases hoones. Elati 200-aastases hoones. peaauhind 100 krooni peaauhind 100 krooni
Eesti poliitikute peamine eesmärk oli Eesti ala ühendamine üheks kubermanguks ja autonoomia saavutamine. 26. märtsil toimus Petrogradis eestlaste meeleavaldus. 30. märtsil anti välja Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, millega nähti ette Eestimaa kubermangu ühendamine ja valimiste kaudu Ajutise Maanõukogu valimine. Mai lõpus valiti Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev, mis oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Suvel loodi ka Rahvusväeosa. Autonoomia saavutamise järel: - muudeti asjaajamine eestikeelseks - vene ametnikud asendati eestlastega - valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele
org/wiki/Riigi_Te ataja • 1913. aastal valiti Poska Tallinna linnapeaks • Viis läbi mitmeid muudatusi: - naiskommertskool, - linnade liidu osakond, - arstiabi ümberkorraldus Jaan Poska abikaasaga, http://histrodamus.ee/? event=Show_event&event_id=1763&lay er=94&lang=est#1763 • 1917. a 6. märtsil nimetas Venemaa Ajutine Valitsus Poska Eestimaa kubermangu kuberneriks • 30. märts sai temast ka Eesti ala hõlmava rahvus- kubermangu kuberner Eestimaa kubermang 1917, http://www.estonica.org/et/galeriid/Haldusjaotuse_m uutused_1916- 1992/Eesti_haldusjaotus_aastal_1916/?max • 1917. a lõpul valiti ta Venemaa Asutavasse Kogusse • 1918
asus Kaukaasias, Tbilisi lähedal olnud Manglisi linnakeses. 1908. aastal ülendati leitnandiks ja määrati sama aasta detsembris 13. Jerevani polgu 12. roodu ajutiseks ülemaks. 1909. aasta 17. oktoobril astus ta Nikolai Kindralstaabi Akadeemiasse Sankt-Peterburgis, mille lõpetas 1912. aasta maikuus 28-aastasena 1. järguga ja teda autasustati eeskujulike tulemuste eest Püha Anna III klassi ordeniga ning suunati tagasi oma polku. 1913. aasta 7. jaanuaril ülendati ta staabikapteniks ning 21. märtsil arvati kindralstaabi kutseliiki. Aastatel 19121913 teenis 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus, 19131914 1. Kaukaasia kütipolgus rooduülemana. 1914. aastal teenis J. Laidoner Kaukaasia sõjaväeringkonna staabis ning Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915. aasta märtsini. 17. (vkj 4.) 07.1915 autasustati teda Püha Georgi mõõgaga 26. novembril 1914 ülendati kindralstaabi kapteniks. 1915
Lennart Meri Lennart Meri on sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist. Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati pere Siberisse. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Varasematest eluraskustest hoolimata suutis Meri perekond ellu jääda ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo erialal cum laude
Maarja kogudusse jäid maapiirkonna inimesed. Siseminister kinnitas loodava koguduse põhikirja 28. oktoobril 1911 nimetusega . «Tartu Pauluse kogudus». Seega oli Pauluse kogudus ka seaduslikult ellu astunud. 1911. aasta lõpuks ületas vastloodud linnakogudus liikmete arvu poolest emakoguduse. Uues koguduses oli siis 16 000 hinge. Juba 1914. aastal seati ametisse esimene abiõpetaja, kelleks sai Leopold Raudkepp (1877-1948). Esimesel täiskogu koosolekul 11. märtsil 1912 Peetri koguduse saalis valis koguduse omale nõukogu ja volikogu. Kiriku oma kalmistu Oma kalmistu rajati Piiskopi mõisa põllule. 1912. aasta sügisel ehitati vahimaja, kaev, tehti plaan ja piirati kalmistu aiaga. 10. veebruaril 1913. aastal pühitseti maa. Samal päeval maeti ka esimesed surnud: Mihkel Mägi ja Mai Kütt. 1914. aastal ehitati surnuaiale kabel. Kirikuehituse lisandid 17. märtsil 1923 pühitses piiskop Kukk altarikuju, mille valmistas Itaalias skulptor Amandus
Referaat Abraham Lincoln Sisukord · Sissejuhatus · Abraham lincoln : Varasem elu Poliitilise tegevuse algus Ameerika Ühendriikide president Abraham Lincolni surm · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma teile Abraham Lincolnist, kes oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president aastast 1861- aasta 1865.Ma räägin veel kust ta oli pärit, kes olid ta vanemad kuidas ta suri ja kas ta elu möödus nende aastate jooksul. Abraham Lincoln Varasem elu Abraham Lincoln sündis 12.veebruaril 1809. aastal Hardin County-s ja suri 15.aprillil 1865.aastal Washington, D.C. Tema isa nimi Thomas Lincoln ja ema nimi oli Nancy Hacks. Ta sündis perre teise lapsena. Nende pere oli usutunnistuselt baptistid. Nad kolisid 1816. aastal Indiana osariiki. Nad asusid e...
Poliitilised ja sotsiaalsed sündmused 04 märtsil 2006 suri Edgar Valter 14 märtsil 2006 suri Lennart Meri 2006 Eesti presidediks sai Toomas Hendrik Ilves 2007 Pronksöö 2008 Venemaa presidendinks sai Dmitry Medvedev 2009 Barack Obama sai presidendiks 2009 suri Michael Jackson 2010 Poola lennuõnnetus 2011 Võeti Eestis vastu euro 2011 riigikogu valimised Kultuurisündmused maailmas 2009 esilinastus film "2012" 2009 "Avatar" Kultuurisündmused Eestis 2007 film Jan Uuspõld läheb Tartusse 2007 Tallinnas toimus X noorte laulu- ja tantsupidu
Õigusõpetus Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor KLASSITÖÖ 5 Ülesanne 5: Hagi aegumine Poolte vahel oli sõlmitud korteri üürileping- üürnik kolis välja ja lubas sel päeval -25. märtsil 2010 kanda üle ka viimase kahe kuu üüri -10 000. Üürileandja veendus,et 25.märtsil raha ei laekunud ja see ei laekunud ka edaspidi. Küsimused: Mis kuupäevast tekkis üürileandjal õigus pöörduda hagiga kohtusse. Millal, st. mis kuupäeval hakkas lugema hagi aegumistähtaeg ja mis kuupäeval ja mis aastal hagi aegub. Vastus: Kuna raha ei laekunud lubatud kuupäeval 25.03.10 ning üürniku poolt ei olnud täpsustatud, mis
Johann Laidoner Johan Laidoner – üks kõige tuntumaid tegelasi Eesti sõjaajaloos. Tema nime teab peaaegu iga põhikooli õpilane ning iga keskkooli õpilanegi oskab öelda midagi tema eluloost. Ta sündis 1884.a 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus ja suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanglas. Oma haridusteed alustas ta Viiratsi vallakoolis, 1984. aastal kolis tema perekond Viljandisse, kus ta oma õpinguid jätkas. 1895–1897 Viljandi 1. algkool. 1897–1900 Viljandi linnakool. Pärast seda siirdus ta Venemaale, kus alustas elukutselise sõjaväelise õpinguid. September 1902 – 5. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909– mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis.
tänapäeva Malaisias asuva Malakka linna vallutamises. Pärast Portugali naasmist saadeti ta Marokosse, kus ta põlvest haavata sai. Ebaseadusliku äri tõttu Marokos mauridega sattus ta 1513 Portugali kuninga ebasoosingusse ja vallandati riigiteenistusest. Ta läks Hispaaniasse ja pakkus oma teeneid kuningas Carlos I-le (hilisem Karl V). Tal õnnestus leida mõjukaid sõpru, kes toetasid tema plaani leida läänepoolne meretee Vürtsisaarteni ja veensid ka kuningat, kes 22. märtsil 1518 sõlmis lepingu 5 laeva andmise kohta selleks eesmärgiks. 10. augustil 1519 alustas Magalhães 5 laevaga (Trinidad, San Antonio, Concepción, Victoria ja Santiago) ja 234 mehega reisi Sevillast, et jõuda Vürtsisaarteni. Magalhãesi lipulaev oli Trinidad. Alguses sõideti mööda Guadalquiviri alla. Jõe suudmes Sanlúcar de Barramedas oldi sunnitud üle 5 nädala peatuma, sest Hispaania võimukandjad üritasid takistada portugallasest kapteni reisi. Nii asuti edela suunas teele alles 20
v vMais 1998 sai ta Presidendi administratsiooni juhi esimeseks asetäitjaks vBoriss Jeltsini valitsusajal juhtis Putin esimese tsiviilisikuna FSB-d juulist 1998 märtsini 1999 vAugustis 1999 nimetas Jeltsin ta Venemaa peaministriks vTsetseenia sõja eduka lõpuleviimisega võitis Venemaa elanikkonna poolehoiu ning, kui 31. detsembril 1999 Jeltsin tagasi astus, nimetas ta Putini presidendi kohusetäitjaks PRESIDENDI AMETIAJAD v26. märtsil 2000 valiti Vladimir Putin Venemaa presidendiks v14. märtsil 2004 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi v v 2. märtsil 2008 toimunud presidendivalimistel Vladimir Putin ei kandideerinud, sest Venemaa põhiseadus piirab presidendi järjestikust võimulolekut kahe ametiajaga v Alates 7. maist 2012 Venemaa president SISEPOLIITIKA vÜhtne Venemaa on saavutanud
veebruaril hõivati Simferopoli ja Sevastopoli lennujaamad ning hävitati telekommunikatsiooni- ja internetiside Krimmi ja ülejäänud Ukraina vahel. Eraldusmärkideta relvastatud meestest ümberpiiratud Krimmi seadusandjad valisid Krimmi ministrite nõukogu juhiks Venemaa kodaniku Sergei Aksjonovi. Kiiev süüdistas Venemaad oma siseasjadesse sekkumises, Venemaa lükkas süüdistused tagasi. Siis esitas Sergei Aksjonov Venemaale abipalve tulla Krimmi rahu tagama ning 1. märtsil andis Venemaa Riigiduuma president Vladimir Putinile nõusoleku sõjalise jõu kasutamiseks Ukraina territooriumil. 2. märtsil viis Ukraina oma armee lahinguvalmidusse ja kuulutas välja osalise mobilisatsiooni. Ukraina õhuruum suleti sõjalennukitele. Ukraina Kaitseministeerium teatas, et Vene meedia väited, nagu alistuksid Krimmis baseeruvad Ukraina väeosad massiliselt, ei vasta tõele. Ameerika Ühendriigid ja tema liitlased nõudsid, et Venemaa lõpetaks tegevused Ukraina territooriumil
ohvitseride ja sõdurite saatmist Põhja-Venemaale liitlaste ekspeditsioonivägede juurde. * 4. aprillil 1918 ülendas tollal illegaalselt tegutsenud Eesti Ajutine Valitsus Johan Laidoneri polkovniku auastmesse. Vabadussõda * Vabadussõja algul tuli Soome kaudu Eestisse, kus nimetati 14. detsembril Operatiivstaabi ülemaks. * 23. detsembrist 1918 Sõjavägede ülemjuhataja. * 20. jaanuaril 1919 ülendati pärast Narva tagasivallutamist kindralmajoriks. * 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ning ülendati kindralleitnandiks. Poliitiline tegevus 1921--1929 aastani oli ta Riigikogu 1., 2. ja 3. koosseisu liige, kuulus Põllumeestekogude rühma. 1925 vahendas Johan Laidoner Rahvasteliidu komisjoni esimehena Türgi ja Iraagi piiritülisid. Laidoneri soovitusel otsustati anda Mosul Iraagile. 1929 lahkus Johan Laidoner Põllumeestekogust ja loobus kandideerimast IV
1906 august-oktoober staabikomando ajutine ülem Teenistus 1907-1908 Tbilisi raudteejaam 1908 Leitnant 1913 Staabikapten 1914 Kapten (Eestis sõjaväe major) 1915 21. diviisi vanemadjutant 1916 alampolkovnik Laidoner Eestis · 1918. 1. jaanuaril saabub Tallinna · 23. detsembril Eesti Sõjavägede ülemjuhatajaks · 1. detsembril 1924. aastal nimetati Laidoner taas Sõjavägede ülemjuhatajaks · 12. märtsil 1934 kolmas kord Kaitsevägede ülemjuhataja · 24. veebruaril 1939 ühendati kindraliks Elu pärast teenistust · 22. juunil 1940 tagandati ametist · 19. juulil küüditati koos naisega · 28. juunil 1941 arreteeriti ja viidi vanglasse · Rändas erinevate vanglate vahel kuni aastani 1953 · Suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanlgas Autasud · Püha Anna orden III klass · Püha Georgi mõõk · Vabadusrist I · Karutapja orden III klass
• “Tarapita” 1921-1922 Tähtsus • Arendas välja uusromantilise novellisüsteemi • Tõstis uuele tasemele reisikirja • Arendas edasi romaanižanri • Lõi kõrgväärtuslikke kirjandusuurimusi • Pani aluse kirjandusajakirjale, mis ilmub tänaseni (Looming) Huvitavad faktid • Tunnutus: Eesti NSV rahvakirjanik 1946. • Friedebert Mihkelson või Michelson aastani 1923. • Ta on maetud Tallinna Metsakalmistusele. • 2. märtsil 1972 anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi. • Friedebert Tuglase novelliauhind alates 1971.aastast. Kasutatud allikad • google.ee • et.wikipedia.org/wiki/Friedebert_Tuglas • www.slideshare.net • miksike.ee
Kremli haiglast. Tal oli kunstlik neer. 1983 84 a Ida-Lääne suhetes pingete tippaeg (1. sept 1983 Korea reisilennuki allatulistamine). 1984 1985 Tsernenko. Tühi aeg. 1985 märts Tsernenko suri. Kandidaadid võimule: 1. Grigori Romanov Leningradi parteijuht 2. Viktor Grisin Moskva parteijuht (alates 1967. a) 3. Mihhail Gorbatsov 1984. a 2. poolest alates hakkas KGB soosima Gorbatsovi, seetõttu oli tal väga hea informatsioon olukorrast riigis. 1985. a 11. märtsil toimus Poliitbüroo istung. Tehti nimelt kiiresti, et Kunajev Kasahstanist ei jõuaks kohale (Kunajev poleks Gorbatsovi toetanud). KGB poolt olid lahti lasted paljastavad lood Romanovi ja Grisini kohta. Ilmusid ajakirjanduses (Ermitaazi serviiside kasutamine Romanovi tütre pulmas jne). Gromõko ja KGB tollase ülema Viktor Tsebrikovi hääl olid kõige kaalukamad, mis kallutasid hääletamise Gorbatsovi kasuks. Mihhail Gorbatsov on sündinud 2. märtsil 1931. aastal Stavropoli krais
jaanuaril 1956 Kalinini oblast, Burasevo. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja. 1904-1905 Tallinna linnanõunik. 1905 Tallinna abilinnapea. 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees. 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918-1919 sõjaminister. 1922-1923 I Riigikogu esimees. 1919-1920 Asutava Kogu liige. Andres Larka sündis 5. märtsil 1879 Pilistveres, Viljandimaal, suri 8. jaanuaril 1942 Malmõz, Kirovi oblastis. Ta oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. 19021917 Vene armee staabiohvitser. 1918 Eesti Vabariigi sõjaminister. 19181919 Eesti sõjaväe peastaabi ülem. 19191925 Eesti Vabariigi sõjaministri abi. 19301933 Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse esimees. 19331934 Eesti Vabadussõjalaste Liidu juhatuse esimees
(kolmandast abielust). Andres Larka astus vabatahtlikuna sõjaväkke septembris 1899. Sõjaväeakadeemia lõpetamisel mais 1912 autasustati teda 3. järgu Anna ordeniga. Esimeses maailmasõjas osales 40. jalaväediviisiga lahingutes Saksa vägede vastu Ida-Preisimaal ja Poolas. Temast sai 1918. aastal Eesti Ajutise Valitsuse esimene sõjaminister, ühtlasi Eesti sõjaväe ülem. Larka ülendati Ajutise Valitsuse otsusega 8. märtsil 1918 kindralmajoriks, kuigi omas vaid alampolkovniku aukraadi. 26. novembrist 1918 nimetati Andres Larka Peastaabi ülemaks. 1925. aasta jaanuaris lahkus Andres Larka sõjaväeteenistusest tervislikel põhjustel ning siirdus Sveitsi ravile. Autasumaana eraldati Harjumaa Saue vallas Voore mõisa südamest 55,44-hektariline krunt. Larka ühines suvel 1928 vabadussõjalaste liikumisega. Oli jaanuarist 1930 augustini 1933
Eesti 1917 · Peale Veebruarirevolutsiooni Venemaal saab eesti kubermangukomissariks esimest korda eestlane Jaan Poska. Jaan oli advokaat, töötas enne ametisse määramist Tallinna linnapeana. · Rahvuslike jõudude eesmärgiks sai autonoomia-omavalitsuse taotlemine Eestile. Kuna Ajutine Valitsus venitas otsusega, korraldati Petrogradis 26.märtsil 40 000 osavõtjag eestlaste demonstratsioon, kus nõuti autonoomiaseaduse kinnitamist. · 30. märtsil 1917 avaldabki Ajutine Valitsus määruse Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, selle kohaselt: ühendatakse Eesti- ja Liivimaa ühtseks kubermanguks Moodustati Eestimaa kubermangu ajutine maanõukogu ehk Maapäev. Rahvusliku valitsuse tähtsamad sammud: · Vene ametnikud asendati eestlastega. · Kehtestati eestikeelne asjaajamine · Mais toimusid Maapäeva valimised. · Loodi rahvusväeosad (paiknesid enamasti väljaspool Tallinnat)
otsustasime, mida ja millal mõõdame. Alustasime ka teoreetilise osa kirjutamisega. Informatsiooni selle kohta leidsime internetist. Andmeid kogusime kokku kaks korda. Esimest korda mõõtsime 19. veebruaril. Mõõtsime UVA JA UVB kiirgust, õhutemperatuuri, tuule kiirust, õhuniiskust, pilvisust ja sademeid. UVA, UVB, tuule kiiruse, õhutemperatuuri ja õhuniiskuse mõõtsime erinevate sensoritega. Pilvisust ja sademeid vaatlesime silmadega. Teist korda mõõtsime 5. märtsil. Mõlemal korral käisime mõõtmas kolmes kohas: koolis, pargis ja staadionil. Pärast andmete kogumisi koostasime tabelid ja hiljem lisasime need ka arvutisse. Analüüsisime oma andmeid ja tegime neist järeldusi. 11 4. Tulemused ja järeldused Kuupäev Koht UVA UVB Temperatuur Tuul Õhuniiskus Pilvisus Sademed 19.02
kohta V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31. detsembrini 1937.V Riigikogu valis 19. juulil 1932 Kaarel Eenpalu esimese valitsuse, 1. novembril 1932 Konstantin Pätsi neljanda valitsuse, 18. mail 1933 Jaan Tõnissoni neljanda valitsuse ja 21. oktoobril 1933 Konstantin Pätsi viienda valitsuse.Kuigi rahvas avaldas V Riigikogule rahvahääletustel umbusaldust, jäi ta edasi ametisse.15. märtsil 1934 kinnitas V Riigikogu sama aasta 12. märtsil kogu riigis kehtestatud kaitseseisukorra kehtivuse.V Riigikogu asemele pidi 29. ja 30. aprillil 1934 valitama uue põhiseaduse alusel VI Riigikogu, kuid viimase valimiste mittetoimumisel jäi ta edasi ametisse, kuna puudus seaduslik alus tema laialisaatmiseks. Riigikogu koosseisu ja tema kantselei (14 ametnikku ja 20 vabateenijat) palkadeks kulus kuni 1937. aasta lõpuni sadu tuhandeid kroone. Riigihoidja Konstantin Päts lõpetas V Riigikogu
6. detsembril 1847 alustas Abraham Lincoln tegevust Kongressi 30. koosseisu liikmena. Kuna Viigide Partei seisis sel ajal vastu Mehhiko-Ameerika sõjale, siis astus ta korduvalt Kongressis üles sõnavõttudega sõda alustanud presidendi James Polki vastu. 1848 aitas Lincoln korraldada Viigide Partei presidendikandidaadi Zachary Taylori edukat kampaaniat. Järgmiseks aastaks oli ta aga poliitikast väsinud, keeldus kandideerimast uuesti Kongressi ja pöördus 31. märtsil 1849 tagasi koju Springfieldi, kus tegutses 5 aastat ainult juristina, pälvides hüüdnime "Aus Abe" (Honest Abe). Orjuse küsimus ja liitumine vabariiklastega Lincolni ajendas poliitikasse tagasi pöörduma 1854 Kongressi poolt vastu võetud Kansase- Nebraska akt, mille eesmärk oli lahendada Kansase aladel orjapidamise lubamise või keelamise pärast puhkenud tüli vaidlusaluse territooriumi kaheks jagamise teel ning lubades mõlemal piirkonnal ise otsustada orjandust puudutavaid küsimusi
6. detsembril 1847.a alustas Abraham Lincoln tegevust Kongressi 30. koosseisu liikmena. Kuna Viigide Partei seisis sel ajal vastu Mehhiko-Ameerika sõjale, siis astus ta korduvalt Kongressis üles sõnavõttudega sõda alustanud presidendi James Polki vastu. 1848.a aitas Lincoln korraldada Viigide Partei presidendikandidaadi Zachary Taylori edukat kampaaniat. Järgmiseks aastaks oli ta aga poliitikast väsinud, keeldus kandideerimast uuesti Kongressi ja pöördus 31. märtsil 1849 tagasi koju Springfieldi, kus tegutses 5 aastat ainult juristina, pälvides hüüdnime "Aus Abe" (Honest Abe). Orjuse küsimus ja liitumine vabariiklastega Lincolni ajendas poliitikasse tagasi pöörduma 1854.a Kongressi poolt vastu võetud Kansase-Nebraska akt, mille eesmärk oli lahendada Kansase aladel orjapidamise lubamise või keelamise pärast puhkenud tüli vaidlusaluse territooriumi kaheks jagamise teel ning lubades mõlemal piirkonnal ise otsustada orjandust puudutavaid küsimusi
Jossif V. Stalini nekroloog 5. märtsil 1953 lahkus meie hulgast arvatavasti 3. märtsil tabanud haigushoo tagajärjel ülemaailma tuntud ja kuulus diktaator Jossif V. Stalin. Tuntud poliitik ja Nõukogude Liidu juht sündis 21. detsembril 1879. aastal Gori linnas Tbilisi kubermangus. Stalin õppis Gori vaimulikus õppeasutuses, mille lõpetas juunis 1894 üliheade tulemustega. Peale seda astus Tbilisi Teoloogilise Seminari, kuid loobus õpingutest seminaris 1898 aastal, kuna oli otsustanud edasise elu siduda poliitilise tegevusega Stalin oli nii NSVL liider kui ka sümbol
· Kõige pikema samuti L. Meri 2000. aastal Kõne analüüs https://arhiiv.err.ee/vaata/lennart-meri-kone-kooliaa Tsitaadid "Usaldus ei ole kaasavara, mida on kogutud sukasäärde, kuni see on saanud täis. Usaldust tuleb igal jumalahommikul uuendada, päevast päeva taastada, kasvatada nagu kapitali ja hoida nagu algkapitali." Lennart Meri Surm · Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu 14. märtsil 2006. aastal. Kasutatud kirjandus http://vp1992-2001.president.ee/est/vp/Faktid.asp http://vp1992-2001.president.ee/est/vp/Elulugu.asp http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri http:// www.postimees.ee/758850/presidentide-konede-analuus-ilves-raakis-majandusest-enim http://www.hot.ee/vaikal/georgmeri.htm http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/lennart_mrie Täname tähelepanu eest !
.................................................................4 1. St Helensi vulkaan 1.1 Asukoht. St.Helensi vulkaan asub Põhja-Ameerika loode osas Washingtoni osariigis. Joonis 1. St Helensi vulkaani asukoht 1.2 Vulkaani teke St Helensi vulkaan on tekkinud Vaikse ookeani laama ja Põhja-Ameerika laama lahknemisel.Vulkaani piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaanilist aktiivsust. Joonis 2. Vulkaani tekkimise kaart 1.3 Purse ja maavärinad Aastal 1980 20-ndal märtsil toimus St Helensi vulkaani juures 4.2 magnituudiline maavärin ning 27-ndal märtsil hakkas kraatris kerkima suitsu.18-ndal mail toimus teine, 5.1 magnituudiline maavärin, mille tagajärjel tekkis vulkaani põhjaosas suur varisemine.Vulkaani sees olev magma purskas välja, tekitades tohutu tuha pilve.Aastatel 1980-1986 jätkus selline tegevus ja mitmeid kordi lendas vulkaanist välja suuri tuhapilvi. joonis 3. St Helenis vulkaani purse 1980 aastal 18-ndal mail 1
9. klass 4. oktoobril 1957. aastal. Orbiidile jõuab esimene tehiskaaslane, Nõukogude Liidu Sputnik. Sündis 9. märtsil 1934. Klushino, Smolenskis. Kolmas laps peres. 1957. aastal abiellus. 1955. aastal astus lennuväkke, teenis Norra piiri ääres. 1959. aastal liitus kosmonautide koolitusprogrammiga. 1960. aastal valiti 19 hulka, kellest üks pidi tegema otsustava stardi. Tema eeliseks oli kasv 1.57m. 12 aprill 1961 esimene inimene kosmoses. 27. aastane. Lend kestis 108 min. Kosmoselaeva kiirus oli 25000 km/h. Kosmoselaev Vostok 1
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi säilitamisest. P. Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu- ja noodikogu on aluseks 22. märtsil 1924. a tänase Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi loomisele. 22. märtsil 1924.a. reegistreeriti ametlikult Peeter Süda mälestuste jäädvustamise toimkond. Esimeseks muuseumi asukohaks P.Süda koguga oli Kadrioru loss, tolleaegse Tallinna Eesti Muuseumi (tänase Eesti Kunstimuuseumi) ruumid. 1. märtsil 1934 avati muuseum praeguses Müürivahe 12 hoones (ehk algselt Tallinna Konservatooriumi ruumides, Assauwe tornis). Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80
tõttu. Revolutsioon sai alguse Peterburis, kui 9. jaanuaril rahumeelsel demonstratsioonil toimus tulistamine. Rahutused levisid kiiresti Tallinnasse ning sealt edasi. 1905 aasta vältel toimunud mäss suruti maha karistussalkadega. 1917.aasta veebruaris vallandusis toitlusrahutused, mis kasvasid revolutsiooniks. Sõjaväelased, kes pidid mässu maha suruma läksid üle rahva poolele. Teated rahutustest Petrogradis jõudsid Eestisse 2. märtsil, mis põhjustas ka Tallinnas streigi. 3.märtsil loobus venekeiser troonis ning võimule tuli ajutine valitsus. Eestlased nägid selles võimalust ning hakkasid taotlema endale autonoomsust. Mõte iseseisvumisest jäi veel kaugeks aga eestlased saavutasid autonoomia 30. märtsil rahumeelse demonstratsiooni abil Petrogradis. Rahutused Venemaal enne esimest maailma sõda ning selle ajal aitasid Eestil saavutada autonoomia, mis oli sammuke lähemal iseseisvumisele.
- Eesti Päevaleht (probleem) Kuuga kasvas töötute arv 18,5 protsenti Veebruariga võrreldes kasvas töötus märtsis 18,5%, registreeritud töötuid lisandus 8564. Selle aasta 31. märtsil oli tööturuametis registreeritud 54 979 töötut, mis moodustab 8,4% tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga, teatas tööturuamet. Võrreldes 28. veebruariga on registreeritud töötuid 8568 inimese ehk 18,5% võrra rohkem. Võrreldes 2008. aasta 31. märtsiga kasvas töötute arv 220%. Märtsikuu jooksul otsis tööturuameti vahendusel tööd 58 093 töötut, märtsis rakendus 1528 töötut. Uute töötutena registreeriti 11 898 inimest. 31
andmiseks. Ka eestlased seadsid eesmärgiks autonoomia. Sellest oli räägitud juba 1905.aastal, kuid siis polnud reaalseid samme autonoomia poole võimalik astuda. Märtsis tehtigi Tartus nõupidamisel autonoomiaseaduse projekt. See esitati Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks, kes aga viivitas sellega, kuna nii suure otsuse sai vastu võtta ainult Venemaa Asutav Kogu. Kuna see puudus ja selle valimised olid ka küsimärgi all, otsustasid eestlased valitsusele survet avaldada. 26. Märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon, millest võtsid osa 40 000 inimest, kellest ligi 15 000 olid relvastatud sõdurid. Selline demonstratsioon avaldas sügavat muljet tavakodanikele ja ka Vene valitsusringkondadele. Vaid neli päeva hiljem, 30. Märtsil, avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa ja Liivimaa kubermangud. Järgnevalt asendati kubermanguvalitsusse
Beethoven läks tagasi Viini ja kodumaale ta enam ei naasenud. Ta hakkas õppima Haydni käe all, aga see kestis vaid aasta, sest Haydn läks Londonisse. Alates 1800- ndast aastast hakkas Beethoven ise kontserte korraldama ja need kestsid vähemalt 4 tundi. Beethoveni kurtus algas 1796 aastal ja ta jäi täiesti kurdiks 1820. aastal. Kuna ta ei tahtnud tunnistada, et ta kurt on pidi ta vältima seltskondi ja see tekkitas temas stressi. 1825. aastal 26. märtsil suri Beethoven. 29. märtsil peeti tema matused Viinis. Beethoven kirjutas 9 sümfooniat ja 32 sonaati ning ühe ooperi. Ta kõige kuulsamad sonaadid on "Kuupaistesonaat", "Pateetiline" ja "Waldstein". Lisaks kirjutas ka kuulsa klaveripala "Für Elise". See pala on praegugi tuntud ja seda õpivad ka nooremad klaverihuvilised. Minule meeldib Beethoven, sest olen ise mänginud tema palasid ja tema teosed on sügava mõttega ning klassikalist muusikat on mõnus kuulata eriti kui seda mängivad orkestrid mitme erineva pilliga.
Kristjan Jaak Peterson Nimi_Siia Kool_Siia Sissejuhatus Päritolu Haridus Saavutused Looming Emakeelepäev Päritolu Sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias Kolmas laps peres Suguvõsa ja tema isa olid pärit Viljandimaalt Tema isa oli kirikus kellamees Talupoja päritolu Haridus Riia kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskond Õppis ja õpetas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ning vene keelt Pidas kõige tähtsamaks emakeelt Kirjutas luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis Saavutused Tegutses keeleõpetaja ja kirjanikuna
esimesi, kes läbis kõik meridiaanid Esimene, kes juhtis ekspeditsiooni Euroopast Aasiasse lääne suunas ja ületas Vaikse ookeani. 1505. aastal saadeti Indiasse, et seada Francisco de Almeida Portugali viitsekuningaks 1506. aastal purjetas ta Vürtsisaartele (ka Maluku saared) ja nimetati 1510. aastal kapteniks 1511. aastal osales tänapäeva Malaisias asuva Malakka linna vallutamises. 22. märtsil 1518 sõlmis lepingu Hispaania kuningaga 5 laeva andmise kohta läänepoolse meretee leidmiseks • Laevad: Trinidad, San Antonio, Concepción, Santiago, Victoria • 10. augustil 1519 alustas Magalhães reisi Sevillast, et jõuda
Veebruarirevolutsioon algas pealinnast Petrogradist sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk suunatud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega. Vkj 18. veebruaril streikisid sõjaväe tarvis militaartoodangut andva Putilovi tehase töölised, nõudes palgatõusu. 8. märtsil (vkj 23. veebruaril) alanud demonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustamise ja elamistingimuste parandamist. Demonstrandid hakkasid juba järgmisel päeval esitama poliitilisi nõudmisi sõja lõpetamiseks. 10. märtsil (vkj 25. veebruar) toimus kogu Petrogradi hõlmav streik. Sellel ajal nõudis Venemaa Keisririigi sõjaväe kõrgema ülemjuhatuse staabis Ukrainas Mogiljovis (tänapäeval Mahilo Valgevenes) viibinud keiser Nikolai II, et Petrogradi
Aasta 1917 Eestis 1.Veebruarirevolutsioon- 2. märtsi sündmused Tallinnas a)Ülelinnaline streik ja miiting (20 tuh. Inimest) b)Vangide vabastamine ja paksu Margareeta põletamine c)Ametiasutuste rüüstamised ja tapmised d)Korratused likvideeris omaalgatuslikult loodud miilits 2.Autonoomia a)Rahvuslaste autonoomiaseaduse projekt b)26. märtsil suur eestlaste demonstratsioon Petrsogradis Ajutisele Valitsusele surev avaldamiseks (40 tuh. Inimest) c)30. märtsil annab Vene Ajutine Valitsus Eestile autonoomia- omavalitsusõiguse Venemaa koosseisus · Moodustati ühtne Eestimaa kumbermang eesotsas Jaan Poskaga · Valiti Maapäev- eestlaste esimene parlamentaarne rahvaesindus · Täidesaatvaks võimuks sai Maavalitsus K. Pätsi juhtimisel · Vene amtenikud asendati eestlastega ja asjaajamine muutus eestikeelseks
Jüri Arrak Evald Okas Evald Okas on sündinud 28.novembril 1915 Tallinnas. Ta on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu . Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Evald Okas Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt, kodanikunimega Eduard Wiiralt; sündis 20. märtsil 1898.a. Ta oli eesti graafik. Aastatel 1925-1939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena. Eduard Wiiralt Konrad Mägi Konrad Wilhelm Mägi sündis 1. novemberil 1878a. Tartus. Eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi oli 20 sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
