Vürtsid Leevika Vilja, Mirle Jants kuivas ning hästi suletavas nõus. Kõige kergem on neid säilitada kergelt kokku pressituna - siis püsib nende aroom kauem. Riknenud lehed võivad anda toidule kopitunud maitse. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Muskaatpähkel ja muskaatõis Neid vürtse saadakse muskaadiliste sugukonda kuuluvalt kuni 18 meetri kõrguselt puult - muskaatpähklipuult mis pärineb Maluku saarelt Muskaadipuu (Myristica) on igihaljaste kahekojaliste puude perekond muskaadiliste sugukonnast (Myristicaceae), mis on esindatud Indias, Vaikse ookeani saartel ja Austraalias pea saja liigiga. http://www.aialeht.ee/news/ravimtaimed/aromaatne-muskaat.d?id=65669668 Praegusel ajal kasvatatakse seda puud Indoneesias, Malaisias ja mõndadel Vaikse-Ookeani saartel. Ühe muskaatpähklipuult saadakse 1500-2000 vilja. Need on suured, hele- või hallikaskollased ja meenutavad kujult virsikut. Täisküpsed viljad lõhenevad
Selts Magnoliales magnoolialaadsed 6 sugukonda ja 3000 liiki Puittaimed eeterlike õlidega ja alkaloididega Õied suured, tavaliselt üksikud Magnoolia õies on palju primitiivsed tunnuseid: Õieosad paiknevad spiraalselt, Õieosi on palju Sugukond Magnoliaceae o Enamik Ida-Aasias Magnolia alba Liriodendron tulipifera tulbipuu Sugukond Myristicaceae muskaadilised Myristica fragrans - muskaat-pähklipuu Punane kuivatatud seemnerüü (arillus), mis ümbritseb muskaatpähklit on muskaatõieks nimetatav maitseaine Sugukond Annonaceae Annona squamosa soomusannoona vili: kaneelannoona Cananga odorata - lõhnav kananga ehk ilang Klass: ÜHEIDULEHELISED Monocotyledoneae Sünapomorfsed tunnused: omapärane torujas iduleht, narmasjuurestik, lehed on
väiksemad kui paraskliima vöötme puudel ning asetsevad üsna ladva ümbruses. Okste puudumine tüve alumises osas on seletatav vähese valgusega. Puude koor on õhuke, sileda pinnaga ja enamasti hele. Arvatakse, et koore hele värvus kaitseb koore all olevat kambiunü ülekuumenemise eest. Kuid mõnede puude koor on tumeda ja mõnikord koguni süsimusta värvusega. Paljudel puuliikidel on tüve osa laienenud ja sealt ulatuvad välja nn plankjuured (näiteks Ficus'e, Myristica, Carallia, Sterculia jt. perekondade liikidel) ja tugijuured (näiteks Pandanus, Ficus). Puude igihaljad lehed on suured, enamasti tumerohelised. Pealmine lehepind on nahkjas ja tugevasti läikiv, alumine aga tuhm, kaetud karvakestega või viltjas. Kõik need tunnused viitavad taimede kuivalembesusele, mis paistab paradoksaalsena niiske ekvatoriaalse kliima taimede juures. Ent palaval päeval ei saa lehed aurustada liiga palju vett, sest vesi tõuseb suurele kõrgusele küllaltki aeglaselt
annaabi.ee 
