Chefreni püramiid ( tuntud ka kui Khafre püramiid) on suuruselt teine võimas püramiid Giza püramiidide väljal ning on hauaks vaarao Chefrenile. Püramiid on ligikaudu 137 meetrit kõrge ( algul u. 144m) ning alus 216 meetrit lai. Püramiid on valmistatud lubjakiviplokkidest, mis kaaluvad üle 2 tonni. Mykerinose püramiid on suuruselt kolmas tähtis haudehitis Giza püramiidide väljal. See oli viimaseks puhkepaigaks vaarao Mykerinosele. Püramiidi algne kõrgus oli umbes 65-66 meetrit, mis moodustab ainult 1/10 Cheopsi massist. Tegelikult olid koõik püramiidid seest umbsed, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest. Grete Murr 2012
Palsameerimine on menetlus surnute kaitseks roiskumise vastu, seda tehti, et muumiad säiliksid. 6. Miks lasksid vaaraod endale juba oma eluajal ehitada püramiide? Vaaraod lasid endale juba oma eluajal ehitada püramiide, sest püramiidide ehitamine võttis aega, sest ehitajate käsutluses olid ainult lihtsad abivahendid- kangid ja rullid. 7. Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi. Kus need asuvad? 3 kõige kuulsamat püramiidi on vaaraodele Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele kuulsal Giza väljal Kairo lähedal. 8. Milline on püramiid seespoolt? Mis seal asub? Neis on käigud, mis viisid hauakambrisse. Olid ka lõhksud ja õhutus avad. 9. Kuidas kaunistati hauakambreid? Milline mõte oli neil kaunistustel? Mis hauakambris veel leidus?' Hauakambreid kaunistati keraamika, söögi, tarbekunstiteoste jne asjadega. Kaunistuste mõte oli selles, et sisustada neid ja panna surnule kaasa asju. Hauakambris oli veel abi ruume ka. 10
· Usk hauatagusesse ellu *Kunstikaanonid on ühe kultuuri kunstis välja kujunenud põhimõtted ja kokkulepped, tõekspidamised, mida püütakse säilitada ja järgida ARHITEKTUUR VANA RIIGI AJAL · Vana Riigi ajal ( enne IV d. Lõppu) haudehitised · Mastabad- vanim 3000 eKr · Astmikpüramiid- vanim Sakkaras 2600 ekr PÜRAMIIDID (IV d. Ajal) · Cheopsile- 140m, aluse pindala üle 5ha, Chefrenile, Mykerinosele Giza väljal Kairo lähedal · Pealispind kawtud lihvitud kiviplaatidega · Tipuosa sageli kullatud · Kujunesid nn ,,surnute linnad" e nekropolid · Dasuri murdpüramiid- valm. Tellistest, kaetud graniitkivi plaatidega ARHITEKTUUR KESKMISE RIIGI AJAL · Levib kaljuhaua tüüp · Beni-Hasseni haud Kesk-Egiptruses · Fassaadil kasut. Sambaid- 16-kandiline protodooria sammas
· Religioon oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) Kunstis kujutatigi tihti jumalaid. · Palsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsjaks peeti musta saakali peaga jumal Anubist. Surnu keha säilitati, sest usuti et inimese elu võib jätkuda ka peale surma ja on vaja säilitada keha, kuhu hing saaks asuda. · Püramiidide ehitamisega hakati varakult pihta, sest need võtsid väga kaua aega. · 3 kuulsamat püramiidi on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäevase Kairo lähedal Giza väljakule. · Püramiidide sees olid käigud (müüriti pärast matuseid kinni), mis viisid hauakambrisse, kus oli edaspidiseks eluks tarbe- ja luksusesemeid ja teenrite kujukesi. Kuld, ehted , surnu, anumad siseorganitega. Püramiidi välispind oli lihvitud ja tipp oli kullatud (päike säras). · Kõige vanemad haudehitised olid väikesed mastabad, hiljem astmikpüramiidid. Vanim
vaarao Nameri võit Alam-Egiptuse üle ja alam- ja ülem-egiptust valitsevad jumalannad kroonimas Ptolemaiost. Egiptuse poos. Egiptuse kunst oli seotud religiooniga. Maaling haakambris: saakalipäine surnutejumal Anubis muumiaga. Kivist haudehitised: , mastabad: maaalused kividega vooderdatud hauakambrid ja selle kohal asuv kastitaoline kiviehitis. Vaaro mastaba ehitamisest jõuti astmikpüramiidini. Vaarao Dzoser. Giza väljal on püsitatud need Cheopsile, Chrefrenile ja Mykerinosele. Veetõusu piiril asus orutempel, kuhu toodi laevaga vaaro surnukeha. Orutemplist viis sillutatud tee hauatempli juurde. Kiviplokkidest ehitati torne mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt (benben monumendid). Hiljem hakati päikesejumala auks püstitama ühest nelinurksest kiviplokist (monoliitseid) sivakaid teravatipulisi obeliske. Pandi paarikaupa templite juurde. Tavaline egiptuse tempel oli nelinurkne, kõrge müüriga eraldatud ja osaliselt pealt lahtine. Templi väravaehitis on püloon
kõrgem ja astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkis astmikpüramiid (esmakordselt rajas sellise endale 3. dünastia vaarao Dzoser). Astmete täitmisel jõuti tõelise püramiidini. Ehitamise ajal jäeti püramiididesse käigud ja õhuavad, mis hiljem maskeeriti, et vältida hauaröövleid. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis peegeldasid päikesevalgust (säilinud vaid Chefreni püramiidi tipuosas). Kuulsaimad püramiidid on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal. Need püramiidid on hiigelsuured ja on ainus seitsmest maailmaimest, mis on tänapäevaks säilinud. Cheopsi püramiid on suurim, umbes 140m kõrge ja aluse pindala on üle 5ha, selle sisse mahuks vabalt Tallinna Olevist kirikutorn (123m). Laotud rohkem, kui 2 miljonist kivipangast, millest igaüks kaalub umbes 2,5t. Püramiidide ehitamiseks kulus tohutult tööjõudu (Niiluse üleujutuse ajal tegevuseta jäänud
Templis asusid ka varahoidlad, raamatukogud ja seal õpetati välja noori preestreid. Templeid raiuti ka kaljusse. Templisse võisid siseneda ainult vabad inimesed. Püramiidid olid talupoegade ja orjade poolt ehitatud suured kividest ehitised kus sees oli palju käike ja ka lõkse. Vaaraod lasid ehitada püramiide enda surmajärgse elu jaoks. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis peegeldasid päikesevalgust. Kuulsaimad püramiidid on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal. Kõige suurem püramiid on Cheopsi püramiid mis on umbes 140 meetri kõrgune. Püramiidide läheduses asusid ka sugulaste mastabad ja templid, niimoodi tekkisid nn. ,,Surnute linnad" Muumia tähendab balsameeritud surnukeha. Jõukamad inimesed lasid Vana- Egiptuses kemikaalidega töödeldud surnukeha mässida kangaribadesse, mille kihtide vahele määriti vaike, vaha ja/või tõrva ehk bituumenit. Vaesemaid surnuid ei mähitud kangasse
Templisammaste vahelt pääseb 0,5 km pikkusele ja kuni 5 m laiusele kiviteele, mis viib püramiidi jalamile Ülemise hauatempli juurde. Selle pühamu mõõtmed on 145 × 45 m, seal leidub viis eeskodadega palveruumi ja suur õu vaarao 12 skulptuurkujutisega. ( 4, 9, Jüri Selirand ,,Muinas- ja Vabaaeg"Ajalugu VI klassile. 1995 lk.) Mykerinose ehk Menkaura püramiid. Kolmas püramiid kuulub Chephreni pojale Mykerinosele. See asub teistest püramiididest idas. Hafra poeg Menkaura oli viimane IV dünastia vaarao, kes laskis enda ja lähikondlaste jaoks Giza platoole uhke hauamälestise püstitada. Tema püramiid on väikseim (külje pikkus 103,4 m, kõrgus 65-66 m). See on ehitatud mitte aluskivimile, vaid suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile. Püramiidi põhjakülge kaunistab arm, mille kaudu XIII sajandil kullahimus mamelukid püüdsid ehitise sisemusse tungida
vähem kui 0,01%. Kolmas Giza püramiid on ehitatud Cheopsi teise poja Mykerinose poolt. See on juba tunduvalt väiksem kui teised kaks. Esialgu oli ta 66,5 meetri kõrgune, praegu umbes neli meetrit madalam. Ligikaudu kahekümne meetri kõrguseni on püramiid kaetud assuani punasest graniidist plaatidega, ülaltpoolt aga turi valgest lubjakivist plaatidega. Graniitkate püsis meie aja XVI sajandini, mil mamelukid selle röövisid. Mykerinosele polnud isa tehtu meele järgi. Ta avas templid ja vabastas ärapiinanud rahva rõhumisest. Ta oli õiglane kohtunik ja rahva hulgas kõigist vaaraodest kõige lugupeetavam. Mykerinost tabasid aga saatuselöögid. Esimeseks õnnetuseks oli ainsa tütre surm. Mykerinos ilmselt ei valitsenud kaua ja aimas ette oma varast surma. Ta kiirustas püramiidi ehitamisega ja kasutas isegi suuremaid kiviplokke kui Cheops ja Chephren.
kuulusid templid ja sillutatud teed. Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju sfinks, mis nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks. Esimeseks püramiidiks oli astmikpüramiid, mille ehitas vaarao Dzoseri käsul arhitekt Imhotep. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidi tippu ja ühineb seal päikesejumalaga. Kuulsaimad püramiidid on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal. Need püramiidid on hiigelsuured ja ainsad antiikaja seitsmest maailmaimest, mis on tänapäevani säilinud. Kõige suurem neist on vaarao Cheopsile püstitatud püramiid. Teine külg arhitektuurist tuleb esile templiehituses. Templid olid tugevamini liigendatud kui püramiidid. Templites toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel oli ainsana juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju.
kiviehitisest. Selles oli tavaliselt üks ruum, kuid hiljem ka mitu, mida kasutati rituaalideks. Vaarao jumalikkust arvestades pidi tema haudehitis olema oluiselt suurem kui ühelgi tema alamal. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, aga kõrgusse tõustes pidi kivikuhi ahenema. Tõenäoliselt nõnda jõuti esialgu astmikpüramiidini. Sellise tellis endale III dünastia vaarao Dzoser. IV dünastia ajal hakati ehitama tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad neist on püstitatud Cheopsile, Chefrenile, Mykerinosele Giza väljale. Giza püramiidid on hiiglaslikud ja nende kolmik on ka ainus seitsmetest vanaaja maailmaimest, mis on säilinud tänaseni. Suurim on Cheopsi püramiid- 146 m. Haudehitistest eraldi seisvaid templeid on säilinud peamiselt Uue Riigi ajast. Tavaline Egiptuse tempel oli nelinurkne, kõrge müüriga ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Templil oli spetsiaalne väravaehitis, mida nimetatakse pülooniks. Selle juurde viis pidulik tee, mida võisid ääristada
Muus osas oli püramiid ühtalne kivimass ja mille pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Püramiidi mõõtmed on kolossaalsed suurim neist, vaarao Cheopsi püramiid on u 140m kõrge ja põhja pindala on üle 5 ha. Püramiid on laotud u 2300000 kivipangast, igaüks kaalub üle 2,5 tonni. Püramiidi ehitati kogu vaarao elu jooksul , kulus tohutult tööjõudu. Eriti mõjukas on püramiidide rühm Vana Riigi VI dünastia vaaraodele Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele kuulsal Giza väljal Kairo lähedal.Püramiidide ehitamisek tehtud kulutused olid siiski nii suured, et mõjusid kurnavalt majandusele. Osalt seetõttu loobuti ehitamisest ja maeti nad haudadesse, mis mõnikord olid kaljusse raiutud. Püramiid ei onud üksikehitis vaid enamasti osa suurest kompleksist, nii kujunesid omapärased ,,surnute linnad" . Egiptuse templi lihtsaim tüüp oli nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja pealt suures osas lahtine
Dur-Untash, või Choqa Zanbil oli ehitatud 13. sajandil eK Untash Napirisha poolt ja asub Iraanis Susa lähedal. See on üks maailma kõige paremini säilinudest tsikuraatidest. PÜRAMIID - Vaarao jumalikkust arvestades pidi tema hauaehitis olema oluliselt suurem kui ühelgi tema alamal. Mastabest arendati välja astmikpüramiid, astete täitmisel saadi lõpuks tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad on püstitatud Cheopsile, Chefnerile ja Mykerinosele tänapäevase Kairo lähedale Giza väljale. Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi järgi.Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis.
Graniitkate püsis meie aja XVI sajandini, mil mamelukid selle röövisid. Mykerinose püramiidi mainib juba "araabia Herodotos" al-Masudi, kes suri 956. aastal. Masudi nimetab seda püramiidi "värviliseks" (ilmselt eri värvi katteplaatide tõttu) ning jutustab, et selles "puhkasid mustast graniidist sakrofaagides surnud jumalasulaste kehad ja igaühe kõrval lebas raamat, kuhu oli kantud tema ametisaladused ja tema teod elu jooksul." Mykerinosele polnud isa tehtu meele järgi. Ta avas templid ja vabastas ärapiinanud rahva rõhumisest. Ta oli õiglane kohtunik ja rahva hulgas kõigist vaaraodest kõige lugupeetavam. Mykerinost tabasid aga saatuselöögid. Esimeseks õnnetuseks oli ainsa tütre surm. Herodotos jutustab, et sügavalt kurvastunud vaarao korraldas oma tütrele hiilgavad matused. Ta käskis valmistada puust õõnsa lehma kuju, mille lasi üle kullata ja tütre keha sinna sisse
esimese käiguga. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8 meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818. aastal leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja graniitsakrofaagi. Rohkem kambreid ega käike püramiidis ei leidu. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%. 7 Mykerinose püramiid Kolmas ning väikseim püramiid kuulub Cheopsi pojale Mykerinosele. Esialgne kõrgus oli 66.5 meetrit, nüüdseks on ta aga veel neli meetrit madalam. Püramiid on ehitatud kahest eri värvist : alumine osa (20 meetrit) on kaetud assuani punasest graniidist plaatidega, ülaltpoolt aga turi valgest lubjakivist plaatidega. Graniitkate püsis 16. Sajandini, mil mamelukid selle röövisid. Mykerinosele ei nõustunud isa tegude ja põhimõtetega. Ta avas templid ja vabastas piinanud rahva rõhumisest
pereliikmetele. Ehitati veel mitu astmikpüramiidi, kuni vaarao Snufu laskis püstitada esimese sirgete külgedega püramiidi. Niisuguste püramiidide tehnilised probleemid lahendasid Cheopsi püramiidi ehitajad. GIZA PÜRAMIIDID Gizas on kolm püramiidid mis asuvad endisest pealinnast Memphisest veidi põhja pool. Kõige suurem neist on rajatud Hufule. Keskmine on rajatud hufu pojale Cherfenile. Kõige väiksem on rajatud Cherfeni pojale Mykerinosele. Kõik nad toodi pärast surma Mephisest matusepaadiga Gizasse. Nende kehad palsameeriti orus asuvas templis. Seejärel viidi muumia sisemuses asetsevasse sarkofaagi. Vaaraode naised ja tähtsamad ametnikud maeti läheduses paiknevatesse väiksematesse hauakambritesse ja püramiididesse. SKULPTUUR Vanad egiptlased olid väga ranged skulptorid ja maalijad. Neil olid kindlad reeglid mida pidi täitma ja teist moodi ei võinud teha. Kui Vanad egiptlased joonistasid mingisuguse
Selles oli tavaliselt 1 ruum, mida kasutati rituaalideks (alates V dünastiast mitu ruumi). Vaarao jumalikkust arvestades pidi tema haudehitis olema oluliselt suurem, kui ühelgi tema alamal. Vaarao mastaab ehitati kõrgem, aga kõrgusse tõustes pidi see paratamatult ahenema. Nõnda jõutigi astmikpüramiidideni (NT: III dünastia vaarao Džoseri püramiid). IV dünastia ajal saadi astmete täitmise teel tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad on püstitatud Cheopsile. Chefrenile ja Mykerinosele Kairo lähedale Giza väljakule (kõrbes). Giza püramiidid on hiiglaslikud ja nende kolmik on ka ainust 7st vanaaaja maailmaimest, mis on tänaseni säilinud. Suurim neist kuulub vaarao Cheopsile. See on 140m kõrgune ja ruudukujulise aluse pindala on üle 5 ha. Püramiid on laotud rohkem, kui 2st miljonist korrapärasest kivipangast, millest igaühe kaal on mitu tonni. Püramiidid pole ühtlane kivimass, neis on käigud, mis viisid hauakambrisse. Pärast matust need suleti
kaitsta muumiat, aga ka selleks, et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao hauaehitis pidi ületama kõik teised mastabad, nii nagu vaarao oma eluajal oli olnud võrreldamatult tähtsam kõigist alamaist. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, tõenäoliselt astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski nn. Astmikpüramiid, millest astmete täitmise järel saadi tõeline püramiid. Püramiidi tippu pandi lihvitud plaadid. Giza püramiidid: Kõige tähtsam ja suurem Cheopsi püramiid. (Chefrenile, Mykerinosele) Egiptuses ka palju templeid, mida iseloomustavad sambad, mis meenutavad enamasti taimi. (nt. päikesetemplid) Skulptuur: Palju vaaraode täisfiguure- tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Jäsemed ei ole kehast eraldatud. Nende nägudel võimukas, salapärane, pidulik, pisut nagu üleolev naeratus. Kujude pilk suunatud üle vaataja pea kaugusse. Samasugused on ka istuvad valitsejafiguurid
Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid mastabad. Kuna vaarao oli kõige tähtsam, pidi olema tema hauakamber uhkem kõigist teistest. Seepärast ehitatige see kõrgem kui ülitute oma. Nii tekkisid astmikpüramiidid. Kõige kuulsam oli püstitatu vaarao Dzoseri auks Sakkaras. Astmete täitmise teel saadi tõelised püramiidid. Kuulsamad on püstitatd Giza väljale vaaraode: Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele. Kõige kõrgem oli Cheopsi püramiid aga selle tipp on varisenud ning hetkel on kõrgeim Chefreni püramiid. Püramiidie ehitamisel on kaasatud väga palju inimesi. Püramiidide ehitamine lõpetati II a.t. ajal, sest need ei pakkunud vaaraode surnukehadele turvalisust ning nad olid riigile majanduslikult koormav. Ja kuna ei ehitatud enam püramiide, maeti vaaraod kaljuhaudadesse. Tuntum on Teeba lähedal asuv Kuningate org. Seal oli üle 10 kaljuhaua
asuvat kastitaolisest kiviehitisest Astmikpüramiid-ehitati mastabad kõrgemale, kivikuhi hakkas ahenema, esimesena Dsoser Püramiidid-täideti astmikpüramiidide astmed Kõige kuulsamad on püstitatud: Tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal · Cheopsile; 140 m kõrge, ruudukujuline alus 5 ha, laotud üle 2 mln korrapärasest kivipangast, millest iga üks kaalub mitu tonni · Chefrenile · Mykerinosele Püramiidides käigud, mis viisid hauakambritesse, pärast matust suleti, pealispind kaetud lihvitud kiviplaatidega Tööjõudu palju, sest olid algelised tööriistad-kangid ja rullid Püramiidid osa ,,surnute linnast". Läheduses vaarao perekonnaliikmete hauad Veetõusu piiril orutempel, ja sealt viis sillutatud tee hauatempli juurde Kiviblokkidest ehitati torne, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt Hiljem ehitati ühest nelinurksest kiviblokist sihvakaid teravataolisi obeliske
4.Vana-Egiptuse arhitektuur 30-34 Püramiidid: * Mastaba kivist haudehitised maa-alune hauakamber said rajada vaid ülikud * Astmikpüramiid vaarao haudehitis pidi olema uhkem ja suurem, kui teistel, aga kõrguse tõuses pidi kivikuhi paratamatult ahenema nii jõuti astmikpüramiidini. (Esimese lasi endale ehitada vaarao Dzoser) * Tõelised püramiidid astmikpüramiidide astmed täideti * Kõige kuulsamad giza väljal Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele püstitatud. Maailmaime. Suurim kuulub cheopsile umbes 140 m kõrge. Püramiidid tohutustest kiviblokkidest, neid on käigud mis viisid hauakambrisse. * Orutempel asus veetõusupiiril, kuhu toodi laevaga vaarao surnukeha. Orutemplist viis sillutatud tee ülemise ehk hauatempli juurde. * skarabeus egiptlaste püha mardikas, kelle kujukest kasutatakse amuletina. * Narmeri palett (reljeeftahvel) üks kõige vanem egiptuse skulptuurteos, seal on
Vaaraode haudehitised pidid olema muidugi oluliselt suuremad ja võimsamad kui ühelgi tema alamal. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, aga kõrgusesse tõustes pidi kivikuhi paratamatult ahenema. Tõenäoliselt jõuti nii algselt astmikpüramiidini. Sellise püstitas endale vaarao Dzoser. IV dünastia ajal saadi astmete täitmise teel tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad on Cheopsile (140m kõrgune, rohkem kui 2 miljonit korrapärast kivipanka, igaüks mitu tonni raske), Chefrenile ja Mykerinosele püstitatud püramiidid Giza väljal. Giza püramiidid on hiiglaslikud ja nende kolmik on ainust seitsmest vajaaja maailmaimest, mis on säilinud tänaseni. Püramiidid pole lihtsalt kivimassid, vaid neis on käigud, mis viisid hauakambrisse, pärast matust need suleti. Püramiidide pealispind kaeti lihtsate kiviplaatidega. Püramiidide püstitamiseks kasutati abivahendeid kange ja rulle. Püramiidid moodustasid kokku ''surnute'' linna
annaabi.ee 
