mis tulenevad teatud toodangukoguse (väljundi) valmistamisest. Kogukulud on ettevõtte püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. TC = TFC + TVC KESKMINE KOGUKULU ATC või AC (average (total) cost AC or ATC) on kulu, mis on kulutatud ühe toodanguühiku valmistamiseks TC TC ATC = = TP Q KESKMINE MUUTUVKULU AVC (average variable cost AVC) leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva muutuvkuluna TVC TVC AVC = = TP Q KESKMINE PÜSIKULU AFC (average fixed cost AFC) leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva püsikuluna TFC TFC AFC = = TP Q KESKMINE KOGUKULU ATC (AC) TC TVC + TFC TVC TFC ATC = = = + TP TP TP TP ATC = AC = AVC + AFC PIIRKULU e MARGINAALKULU MC (marginal cost MC) on tootmiskulu, mida tehakse ühe tooteühiku täiendavaks
kohta 6. Kogukulu sääst ühikukuluna rehvi kohta Ühikukulu vedamisel kaubaalustel - ühe rehvi veo ja täiendava käsitsemistöö kogukulu 13 VEOAUTO MUUTUVKULUD Rehvide kulu- lähtuvalt rehvide arvust, hinnast ja rehvi planeeritavast läbisõidust leitakse rehvide kulu ühe kilomeetri kohta. Rehvikulu vaadeldakse kuluarvestuses alati muutuvkuluna, sest see on otseses sõltuvuses läbitud kilomeetritest. Rehvikulu (/km) = rehvi hind () * rehvide arv sõidukil (tk) / planeeritud kestvus (km) TELLIMUSPUNKTI ARVUTAMINE Laoartikli nõudlus on 30 tk päevas, varude täiendamise läbimisaeg 15 päeva ja planeeritud reservvaru suurus 150 tk. ROP= (30*15)+150=600 tk Vastus: Täiendustellimus tuleb teha siis, kui varu on langenud 600 tooteühikule või alla selle. NB! Varude täiendamise läbimisaeg ei ole sama mis tarneaeg, vaid pikem.
Muutuvkulud on ettevõtte kulud, mis muutuvad, kui toodangu maht muutub. Kogukulud on ettevõtte püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. Keskmine kogukulu ATC või AC on kulu, mis on kulutatud ühe toodanguühiku tootmiseks. Keskmine püsikulu AFC leitakse ohe tooteühiku kohta tuleva püsikuluna ja saadakse püsikulude jagamisel toodetud kogusega. Keskmine muutuvkulu AVC leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva muutuvkuluna ja saadakse muutuvkulude jagamisel toodetud kogusega. Piirkulu e marginaalkulu MC on tootmiskulu, mida tehakse täiendavalt ühe tooteühiku tootmiseks. Kogutulu TR on ettevõtte poolt toodetud kogutoodangu müügist saadud raha mingi ajaperioodi jooksul. Keskmine kogutulu ATR või AR on tulu, mida ettevõte saab keskmiselt ühe müüdud e realiseeritud tooteühiku kohta. Piirtulu e marginaaltulu MR on ettevõtte kogutulu muut, mis saadakse ühe
Iga toote valmistamiseks läheb vaja teatud arv töötajaid. Otsest tööjõu maksumust on võimalik hinnata, arvestades, kui palju aega kulub, kui palju inimesi on sellega seotud ja millised on palgad. Ühtlasi tuleb arvesse võtta, et ettevõttel tuleb lisaks palgakulule tasuda ka sotsiaal ja ravikindlustusmakse, mis on 33% palgakulust. Energia. Juhul, kui tegemist on energiamahuka tootmisega, on otstarbekas tootmisega seotud energia maksumuse arvestamisel lähtuda sellest kulust muutuvkuluna, st otseselt siduda energiakulu toodetud toodete arvuga. Muud muutuvkulud. Muutuvkuluks tuleb mõningatel juhtudel arvestada ka müügiagentide komisjonitasu jm sarnast tüüpi kulutused. ETTEVÕTTE PÜSIKULUD Kommunaalteenused. Igal firmal on vee, elektri ja teiste kommunaalteenuste tarbimisvajadus. Tihti kasutatakse ka renditud hooneid või ruume, mis kõik tuleb kulutuste kalkuleerimisel arvesse võtta. Administratsiooni palgad
toodangukoguse(väljundi) valmistamisest. kogukulu on ettevõtte püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. valemina TC = FC + VC (TC total costs, FC fixed costs, VC variable costs) Keskmine kogukulu ATC või AC (average total cost AC või ATC) keskmine kogukulu on kulu, mis on kulutatud ühe toodanguühiku valmistamiseks. valmina: Keskmine muutuvkulu AVC leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva muutuvkuluna ja saadetakse muutuvkulude jagamisel toodetud kogusega. Valem: Keskmine püsikulu AFC (average fixed cost) leitakse ühe tooteühiku kohta tuleva püsikuluna ja saadakse püsikulude jagamisel toodetud kogusega. Valemina: Keskmine kogutulu ATC või AC (average cost, average total cost) Valemina: Piirkulu e marginaalkulu MC on tootmiskulu, mida tehakse ühe tooteühiku täiendavaks tootmiseks. piirkulu väljendab kogukulu muutus, mis vastab tootmismahu
Mis on kolmanda ühiku piirkulu MC? 5. Kasvav tootmisfunktsioon TP tähendab, et tootmissisendite lisandumine toob kaasa tootmismahu kasvu Firma keskmine tootmiskulu ATC on võrdne ATC=TC/q kogukulu jagatuna toodangumahuga. Tööjõud võib olla nii püsiv- kui ka muutuvkulu Tootmisteooria seisukohalt lähtudes on ettevõtte tegevuse eesmärgiks toota madalamate tootmiskuludega. VALE. Oletame, et olete väikse kohviku omanik. Millist neist kuludest võiks käsitleda muutuvkuluna VC? Uue koka palkamist Lühiajaliselt ettevõtte tootmismaht on null, tootmiskulu ei ole null. Ettevõtte müüb 500 ühikut. Keskmine tootmiskulu ATC ühiku kohta on 50euri. Iga tooteühiku turuhind on 65 euri. Kogutulu on 32500 euri.(500*65) Kogukasum on 15*500=7500 Tootmismahu ökonoomsus sõltub efektiivsest ressursside kasutamisest. Kui ettevõte kasutab tööjõudu tootmissisendina, siis tootmisfunkt kirjeldab seost: töötajate arvu ja tootmismahu vahel
teenitud kaheksa aasta jooksul 3,6 % muutumatu intressimäära korral pangaintressina 167 040 kr Püsivkulude alla kuuluvad veel järgmised kulud: · raskesõidukimaks · veoki kindlustus · vedaja vastutuskindlustus Enamus ettevõtteid käsitleb juhi palka koos maksudega püsivkuluna, kuna seda on vaja tasuda sõltumata sellest, kas juht on veoki roolis või mitte. Ületunnitöötasu seevastu on õigem käsitleda muutuvkuluna. Muutuvkuluna tuleb käsitleda ka lähetustasusid. Kuna ABC kuluarvestuse põhimõtetest tulenevalt kujutab veok kulukandjat, tuleks iga veokit veokipargis vaadelda kuluarvestustes eraldi kulukeskusena. Näide: veoki püsivkulude arvutamine Andmed Veoki amortisatsioonikulu aastas on 96 000 kr Veoki kapitalikulu on aastas 23 000 kr Juhi palk aastas on 144 000 kr Lähetuskulu aastas on 65 000 kr Raskesõidukimaks aastas on 5000 kr Veoki kindlustuskulu aastas on 18 000 kr
oleks teenitud kaheksa aasta jooksul 3,6 % muutumatu intressimäära korral pangaintressina 167 040 kr Püsivkulude alla kuuluvad veel järgmised kulud: raskesõidukimaks veoki kindlustus vedaja vastutuskindlustus Enamus ettevõtteid käsitleb juhi palka koos maksudega püsivkuluna, kuna seda on vaja tasuda sõltumata sellest, kas juht on veoki roolis või mitte. Ületunnitöötasu seevastu on õigem käsitleda muutuvkuluna. Muutuvkuluna tuleb käsitleda ka lähetustasusid. Kuna ABC kuluarvestuse põhimõtetest tulenevalt kujutab veok kulukandjat, tuleks iga veokit veokipargis vaadelda kuluarvestustes eraldi kulukeskusena. Näide: veoki püsivkulude arvutamine Andmed Veoki amortisatsioonikulu aastas on 96 000 kr Veoki kapitalikulu on aastas 23 000 kr Juhi palk aastas on 144 000 kr Lähetuskulu aastas on 65 000 kr Raskesõidukimaks aastas on 5000 kr Veoki kindlustuskulu aastas on 18 000 kr
suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne; · muutuvkulu on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne. Lisaks eelnimetatutele võib esineda ka segakulusid, mis sisaldavad nii püsi- kui muutuvkulu komponenti. Niisugusteks kuludeks on näiteks telefonikulu, milles sisaldub püsiv kuutasu püsikuluna ja minutitasu muutuvkuluna. Otse- ja kaudkulud Kulusid võib liigitada otsesteks ja kaudseteks kuludeks: · otsekulu on kulu, mida saab seostada kulukandjaga (tootega, kliendiga, piirkonnaga jne). Otsekuludeks võib olla näiteks tootega seotud materjalikulu, kliendiga seotud reklaamikulu; · kaudkulu on kulu, mida ei saa otseselt seostada kulukandjaga. Kaudkuludeks võivad olla näiteks ettevõtte juhtimisega seotud kulud, arvutivõrgu haldamisega seotud kulud.
ebaõiged juhtimisvõtted ja kütusevargus veoki paagist. 17 Kuluarvestus ja kulujuhtimine 501 • Rehvide kulu Rehvikulu vaadeldakse kuluarvestustes alati muutuvkuluna, sest see on otseses sõltuvuses läbitud kilomeetritest. Rehvide kasutamise aeg ja rehvide läbisõit enne kulumispiiri saavutamist sõltub paljudest teguritest. Peamiselt sõiduki tüübist, juhi sõidumaneerist ja sellest, kas sõidetakse linnas või maanteel
annaabi.ee 
