e. segakulusid tuleb tõlgendada muutuvkuludena Küsimus 6 Küsimuse tekst Üldjuhul on kõige usaldusväärsemalt võimalik prognoosida Vali üks: a. kogukulusid tooteühiku kohta b. püsikulusid tooteühiku kohta c. muutuvkulude kogusummat d. muutuvkulusid tooteühiku kohta Küsimus 7 Küsimuse tekst Imelikus Haiglas on ette nähtud üks meditsiiniõde iga kümne haige kohta. See on näide Vali üks: a. püsikuludest b. astakkuludest c. muutuvkuludest d. segakuludest Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui tegevusmaht muutub olulisusvahemiku piires Vali üks: a. muutuvad muutuvkulude kogusumma ja püsikulud ühiku kohta b. muutuvkulude kogusumma ja püsikulude kogusumma ei muutu c. muutuvkuld ühiku kohta ja püsikulud ühiku kohta ei muutu d. muutuvad nii muutuvkulude kogusumma kui ka püsikulude kogusumma
Küsimus 6 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Segakulude kogusumma Vali üks: a. ei muutu tegevusmahu muutudes b. suureneb tegevusmahu vähenedes c. suureneb tegevusmahu suurenedes d. väheneb tegevusmahu vähenedes Küsimus 7 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Imelikus Haiglas on ette nähtud üks meditsiiniõde iga kümne haige kohta. See on näide Vali üks: a. muutuvkuludest b. segakuludest c. püsikuludest d. astakkuludest Küsimus 8 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kui kulukäituri maht muutub, siis Vali üks: a. Ühiku muutuvkulud jäävad samaks, kuid muutuvad püsikulud ühiku kohta b. Nii püsivad kui ka muutuvad ühikukulud jäävad samaks c. Püsikulud ühiku kohta ei muutu, kuid ühiku muutuvkulud muutuvad d. Muutuvad nii püsivad ku ka muutuvad ühikukulud Valed 1, 2 ja 8.
Kogukulu (TC) leidmiseks tuleb keskmine kulu ühiku kohta korrutada ka ühikute arvuga. Antud juhul seega TC = 10 * (22 + 5) = 270. Küsimus 10 Kui suured on firma muutuvkulud 5 ühiku tootmisel? Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Vastus: 37 Kogukulud TC koosnevad püsikuludest (FC) ja muutuvkuludest (VC). TC=FC+VC Kui tootmismaht on null, siis need kulud, mis selle tootmismahu juures eksisteerivad, on püsikulud (ei sõltu tootmismahust). Seega antud juhul on püsikulud 24 ühikut. Tootmismahu q=5 juures on kogukulud TC=61, seega muutuvkulud VC=TCFC=61 24=37. Küsimus 11 Kui suur on keskmine kogukulu 3 ühiku tootmisel? Valmis Hinne 1,0 / 1,0
Kui aga majandus hakkas allamäge 1772. aastal minema, nõudlus vähenes. Raha ei liikunud ja kaup seisis laos ning kulud kasvasid. Wedgwood hakkas uurima oma maksuraamatuid, et oma dilemmat lahendada: Kas vähendada hindu või tootmist? Nii ta tegi toote valmistamise kuluraamatu, kuhu märgiti kõik kulud alates toorainest kuni hetkeni, mil toode läheb müüki. Ta tahtis teada, kui palju kulub ühe toote tootmiseks. Nii sai ta aimu püsi- ja muutuvkuludest. Ta nägi, et suurimad kulutused tootmises tehakse rendile, kütusele, raamatupidajale, palkadele ja tootmistarvikutele.Ta isegi kaalus savikoguse enne töötlusse minekut ja mõõtis pärast vaasi, et saada teada palju on toorainekadu(3a). Oma kuluanalüüsi tulemuste alusel tegi Wedgwood vastavaid muudatusi. Ta leidis kuidas vähendada tootmiskulusid nii, et saaks ta ka hindu alandada, mis omakorda tõstaks nõudlust ja müüki ja kokkuvõttes oleks ikka kasumlik.
teenuste hulk, mida töötajad on võimelised teatud perioodi jooksul tootma. Tootlikkust suurendab töötajate teadmiste ja oskuste parandamine parema hariduse ja väljaõppe abil. Seda suurendavad investeeringud ettevõtte tootmisvahenditesse. Tootlikkuse suurendamiseks vajatakse häid ja haritud juhte. Tänapäeval kasutavad mitmed eesrindlikud ettevõtted tootlikkuse tõstmiseks tervikliku kvaliteedijuhtimise põhimõtteid. Tootmise kogukulud koosnevad püsikuludest ja muutuvkuludest. Püsikulud jäävad tootmismahu muutumisel samaks, kuid muutuvkulud muutuvad koos tootmismahu suurenemise või vähenemisega. Toodangu mahu suurenemisel püsikulud ühe toodetud toote kohta vähenevad. Muutuvkulud ühiku kohta võivad esialgu väheneda, kuid tootmise edasisel suurenemisel hakkavad need vastavalt kahaneva tootlikkuse seadusele suurenema. Ettevõtte juhtidel tuleb leida selline tootmismaht, mille juures kasum oleks kõige suurem. See aga sõltub ka
3. Kulukandjate(-objektide) määratlemine ( nt tegevused) 4. Kulukäiturite leidmine 5. Kulukogumite kindlakstegemine ja kulude jaotamine - Kuluarvestuse põhimõtete ja – meetodite kindlaksmääramine, nt: 1. Kasumiarvestusmeetodid A. Osakuluarvestus – kulukohtadele (nt teenused) jaotatakse ainult muutuvkulud ka juhtimisotsuseid tehakse muutuvkuludest lähtuvalt. B. Otsekuluarvestus - kulukohtadele (nt teenused) jaotatakse lisaks muutuvkuludele tootmise kaudkulud, mis üldjuhul on ühtlasi ka püsivkulud. C. Täiskuluarvestus - kulukohtadele ( nt teenused) jaotatakse kõik ettevõtte tegevuskulud D. Kulude ala- ja ülejaotamine Kuluarvestuse põhimõtete ja –meetodite valik
toodab 5 ühikut; piirkulu on 3 krooni, kui iga firma toodang on 6 ühikut ja piirkulu on 5 krooni, kui iga firma toodab 7 ühikut. Kui tooteühiku hind on 3 krooni, on haru kogutoodang a) mitte rohkem kui 5000 ühikut; b) 5000 ühikut; c) 6000 6000ühikut; ühikut; d) 7000 ühikut. 58. TKF jätkab lühiperioodil tootmist kahjumile vaatamata senikaua, kuni a) firma püsikulud võrduvad firma muutuvkuludega; b) firma kogutulu on väiksem firma muutuvkuludest; c) firma firmakogutulu kogutuluon onsuurem suuremfirma firmamuutuvkuludest; muutuvkuludest; d) firma kogutulu on suurem firma püsikuludest. 59. TKF-i kohta on teada Toodangu maht (q) 0 1 2 3 4
kogukasulikkust. Tarbijate sissetuleku suurenemine ei too kaasa inferioorse kauba nõudluse kasvu, inferioorse kauba pakkumise kasvu, normaalkauba nõudluse vähenemist ega normaalkauba pakkumise vähenemist. Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. TKF jätkab lühiperioodil tootmist kahjumile vaatamata senikaua, kuni firma kogutulu on suurem firma muutuvkuludest. TKF-i kogutulu on tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis, suureneb konstantse absoluutsumma võrra, kui toodangumaht kasvab ühe ühiku võrra ja kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge joon. TKF-i tooteühiku hind võrdub keskmise tuluga, piirtuluga ning kogutulu ja toodangumahu jagatisega. TKT 0ika perioodi tasakaalu iseloomustab see, et kõik firmad toodavad seda kogust, mille keskmine kulu on minimaalne. TKT-l ei tooda kõik firmad diferentseeritud toodangut
Piirkulud ehk marginaalsed kulud (marginal cost) c_p on täiendavad kulud ühe täiendava · Põhiseadmete ja rajatiste remondi kulud tooteühiku tootmiseks ning · Mõõtetehnika-, infotehnoloogia-, telekommunikatsiooni kulud Lühiperioodil (short run) jäävad teatud kulud konstantseks (püsivkulud) ning saab · Transpordi ja töövahendite kulud rääkida püsiv- ja muutuvkuludest · Hoonete ja ruumide kasutamise, turva- ja üldkindlustuskulud · Kaugperioodi (long run) jooksul võib aset leida täielik kohanemine muudatustega. · Töötervishoiu ja ohutuse alased kulud Kaugperioodi ulatuses on kõik kulud muutuvkulud. Sisuliselt on lühiperiood võrdne elektrijaama või · Lähetus-, koolitus- ja kontorikulud elektrivõrgu osa ehitamise ajaga
suhtluskorraldus 13. Toode ja toodangupoliitika. Toote all mõistetakse kõike, mida turul pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või vajadust. Toodangupoliitikas 2 põhikontseptsiooni: - Toote elutsükli kontseptsioon - Uue toote väljatöötamine 14. Hind, hinnakujunduse meetodid ja strateegia. Hinnakujunduse meetodid: o Kulukeskne lähtub toote valmistamise kogukuludest või muutuvkuludest (kasumiläve analüüs) o Konkurentsikeskne o Nõudlusel põhinev · Hinnastrateegia: o Baashind määratakse kõigepealt, sellele järgneb hinnastrateegia o Aktiivne hinnastrateegia turu koorimine, turu hõivamine o Passiivne hinnastrateegia (konkurentsist, turust lähtuvalt) o Madal hinnatase o Kõrge hinnatase 15. Majandusarvestuse eesmärk ja funktsioonid.
Kõigis neis on piirkulu 2 krooni, kui igaüks neist toodab 5 ühikut; piirkulu on 3 krooni, kui iga firma toodang on 6 ühikut ja piirkulu on 5 krooni, kui iga firma toodab 7 ühikut. Kui tooteühiku hind on 3 krooni, on haru kogutoodang a) mitte rohkem kui 5000 ühikut; b) 5000 ühikut; c) 6000 ühikut; d) 7000 ühikut. 23. TKF jätkab lühiperioodil tootmist kahjumile vaatamata senikaua, kuni a) firma püsikulud võrduvad firma muutuvkuludega; b) firma kogutulu on väiksem firma muutuvkuludest; c) firma kogutulu on suurem firma muutuvkuludest; d) firma kogutulu on suurem firma püsikuludest. 24. TKF-i kohta on teada Toodangu maht (q) 0 1 2 3 4 Firma kogukulu (TC) 3 6 13 23 36 Kui tooteühiku hind on 8 krooni, siis firma a) lõpetab tootmise; b) toodab 2 ühikut; c) toodab 1 ühiku; d) toodab 3 ühikut. 25. Pika perioodi tasakaal TKT-l on saavutatud, kui a) ei toimu enam uute firmade juurdetulekut harusse või olema olevate firmade harust lahkumist;
tulemusuksus, muugipiirkond, turusegment. Kulukandjate arvestus jaguneb vastavalt kulukandja maaratlusele: uhik-kulukandja (nt tooteuhiku omahinna) arvestus; periood-kulukandja (tegevusvaldkonna, muugipiirkonna majandustulemuse) arvestus Seoses projektipõhise lahenemisega ongi usna tihti kuluobjektiks projekt ise. Seega saab eelarvestus olla hea vaid siis, kui lisaks on ka selge kululiikide ja kulukohtade arvestus. 45. Muutuvkulud ja püsikulud Oluline on eristada pusikulusid muutuvkuludest. Samas ei ole jõutud nende klassifitseerimisel uhtsele seisukohale (nt kas telefoniarve kulud jagada osaliselt muutuvaks ja osaliselt pusivaks?). Muutuvkulu muutub seoses mingi teise muutujaga (tavaliselt muugikaive). Muutuvkulu on tavaliselt tööjõukulu, tooraine kulu jne. Pusikulu ei muutu seoses tegevusmahu muutumisega. Pusikulu on naiteks intressimaksed, kindlustus, maamaks jne. Pusikulu ei muutu hoolimata tootmismahust, samal ajal vahenevad tootmismahu
Seda
meetodit tuntakse ka kui "Hubbart valem" või "alt-üles" meetod. Näide on küllaltki pikk,
Hinnakujundus 2016 slaididel.
4. REVPAR järgi maksimeeritakse REVPARi, see on tulude juhtimise meetod ("yield
management"). Arvestatakse selliste faktoritega nagu hooajalisus, nädalapäev,
kliendisegment jms. Näide:
5. Jääktulupõhine hinnakujundus selle puhul vaadeldakse eelkõige muutuvkulusid. Hind,
mis on pandud kõrgem muutuvkuludest, katab püsikulusid ja kasumjit. P
keskmine kogukulu ATC=57 kogukulu TC=30 keskmine kogukulu ATC=35 Tagasiside Keskmine kulu ühiku (ATC) kohta on leitav seosega ATC=AFC+AVC. Kogukulu (TC) kulu ühiku kohta korrutada ka ühikute arvuga. Antud juhul seega TC = 10 * (22 + 5) = 270. Küsimus 10 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui suured on firma muutuvkulud 5 ühiku tootmisel? Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Vastus:37 Tagasiside Kogukulud TC koosnevad püsikuludest (FC) ja muutuvkuludest (VC). TC=FC+VC Kui tootmismaht on null, siis need kulud, mis selle tootmismahu juures eksisteeriv tootmismahust). Seega antud juhul on püsikulud 24 ühikut. Tootmismahu q=5 juures on kogukulud TC=61, seega muutuvkulud VC=TC-FC=61 Küsimus 11 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui suur on keskmine kogukulu 3 ühiku tootmisel? Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Vastus:16 Tagasiside Keskmine kogukulu ATC=TC/q=48/3=16. Küsimus 12 Valmis
Täielikult konkureeriva firma kogutulu: On tooteühiku hinna ja müüdud koguse korrutis või suureneb konstantse absoluutsumma võrra, kui toodangumaht kasvab ühe ühiku võrra või teda kajastab graafiliselt koordinaatide alguspunktist lähtuv sirge Täielikult konkureeriva firma (TKF) tooteühiku hind võrdub: keskmise tuluga = piirtuluga TKF jätkab lühiperioodil tootmist kahjumile vaatamata senikaua, kuni: Firma kogutulu on suurem firma muutuvkuludest TKF-i kohta on teada, et tema toodangu maht (q) on 5000 ühikut, tooteühiku hind (p) on 1 kroon, firma püsikulud (TFC) on 2000 krooni, firma muutuvkulud (TVC) on 2500 krooni ja piirkulu (MC) on 1,25 krooni. Siit küsimus. Kas firma maksimeerib oma kasumi või ei? Ei maksimeeri TKF-i kohta on teada:Toodangu maht (q) 0 1 2 3 4Firma kogukulu (TC) 5 9 13 23 36Kui toooteühiku hind on 8
(st. Ka ülejäävaid) tootmisvõimsusi Viimase toote tootmiseks tehtud kulutused "Hinnapõrand" = Piirtulu ühikult > Piirkulu ühikule Viimase toote tootmisel saadud tulu (müügist) Piirtulu=täiendava partii ühiku hind Piirkulu=täiendava partii ühiku muutuvkulu Meetodi eelised: Võimaldab kasutada tootmisvõimalusi madala turukonjunktuuri tingimustes Võimaldab täiendavat kasumit kui hind on muutuvkuludest kõrgem Meetodi puudused: Ei arvesta turunõudlust Põhipartiile peab olema võimalik kalkuleerida kõik püsikulud 14) Kasumiläve analüüsi koht ja võimalused hinnakujunduses Kasumiläve (tasuvuspunkti) võime defineerida kui müügimahtu, mille juures müügilaekumine on võrdne kogukuludega, st et sellise müügikäibe juures ei kujune ettevõttel ei kasumit ega kahjumit. Kasumiläve analüüsi teooria
Keskmine kulu ühiku (ATC) kohta on leitav seosega ATC=AFC+AVC. Kogukulu (TC) leidmiseks tuleb keskmine kulu ühiku kohta korrutada ka ühikute arvuga. Antud juhul seega TC = 10 * (22 + 5) = 270. Küsimus 10 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui suured on firma muutuvkulud 5 ühiku tootmisel? Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Vastus: 37 Tagasiside Kogukulud TC koosnevad püsikuludest (FC) ja muutuvkuludest (VC). TC=FC+VC Kui tootmismaht on null, siis need kulud, mis selle tootmismahu juures eksisteerivad, on püsikulud (ei sõltu tootmismahust). Seega antud juhul on püsikulud 24 ühikut. Tootmismahu q=5 juures on kogukulud TC=61, seega muutuvkulud VC=TC- FC=61-24=37. Küsimus 11 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui suur on keskmine kogukulu 3 ühiku tootmisel? Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)! Vastus: 16
teha see, kas ikka tuntakse piisavalt hästi oma kliente ning nõudlust sihtturul? Kas tuntakse tarbijate ostuharjumusi? Tarbijate hoiakuid ja väärtushinnanguid? Kulukeskne meetod Kuna antud meetodi puhul pööratakse põhitähelepanu pakkumise ja kulude poolele, siis tuleb kõigepealt kindel olla, et omatakse ikka täielikku ülevaadet ettevõtte kuludestruktuurist ettevõtte püsi- ja muutuvkuludest, välditavatest- ja vältimatutest kuludest, lisakuludest, tasuvuspunktist jmt. Kasumikeskne meetod Kui firma soovib tasakaalus hoida nii tulusid kui ka kulusid, siis tuleks kasutada kasumikeskset hinnakujundusmeetodi. Sellisel juhul tuleb aga eriti täpselt tunda nii oma firma kuludestruktuuri kui ka sihtturu nõudlust. Konkurentsikeskne meetod Kuna konkurentskeskse meetodi puhul on toote hinna määramisel otsustavaks konkurentide hind, siis
sihtturul? Kas tuntakse tarbijate ostuharjumusi? Tarbijate hoiakuid ja väärtushinnanguid? Kulukeskne meetod 29 Kuna antud meetodi puhul pööratakse põhitähelepanu pakkumise ja kulude poolele, siis tuleb kõigepealt kindel olla, et omatakse ikka täielikku ülevaadet ettevõtte kuludestruktuurist ettevõtte püsi- ja muutuvkuludest, välditavatest- ja vältimatutest kuludest, lisakuludest, tasuvuspunktist jmt. Kasumikeskne meetod Kui firma soovib tasakaalus hoida nii tulusid kui ka kulusid, siis tuleks kasutada kasumikeskset hinnakujundusmeetodi. Sellisel juhul tuleb aga eriti täpselt tunda nii oma firma kuludestruktuuri kui ka sihtturu nõudlust. Konkurentsikeskne meetod Kuna konkurentskeskse meetodi puhul on toote hinna määramisel otsustavaks
Kahaneva piirtootlikuse seadus: Kui vaadeldavale hulgale püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuvressursi ühikuid, annab muutuvressursi iga täiendava ühiku lisamine teatud punktist alates ikka väiksema ja väiksema piirprodukti. Kogu- , püsi- ja muutuvkulud: TC (total cost, kogukulud) on kõikide antud hüviste valmimiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Lühiperioodi kogukulud TC koosnevad püsikuludest FC ja muutuvkuludest VC: TC = FC + VC VC (variable cost, muutuvkulud) on kulud, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub. FC (fixed cost, püsikulud) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka püsiressursside suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Keskmised kulud: ATC (average total cost, keskmine kogukulu või ühikukulu) on kogukulude ja toodetud koguse jagatis.
nõudlust. Kuluarvestus on tihti lihtsam, kui nö turutunnetus ning ka konkurentsi on sellise hinnameetodi valimisel vähem. Samas on nimetatud meetodi puuduseks asjaolu, et hind ei reageeri nõudluse muutustele ja enne hinna määramist tuleb väga põhjalikult turgu uurida. 16 B. Kasumiläve meetod Meetodi eesmärgiks on ettevõtte kõikide kulude katmine ja soovitud kasumi saamine. Hinna määramisel lähtutakse taas püsi- ja muutuvkuludest ning arvutatakse välja kasumiläve- ehk tasuvuspunkt: kasumilävepunkt (toodang ühikutes) = - ( püsikulud/ (ühiku müügihind ühiku muutuvkulud)) Meetodi rakendamisel kasutatakse ette lõpliku otsuse tegemist mitmeid alternatiivhindu ja leitakse kõikidele kasumilävepunktid. Seejärel valitakse nende hulgast optimaalne, st hind, mille kasumilävepunkt on ettevõttele sobivaim.
Kulu-, tulu- ja kasumifunktsioon. Matemaatiliste meetodite kasutamisel majandusprotsesside analüüsimisel puututakse kokku mitmesuguste funktsioonidega. Mikroökonoomikast on tuntuimad kulu-, tulu- ja kasumifunktsioon ning nõudlus- ja pakkumisfunktsioon. Kulufunktsioon on funktsionaalne seos tootmismahu (tegevuse mahu) q (quantity) ja kulude C (cost) vahel. Kulufunktsioon koosneb kahest komponendist fikseeritud kuludest ja muutuvkuludest. Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud C (q) ' CF % cv q kus q on tootmismaht; CF on fikseeritud kulud; cv on muutuvkulu tooteühiku kohta. C Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, bürootöötajate palgad jms. Fikseeritud kulud antakse kindla ajavahemiku (aasta, kuu) kohta.
Püsikulude hulka kuuluvad eelkõige kapitalikulud, st investeeringukulud, mis on jagatud kas seadme eeldatava tööea või laenuperioodi pikkusega aastates. Püsikulusid taandatakse sageli seadmete võimsusühikule ja mõõdetakse eurodes kW või MW kohta. Püsikulude tase sõltub seadme võimsusest ja ei ole sõltuv seadmest väljastatava energia kogusest. Muutuvkulud sõltuvad ainult väljastatava energia määrast ja neid mõõdetakse eurodes väljastatud energia kWh või MWh kohta. Muutuvkuludest on olulisim kulu kütuse ostmiseks, mis on proportsionaalne väljastatav energiaga sõltub kasutatava kütuse hinnast. Kaugküttekoormuse kestusgraafikul tähistatud pinnad (vt Joonis 9 .85) iseloomustavad väljastatud energiat, seega kogu joonealune pind näitab aasta jooksul väljastatud kogu- energiat, mille katmiseks saab kasutada numbritega 1, 2 ja 3 tähistatud energiaallikaid. Põhiosa kütteperioodil vajatavast energiast saadakse seadmest 2, lühikese tippkoormuse
Üldkulud on enamasti kaudsed kulud, mis on põhjustatud tootmise ja teenuste osutamise juhtimisest. Neid on töömahukas siduda otseselt tootmise osutavate teenuste kogumahuga, mistõttu on saanud tavaks, et need jaotatakse otsekuludele teatud lihtsustatud põhimõtete järgi. Tüüpilisteks üldkulude komponentideks on näiteks ettevõtte juhtimise kulud, raamatupidamise, sekretariaadi, majandushalduse jms kulud. Kogukulu on ettevõte püsiv- ja muutuvkulude summa. Kogukulu on summa muutuvkuludest ja põhjendatud (sobivas) proportsioonis püsivkuludest. Toote või teenuse kogukulud on summa tootmiskuludest, logistika- ja müügi- ning halduskuludest. Kuluarvestuses ja kulude analüüsil tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kas teatud ajaperioodil olid kulud püsivad ja ei sõltunud tootmise või teenuste osutamise hulgast, või muutusid need võrdeliselt tootmise või teenuste mahu muutumisega. Kui seda ei arvestata, võib tekkida viga kulude jaotamisel püsiv- ja muutuvkuludeks.
Üldkulud on enamasti kaudsed kulud, mis on põhjustatud tootmise ja teenuste osutamise juhtimisest. Neid on töömahukas siduda otseselt tootmise osutavate teenuste kogumahuga, mistõttu on saanud tavaks, et need jaotatakse otsekuludele teatud lihtsustatud põhimõtete järgi. Tüüpilisteks üldkulude komponentideks on näiteks ettevõtte juhtimise kulud, raamatupidamise, sekretariaadi, majandushalduse jms kulud. Kogukulu on ettevõte püsiv- ja muutuvkulude summa. Kogukulu on summa muutuvkuludest ja põhjendatud (sobivas) proportsioonis püsivkuludest. Toote või teenuse kogukulud on summa tootmiskuludest, logistika- ja müügi- ning halduskuludest. Kuluarvestuses ja kulude analüüsil tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kas teatud ajaperioodil olid kulud püsivad ja ei sõltunud tootmise või teenuste osutamise hulgast, või muutusid need võrdeliselt tootmise või teenuste mahu muutumisega. Kui seda ei arvestata, võib tekkida viga kulude jaotamisel püsiv- ja muutuvkuludeks.
annaabi.ee 
