mingisugune kultuur, mida iseloomustab erinev juhtimistiil. Igale inimesele, kui juhile, on mingi stiil lähedasem kui teine ja ta tunneb ennast organisatsioonis mugavamalt, kui organisatsiooni arenguaste on just tema stiilile kõige sobivam. Samas on juhtide ebaõnnestumise üheks oluliseks põhjuseks see, et nad valivad vale stiili, mis ei vasta organisatsiooni arenguastmele. Organisatsiooni pideva arengu tagab juht, kes mõistab muutuste olemust ja suudab ohjata muutusteprotsessi. Arenevas organisatsioonis on muutused loomulik protsess, muutuste elluviimise kaudu koolielu erinevates valdkondades toimubki organisatsiooni tegelik arendamine. Sellises organisatsioonis on muutused hästi kavandatud, korrektselt juhitud ja objektiivselt hinnatud. LISAD Lisa1 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Taavi Jürgenson (2012). Töötajate kaasamine organisatsiooni muudatustesse Estiko Plastri näitel. lk 1 11. http://dspace
} Peaaegu iga kuritegu kaob ära, kui ühiskond läheb üle kapitalismilt sotsialismile. Ralf Dahrendorf (1929-2009) } Marx: eristada saab kahte klassi: kapitalistid (kes omandavad toomisvahendid) ja proletariaat (töölisklass). } Dahrendorf: töölisklass ei ole homogeenne grupp. Töölised jagunevad gruppideks ja igal grupil on omad huvid, mis ei lange ilmtingimata kokku teiste gruppide huvidega. Dahrendorfi konfliktiteooria } Iga ühiskond igal ajamomendil läbib muutusteprotsessi; sotsiaalsed muutused on kõikjal } Igas ühiskonnas igal ajamomendil väljendub konflikte; sotsiaalne konflikt on kõikjal } Iga ühiskonnaelement põhjustab mingil määral oma desintegratsiooni ja muutust } Iga ühiskonna baasiks on ühtede sund teiste üle George Vold George Voldrakendas konfliktiteooriat kriminoloogias. } Inimesed moodustavad gruppe lähtudes ühishuvidest, mida saab paremini saavutada tegutsedes koos. Uued grupid tekivad pidevalt selleks, et asendada
Üha enam peab iga organisatsioon, et edukalt toimida, kohandama oma tegevust järjest kiiremini muu- tuva sotsiaalse, poliitilise ja majanduskeskkonnaga. Enamik praktikuid ja teoreetikuid toetab tänapäeval seisukohta, et organisatsioonisiseste muutuste kaudsed põhjused peituvad ümbritsevas keskkonnas, kuigi arvatakse sedagi, et muutuste algatamise põhjused pärinevad organisatsiooni seest. Muutuste juhtimisel tuleb arvestada mitmete muutusteprotsessi mõjutavate teguritega, millest olulisemad on: · muutuste algatamise aeg · organisatsioonikultuur · väliskeskkonna muutuste kiirus. Muutuste juhtimine Proaktiivne või reaktiivne muutuste juhtimine tähendab organisatsiooni jaoks valiku tegemist, millisel ajamomendil konkreetsetele muutustele reageerida. Väliskeskkonna muutused annavad organisatsioonile edasise tegutsemise kaks strateegilist võimalust proaktiivse ja reaktiivse.
annaabi.ee 
