Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
personaalpronoomenitest, määravate artiklite kujunemist demonstratiivpronoomenitest, umbmääraste
artiklite kujunemist asesõnastunud arvsõnast tähendusega ,,üks" abiverbide kujunemist verbidest).
Tavaliselt mõeldaksegi grammatikalisatsiooni all kitsamat tähendust, mille kohta ajalooline keeleteadus on
tootnud rohkesti interpreteerimisvõimalusi pakkuvat lähtematerjali. Eesti keele grammatisatsiooni näide:
komitatiivi kujunemine muutusahelas kansak > käsak > käsa? > käs > kas > -ka > -ga
14. Derivatsiooni ja inflektsiooni (muutmise) erinevus
Afikseid saab jaotada kas nad on derivatsioonilised või inflektsioonilised.
· Inflektsioon sõna muutmine nii, et ta näitab erinevaid grammatilisi kategooriaid nagu aeg, kõneviis, aspekt,
isik, arv jne (nt auto-d)
· Derivatsioon uue sõna moodustamine olemasoleva sõna baasil (nt un-happy)