määramispiirkond X pole aga fikseeritud, siis loetakse määramispiir- konnaks nende argumendi väärtuste x hulk, mille korral funktsiooni määrav eeskiri omab mõtet (nn. loomulik määramispiirkond). 26 3.1. Funktsiooni mõiste Märkus 3.3 Kui määramispiirkonna asemel on mingi muu hulk X ja muutumispiir- konna asemel mingi muu hulk Y , siis kirjutist f : X Y loetakse kui funktsiooni, mis tegutseb lähtehulgast X sihthulka Y . Definitsioon 3.4 Funktsiooni f graafikuks nimetatakse xy-tasandi punktide hulka (f ) = {(x, y) | y = f (x), x X}. Märkus 3.4 Funktsiooni põhilised esitusviisid on järgmised: 1. analüütiline esitus valemi(te) abil; 2. numbriline esitus tabeli abil; 3. geomeetriline esitus graafiku abil. Märkus 3.5
väljastada otsustab, isegi kui teame, mis tüüpi need objektid umbkaudu on. Näi- teks kui meie funktsioon seab iga maailma majaga vastavusse tema aastase sooja- kulu, siis on kõik vastused kindlasti mittenegatiivsed reaalarvud, aga raske on ette öelda, milliseid arvväärtusi me tulemustena näha saame. Siiski suudame vahel täpselt kindlaks määrata kõikvõimalikud objektid, mida masin tõepoolest väljastada oskab. Sellist hulga alamhulka nimetatakse muutumispiir- konnaks. Näiteks kolmnurga pindala funktsiooni määramispiirkonna moodustavad kõikvõi- malikud kolmnurgad ja muutumispiirkonna positiivsed reaalarvud. Sissejuhatuses toodud sünnipäevade funktsiooni määramispiirkonnaks olid kõik sõbrad ning muutumispiirkonnaks kõikvõimalikud kuupäevad. Samuti mainisime sissejuhatuses, et kuupäevadega inimesi vastavusse seades me funktsiooni ei saaks. See on tõsi, aga seda ainult eeldusel, et tahame oma muutu-
annaabi.ee 
