EESTI KEELE TEKKIMINE JA ISEÄRASUSED
näiteks kaashäälikute regressiivne palatalisatsioon, pikkade vokaalide lühenemine järgsilpides,
laadivahelduse ja vältevahelduse tekkimine. (Rätsep 2002: 16-19)
Tähtsaimad uuendused Eesti ala murrete häälikuehituses põhjustasid suuri muutusi sõnade
morfoloogias. Näiteks tõid täishäälikukaod juurde ohtrasti mimtesuguseid konsonanttüvelisi vorme,
nii et kogu süsteem lakkas toimimast ja selle asemele tekkis aja jooksul hoopis keerulise
muutmisskeem, mis rajanes hoopis uutel tunnustel. Kadus senine käänamise ja pööramise alus –
sõnade jagunemine ühe- ja kahetüvelisteks. Muutus ka suur osa vormistikust. Enamik käändelõppe
sai mõnevõrra muutunud häälikkuju, mitmeid teisenemisi on olnud ka verbi tunnustes ja lõppudes.
Tekkis uus komitatiiv ning taandus olev kääne, tekkis kaudne kõneviis. (Rätsep 2002: 20-22)
Selline tugev uuenduslaine muutis eesti keele soomeugrilist aglutineerivat ehitustüüpi väga palju,
annaabi.ee 
