igapäevaelu 12.Delfi oraakel Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. 13.Perikles ja solon 14.thalese ja demokritose õpetus Thalese meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi,mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikusele Demokritose meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest 15.Sofistide õpetus , Õpetasid oskusi, mis vajalikud eduks muutuvas ühiskonnas, eelkõige kõneoskust. Rõhusid konkreetsetele tehnikatele, mitte filosoofiale.Ei loonud süsteemset teooriat ega institutsiooni. 16.Sokratese õpetus Sokratese veendumuse kohaselt olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest
7.Filosoofia ja teadus Filossofia ja teadusliku maailmavaat sünd Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks; esimes filosoofid püüdsid selgitada millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb; algaine ?; Thales(tema meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikusele; maail olevat tekkinud veest ja ujub vee peal) ; Thalest peetakse õigusega nii kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks. Demokritos( tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest- aatomitest) ;Matemaatika(Pythagoras);Meditsiin(Hippokrates);Ajalookirjutuse algus(Herodotos-ajaloo isa) Sofistid Olid esimesd kes hakkasid tähelepanu pöörama inimese käitumisele ja moraaliküsimustele. Osa sofiste arvas, et
Muutused religioonis Seoses kreeklaste massilise Idamaadele minekuga puutusid nad kokku sealse religioniga, mis mõjutas kreeklaste maailmapilti. Hakati lisaks enda jumalatele austama ka idaaiseid jumalaid. Armastatuimaks jumalaks sai Isis.Hakati ennustama taevakehade järgi, kujundati välja 12 tähtkuju ja neile vastavad horoskoobid, mida tunneme tänapäevalgi. Thales tema arvates oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikusele. Maailm olevat tekkinud veest ja ujub vee peal. Tundis hästi matemaatikat, geomeetriat ja astronoomiat. Oskas päikesevarjutusi ette ennustada. Pani aluse Kreeka filosoofiale ja teadusele. Demokritos tema arvates koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest aatomitest. Pythagoras tema meelest põhines kogu maailmakorraldus arvulistel suhetel. Hippokrates mitmeköitelise arstiteadusliku käsiraamatu autor
*Maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelavaid inimesi filosoofideks. *Esimesed filosoofid püüdisd selgitada, millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle liikuma paneb. Arutleti jumalate põlvnemise üle ja peagi püüti seletada maailma mõistusepäraselt. *6.saj. e.Kr. Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales seda just nii tegi. Tema arust oli ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige üha voolavale muutlikusele. Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Suurt kuulsust võitis ta sellega, et oskas päikesevarjutust ette ennustada. Thalest peetakse õigusega nii Kreeka filosoofia kui ka teaduse aluspanijaks. *Järgnevad filosoofid otsisid alternatiivseid maailmaseletusi. *Kõige tänapäevasema seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele laidsid antiikatomistid. Kõige kuulsam 5-4 sai. e.Kr. tegutsenud filosoof Demokritos. Tema arust
mai), mille piibellikuks aluseks on Maarja külaskäik Ristija Johannese ema Eliisabeti juurde (Lk1:36–55). Kuna selle püha eraldi tähistamine ei ole meie luterlikus kirikus tänapäeval reeglipärane, on nimetatud tekst võetud paastumaarjapäeva 2. ja 3. lugemisaasta evangeeliumiks. Püha on tuntud ka eesti rahvakalendris. 4.Aprill - jüri-, sula-, mahla- ja näljakuu KARJALASKEPÄEV - 1. aprill. Meie aprillikuu tavades on peatähelepanu pööratud selle kuu ilmade muutlikusele, ilmastiku ja põllusaagi ennustamisele. Karjalaskepäev kuulub vande tähtpäevade hulka ning tähistab karjatamisperioodi algust. Mõnes piirkonnas on karjalaskepäeva tähistamine ühendatud jüripäeva pidamisega. Karjalaskepäeval aeti kari esimest korda välja, kas või üle hangede. Sellel oli sümboolne tühendus. Üldiselt on ju 1. aprill ka vana kalendri järgi karja väljalaskumiseks varavõitu ja
annaabi.ee 
