Laps peab omandama emakeele muutereegilid, et moodustada pindstruktuuri lauseid, kuid see on seostud aju küpsemisega. Kui saabub õige aeg, teeb laps vajalikud üldistused ja omandab lausete koostamise oskused. Nende teooria järgi semantikat õppida pole vaja, sest semantiline baas on bioloogiliselt juba olemas, samuti sooritatakse alati ühes ja samad muuteoperatsioonid,nagu teeb arvuti. Keskse üksusena vaadeldakse lauset ning muuteoperatsioonide omandamist käsitsetakse lapse aktiivse ja konstruktiivse tegevusena, mitte lihtsalt maatkimisena. Kognitivistide põhiseisukohad: keele omandamine sõltub lapse kognitiivsest arengust, intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse kõne arengut. Kõne areng sõltub lapse tegevusest, tegevusstruktuuride(kujutluste) omandamisest. Kujuneb seos praktilised toimingud - nende kujutlused- kujutluste väljendamine teiste jaoks mingite vahenditega, sh keelevahenditega
Baassõnavara- lapse sõnavara ja kõne sisu piirdub mitme aasta jooksul vaid sellega, mida ta meeleorganitega tajub. Kõige kiiremini areneb baassõnavara  laps omandab eelkõige sageli esinevaid sõnu, mille aluseks on meeleorganitega tajutavad tunnused, objektid, tegevused (nt. kass, koer, lind, pall, auto, ema, isa). Baaslause ehk tuumlause- Baaslause koosneb vaid kohustuslikest lauseliikmetest(Poiss sööb õuna. Õun on punane)Süvastruktuur võib koosneda mitmest baaslausest, mis muuteoperatsioonide abil ühendatakse grammatiliselt korrektseteks pindstruktuuri lauseks..2- 3 aastase lapse kõne koosnebki peamiselt sellistest lausetest, mille puhul on muuteoperatsiooni vajadus väga väike. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed sõnade vahel- (vt ka lk 32-33) Kõne FS- on psühhofüsioloogiline mehhanism, mis korraldab keele kasutamist. FS koosneb kolmest osast: tsentraalsest, perifeersest ja neid ühendavatest aferentsetest ja eferentsetest närviteedest.
· See etapikäsitlus käsitles kitsalt, olulised olid ainult assotsiatiivsed, ei arvestatud, kuidas psüühiline tegevus kõne arengut. KUIDAS SELGITADA SELLIST LAUSET ASSOTSIATSIOONIDEGA- Colourless green ideas sleep furiously ???????? Chomsky PSL areng 2 Miller- 7+-2 mees. Lühimälu maht!! Ratsionalistlik psühholingvistika ehk generatiivne grammatika. Tugev keeleteaduslik suund. Teooria seletas seda, kuidas tekivad laused- kõneloome seisneb lausemoodustuses. Muuteoperatsioonide käsitlus- neid moodustame alateadlikult. Mitmeid erinevaid operatsioone kasutades keerukate lausete koostamiseks. Nt sõna istub mitmes lauses järjest. Muuteoperatsioone tuleb õpetada. Sh asendustegevused jms. KARLEPI RAAMAT LK 20-21. Vt ka kõneloome teema. Muuteoperatsioonid- operatsioonid, mille abil muudetakse süvastruktuur (tähendused, mõtted). Selleks, et baastähendustest moodustada mõtestatud lause, tuleb kasutada muuteoperatsioone. Lause
lugemismaterjali valikuks kasulik teada fraaside tajumist soodustavaid asjaolusid: • enamlevinud lausemallid ja grammatilised vormid ning tuttav sõnavara; • operatiivmälu mahule vastav lausepikkus (õpiraskustega lastel 5-6 sõna); • sõnaühendisse kuuluvate sõnade paigutamine kõrvuti ja hoidumine vasakule hargnevatest konstruktsioonidest; • suulise kõne ilmekus; • fraasi sisu ja lapse teadmiste vastavus. Kui aga lause osutub ikkagi arusaamatuks, jääb üle abistada last muuteoperatsioonide sooritamisel. Tekstitasand: Sidusa teksti mõistmisel avaldub mõtteotsing eriti selgelt. Seda otsingut tajub muuseas iga täiskasvanud kuulaja või lugeja ka ise. Praktiliselt igat lauset tajudes püstitab inimene teadlikult või ebateadlikult küsimuse Mida see lause kinnitab? ja/või Mida see lause võimaldab oletada? Vastamiseks on vaja lausete tähendused ühendada. Seejuures ei ole tegemist mõtete mehaanilise liitmisega, vaid protsessi võib võrrelda sõnade seostamisega lauset tajudes
keerulisemaid struktuure (Pall on punane. Pall veeres kapi alla —> Punane pall veeres kapi alla). Teine eesmärk on õppida muutma lauseid kontekstisidusateks. Näiteks: Kari sõi karjamaal. Suured kased kasvasid karjamaal. Karjane jalutas kaskede all. —> Kari sõi karjamaal. Seal kasvasid suured kased. Nende all jalutas karjane. Seega järgneb baaslausete omandamisele muuteoperatsioonide õppimine, mis võimaldab kasutusele võtta keerulisemad kontekstivälised ja seejärel kontekstisidusad laused.  Tekstikäsitluse objektiks on tekstiloome- ja tekstitajuoperatsioonid. Eraldi käsitletakse dialoogi, ahelseostega ning paralleelseostega teksti. Põhjusteks on loome- ja tajuoperatsioonide erinevus, mis tuleneb nimetatud tekstitüüpide struktuurist. Emakeeleõpetuse töökorraldust abiõppes iseloomustavad järgmised tunnused:
annaabi.ee 
