VIRU FOLK Olles festivali külastanud korduvalt ka varasematel aastatel, teadsin juba ette, et oodata on kindlasti üllatusi ja oma muuskaliste piiride laienemist. Kuna programm oli Viru Folgile omaselt mitmekülgne ja tugev, tooksin välja mõned bändid, kelle tegemistega end pisut kurssi viia võiks. Esimese õhtu lemmikuks kujunes Rootsi bänd Skenet, mille moodustavad neli noort folkmuusikut – Lena Jonsson viiulil, Niklas „Nicke” Bertilsson trummidel, Johan Mörk bassil ja Staffan Jonsson kitarril. Nende nelja koostöös jõudis vaatajateni dünaamiline ning energiline kontsert
Teiseks, võrreldes tänapäevaga kuulati rohkem muusikalist materjali ja vähem karaktereid. Jälgiti, kuidas teoses kombineeritakse erinevat materjali (zanrid, helistikutüübid, väljendusrikkad muusikalised ,,zestid"). 4 Virtuoossus ja kompositsioon. Kui 20-aastane Liszt kuulis 1831. aastal Pariisis Paganinit, oli see talle täielik ilmutus: ta nägi, et virtuoossus võib olla vahendiks uute muuskaliste ideede väljendamisel. Liszti enda probleem tollal oli see, et ta oli pianistina briljantse stiili kütkes (ta oli õppinud Czerny juures), aga avangardse heliloojana kujutas ta ette ja tahtis kirjutada hoopis teistsugust muusikat. Paganini lahendas tema jaoks selle küsimuse. Paganini viiulimängutehnika sai Lisztile oluliseks eeskujuks, mida ta püüdis üle kanda klaverile. Veel tähtsam oli tõdemus, et sellist virtuoossust saab vahendina kasutada ,,romantilises
annaabi.ee 
