- Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkimiseks andis tõuke nii oreli levik kui ka Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Aeg ei ole täpselt teada, millal keskaegsed kirikukoorid hakkasid vaimulikke laule laulma mitmehäälselt. · Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Need olid neumadega kirja pandud, ja põlvest põlve on need levinud. · Missugune oli muusika roll vanades kõrgkultuurides? Kuidas suhtuti muusikutesse? Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena. Assüürias aga kehtis koguni komme jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. · Kuidas võis sinu arvates kõlada muusika vanal ajal? Eripärad? Igav, ühehäälne, ilma rütmita · Kuidas oli muusika vanal ajal seotud teiste kunstiliikidega? Vanaajal ei olnud kunstiliigid veel üksteisest eraldunud. Kunstiliigid olid omavahel tihedalt seotud,
oma tõelist loomust. Tavaliselt puudus kõikidel kuulsatel heliloojatel naermisvõime, aga Mozart oli alati rõõmus ega hakanud kunagi hädaldama (kui see just polnud teesklus saavutada mingit eesmärki). Eneseimetlus oli Mozartile võõras. Ta teadis oma väärtust, nimetades end "kõige andekamaks, kuid sõnal "geenius" ei leidnud ta oma mõtetes kohta. Lapsepõlves suurte austusavaldustega harjunult suhtus ta vahel irooniliselt nii publikumenusse kui ka muusikutesse, kellega koos ta töötas. Imetlust vääris nende seast ainult Haydn. Seda võime öelda tänu kirjadele, sest üleolekut välja näidata olnuks Mozarti meelest ebaviisakas või mõttetu. Mozart ei tunnetanud peaaegu terve elu enda erakordsust ja veel vähem kaugust teistestinimestest. Alles viimastel aastatel tundis ta äkki võõrdumist ja püüdis iga hinna eest sellest tundest vabaneda. Abielust 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga
loomust. Tavaliselt puudus kõikidel kuulsatel heliloojatel naermisvõime, aga Mozart oli alati rõõmus ega hakanud kunagi hädaldama (kui see just polnud teesklus saavutada mingit eesmärki). Eneseimetlus oli Mozartile võõras. Ta teadis oma väärtust, nimetades end "kõige andekamaks, kuid sõnal "geenius" ei leidnud ta oma mõtetes kohta. Lapsepõlves suurte austusavaldustega harjunult suhtus ta vahel irooniliselt nii publikumenusse kui ka muusikutesse, kellega koos ta töötas. Imetlust vääris nende seast ainult Haydn. Seda võime öelda tänu kirjadele, sest üleolekut välja näidata olnuks Mozarti meelest ebaviisakas või mõttetu. Mozart ei tunnetanud peaaegu terve elu enda erakordsust ja veel vähem kaugust teistest inimestest. Alles viimastel aastatel tundis ta äkki võõrdumist ja püüdis iga hinna eest sellest tundest vabaneda. Kokkuvõte Imelapse Wolfgang Amadeus Mozart elu ei olnud kerge
Seda anti edasi põlvest põlve isadelt poegadele ja pojapoegadele. ''Pagar Veiti'' arvukatest järeltulijatest võrsus terve armee tagasihoidlikke, kuid visasid ja aktiivseid muusikapõllul töötajaid. Valdav enamiks kodumaa muusikuid isegi neid, kes kandsid õukonna kapellmeistri kõrget tiitlit oli tol ajal raske ning alandavas olukorras: nad said oma töö eest kerjuslikku tasu ja pidid alluma kirikuisade nõudmistele, ühtlasi pidid nad oskama kohaneda kodumaisesse kunsti ja muusikutesse solvava halvakspanuga suhtuvate ülikute labase maitsega. Vaatamata nendele rasketele elutingimustele, Bachide suguvõsa elas ning arenes sest ta oli tihedalt seotud rahvaga, tahva eluga, tema olustikulise tingimustega ja kunstiga. Bachide suguvõsa esinajad tegid märkamatut, kuid tõsist ning suurt tööd: nad lõid rahvuslikku muusikakultuuri, mis toitus rahvalaulu ja rahvatantsu meloodika elustavatest mahladest. 1 Rändmuusik- laulik Johann Ambrosius(lisa 1) oli tema isa
01.139 27.01.2006 olenevalt ajast ja ka kohast. Muusikat mõjutavad erinevad kultuuriaspektid sotsiaalne ja majanduslik sfäär, kliima, tehnika areng. Erinevates piirkondades on erinev arusaam sellest, kuidas või milliseid tundeid ja ideid ta väljendab, mis situatsioonides muusikat tehakse ja kuulatakse ning milline on suhtumine muusikutesse ja heliloojatesse.1 Isiklikus plaanis on teemavalik mõneti defineeriva iseloomuga. Juba lapsena mäletan teatud muusikastiilide domineerimist kodus, mis pikkamööda omandasid osa maailma mõtestamise viisist. Läbi kooliaja on mind paelunud muusika erinevad olemused ja väljendusvormid, nende subjektiivsed ja ka objektiivsed tähendused ning mõõtmed kultuuris. Muusika on igapäevaseks saatjaks, aidates mõtestada ja leida iseend ja paigutumist aegruumis
annaabi.ee 
