Juba õpinguaastail alustas ta ka kontserttegevust, andes organistina soolokontserte ja tegutsedes saatjana. Aastal 1912 asus ta Tallinna. Ta esines Estonias ja kirikutes. Süda repertuaar oli avar ning kõneles head maitset. Ta oli ka hinnatud eraõpetaja, kes valis õpilasi väga hoolikalt. Õpilane pidi olema kas tuttav või väga andekas. Sajandi teiseks kümnendiks oli temast saanud entsüklopeediliste teadmistega muusikatundja. Süda oli 20. Sajandi teisel kümnendil silmapaistvaim organist Eestis. 1919 sai temast Tallinna kõrgema muusikakooli kompositsiooniõpetaja. Enamus Süda teoseid olid oreliteosed: fuuga f-moll, Basso ostinato, Scherzino,Gigue, prelüüd ja fuuga g-moll, Ave Maria,Pastoraal. Tema teosed on tehniliselt lihvitud, loogilise ja selge ülesehitusega. Loomingut mõjutas Bach, kes oli suureks eeskujuks. 3. Augustil 1920 suri süda kiireltkulgevasse düsenteeriasse. Mõned tema teosed jäid
Igas linnas, kus ta aga mängis, oli kontserdisaal puupüsti rahvast täis, ehk küll piletihinnad 2, 3 ehk ka enam X kõrgemad olivad kui muidu. Juba kontserdipäeva hommikul oli maja, kus Paganini pidi mängima, inimeste hulkadest ümber piiratud, ja siiski saivad enam jagu ootajatest piletite asemel paljalt pigistada ja piinata. 4 Paganini tavalised esinemised ja pühendumus: Üks muusikatundja, kes ise tema kontserdil olnud ning orkestris ühes mänginud, kirjutab tema mängust järgmiselt:" Ta tegi mitmed käigud, hüpped ja keerutused, mis veel ühegi viiulimängija muusikast ei oldud kuuldud. Ta mängis kõige raskemaid kahe-, kolme- ja nelja- häälelisi tükkisid, ta andis kõige kõrgemates toonides päris roobi ligidal veel pooltooni-redeli selgesti kuulda. Sonate militaire's laskis ta ühe ainsa G- keele pääl terve nelja keele toonid