romantilise kunsti meelisteemad. 9. Romantilisele kunstile on omased karakterite, meeleolude ja koloriidi julge kontrastsus. Kaunis on rõhutatult ilus, inetu jäägitult võigas. 10. Muusika on kõikidest kunstidest kõige võimekam inimese tundeelu kajastama. Seepärast seadsid romantikud muusika aukohale. 11. Lõputu meloodia on väljendusrikkuse ja avara hinguse taotlus. Nii nimetati viisi, kus harjumuspärast kadentsi ei ilmunud kaua aega. 12. Vabas vormis muusikateosel puudus tihti vormiskeem ja muusikaliste mõtete kulgu määras ainult helilooja fantaasia. Nad püüdsid anda muusikateosele sama sundimatu jutustuse ilme, mis on omane romaanile. 13. Programmimuusika oli sageli väga üksikajalik või seotud kirjandusteostega mille järgi oli kuulajail muusikateoses väljenduv sisu juba ette teada. 14. Romantismiaja heliloojate lemmikzanrid olid poeem, ballett, operett ja mitmesugused tantsuzanris miniatuurid. 15
Romantism tõstis esile tunded, peamiselt keskenduti üksikute läbielamistele ja tunnetele. Sageli kujutati fantaasiamaailma, unistuste ja õnne teemasi. Romantismi abil põgeneti reaalsusest, hakati tundma huvi müstika ja surma vastu. 19 SAJAND Romantism muusikas *Muusikateosel pikk ja voolav meloodia *Otsitakse uusi tämbreid*Teoste ülesehitus muutus vabamaks*Hakati looma programmilist muusikat (kui instrumentaalteosel on kindel süzee) Soololaul - ühe laulja poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Sümfooniline poeem emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümf. Orkestrile Kammerlikud väiketeosed klaverile tuntud ooperite, sümfooniate jm suurteoste kokkusurutud ,,ümberjutustused" klaverile
rahvusriigid. Rahvuslikkus sai aluseks ka kirjanduses, kunstis ja muusikas. Hakati huvi tundma rahvusloomingu, pärimuste ja muinasjuttude vastu. 19 saj. tekkisid heliloojate rahvuslikud koolkonnad. 19 saj. olid muusikas välja kujunenud kõik klassikalised zanrid, oli tekkinud klassikaline helikeel, oli sündinud sümfooniline orkester ja enamus pille olid saanud oma tänase kuju ja kõla. Muudatused olid pigem sisulised, kaovad kindlad reeglid ja piirid. Uued jooned muusikas : 1) Muusikateosel on pikk, justkui lõputu meloodia. 2) Värvikam harmoonia. 3) Kasutati uusi kõlavärve. 4)Muusikateoseid kujutati vabamas vormis. Kujunes välja sümfooniaorkestri suur koosseis, orkestrile lisati vask-, puhk-, ja löökpille. Programmiline muusika oli uus ja väga levinud muusika 19 saj. Laenas süseesid kas kirjandusteostest, kujutavast kusntist, ajaloosündmustest või mõtles heliloja need ise välja. Tihti samastus helilooja peategelasega, süzees oli konflikte ja traagilisi