Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides
Muusikuid austati väga ja seda, kes oskas mängida,
peeti jumalaga ühenduses olevaks ning eriti tähtsaks. Ka vaaraode jaoks oli oluline muusikute
lähedus.
Muusikatavad erinesid kultuuriti. Näiteks armastati Egiptuses suursugust ja väärika
rütmiga muusikat, mida kasutati küll peamiselt kõrgkihi ürituste ja tähtsate usuliste
rituaalide jaoks; Süürias jällegi lärmakat muusikat. Babüloonias tegeleti põhiliselt
muusikateooriaga ja oluline oli seaduspärasus. Põhiline osa muusikategemisel oli ka pillidel
ning kuna piirkonniti erinesid pillide tegemise võimalused, tulid ka need välja erineva kõlaga.
Pillidest olid peamiselt levinud keel- ja puhkpillid, oli ka erinevaid löökpille. Keelpillideks
olid põhiliselt kinnor, lüüra ja lauto ning puhkpillideks salmei, sofar ja flööt.
Põhilised teadmised muusika kohta pärinevad osaliselt väljakaevamistelt, millest olulisemad
on toimunud Assüüria aladel, ning ka piiblist, kus mainitakse mh kinnorit jm pille. Kirja oli