õõnsat paatost. Piiratuma politiseerituse tõttu kannatas vähem muusikateater, mille populaarsus seeläbi tollal tunduvalt kasvas. Kuid peamine oli, et eesti rahvus ja kultuur elasid selle perioodi siiski üle. Teatri vallas suleti küll rida väiksemaid provintsilavasid (Narvas, Võrus, Valgas, Kuressaares) ja Tallinnas jäi Draamateater 15 aastaks ainsaks eestikeelseks sõnateatriks. Samas lisandusid Vene Draamateater ja Nukuteater, ning "Estonia" muudeti 1949 puhtakujuliseks muusikateatriks. Üldkokkuvõttes oli Eesti teatrivõrk ikkagi märksa tihedam kui mujal Nõukogude Liidus.
lõikudes tähendas kõige ebarealistlikumat õõnsat paatost. Piiratuma politiseerituse tõttu kannatas vähem muusikateater, mille populaarsus seeläbi tollal tunduvalt kasvas.Teatri vallas suleti küll rida väiksemaid provintsilavasid (Narvas, Võrus, Valgas, Kuressaares) ja Tallinnas jäi ,,Draamateater" 15 aastaks ainsaks eestikeelseks sõnateatriks. Samas lisandusid ,,Vene Draamateater" ja ,,Nukuteater", ning ,,Estonia" muudeti 1949. aastal puhtakujuliseks muusikateatriks. 7 1950.1970. Aastad Pärast Stalini surma 1953. aastal algas aeglane liberaliseerumine. Teatris laienes repertuaarivalik niihästi klassika kui kaasaegsete välisautorite ringis. Teatud piirides taastus lavastaja õigus isiklikule stiilile ja nägemusele. Läbi kogu järgneva perioodi täiustus üha ka vihjete ja ümberütlemiste kunst, mis niikuinii õitses argieluski. Püüeldi
Aber es ist ein Anfang.“ („See on algus. Või alguse algus. Aga see on algus“).“ Tüür on modernist 21. sajandil selles mõttes, et kogu oma loome jooksul on ta taotlenud terviklust, ühtsust – kuigi ta väljendusvahendid pärinevad eri esteetikatest: Schönbergist lähtuv seeriaprintsiip ja tonaalsed „saared“ ning popmuusika elemendid (eriti rütmikäsitlus). Samuti integreerib ta traagika ja groteski. Hoopis teistsugust suunda, mida vahel nimetatakse kitsamas mõistes „muusikateatriks“ (sks. k. Musiktheater), seostub Heiner Goebbelsi (s. 1952) nimega. Goebbels tegi nooruses kaasa Niinimetatud Vasakradikaalses Puhkpilliorkestris ja kuulus eksperimentaalrocki gruppi. Alates 1990ndate keskpaigast on ta peamiselt tegelnud mittenarratiivsete nö „muusikateatri tükkidega“ (Musiktheater-Stücke), milles tekst, muusika, visuaalne külg, valgus, liikumine, režii on võrdsed komponendid. Ta on teinud ka heli- ja videoinstallatsioone. Vt näiteks Heiner Goebbels paysage avec
tulemusena jäi Eestis 1950ndate alguseks tegutsema vaid viis emakeelset sõnalavastusteatrit: 1948. aastal ühendati „Kannel” ja „Säde” Lõuna-Eesti Teatriks ning Riikliku Noorsooteatri (endise Tallinna Töölisteatri) liitmisel Tallinna Riikliku Draamateatriga moodustati Uus Teater; 1949. aastal liideti Uue Teatriga omakorda „Estonia” draamatrupp, mis tähendas suurte annete ülitihedat kontsentreerimist ühe teatri katuse alla. „Estonia” jäi seega ainult muusikateatriks ja Riiklik Draamateater Tallinna ainsaks sõnalavastusteatriks. Ümberkorralduste käigus suleti Narva Teater Paides (1950), Kuressaare teater ja Lõuna-Eesti Teater (1951), samuti teatriinstituut (1950). 1948. aastal asutati Tallinnas Vene Draamateater. Stalinismi tugevnemine 1940ndate lõpus – murdepunktiks ühiskonna langemisel üldise hirmu ja ebakindluse õhkkonna meelevalda oli 1949. aasta märtsiküüditamine – tõi kultuurielus kaasa räiged rünnakud nn
Heli Lääts jt. Nn. rahvaliku laulu tuntuimaks PordileMeelakule ja nende toetajaile. üldlaulupidude traditsiooni päästmist põlu alla “Estonia” muutus puhtalt muusikateatriks. esitajaks läbi aastakümnete kujunes juba ise Vastuhaku tagajärjel seisvusajal alustanud Artur Rinne. sai teistsuguse arhitek panekust Repertuaari ja nende osas esitati jätkamist. teatreile
Saalid jäid tühjaks. Teatrite olukord muutus väga kriitiliseks. Väljasõiduetendusi hakati tegema maarahvamajadesse ja esinemised tehastes, nn seflus. Üldised ümberkorraldused Tallinnas ja mujal: 1948 likvideeriti Noorsooteater (vaatamata menukatele muinasjutuetendustele) ja osa selle trupist liideti Draamateatriga (eelnevalt oli sealgi toiminud koondamised). Liidetud truppide baasil sündinud teatri nimeks sai Uus Teater. 1949 Estonia muudeti muusikateatriks, draamatrupi paremik liideti Uue Teatriga, mis nimetati taas ümber Draamateatriks (1952 Kingissepa-nimeliseks). P.S Estonia oli ainus teater, kelle sõjavaremeis olnud maja oli selleks ajaks taastatud. Tallinna 3 draamatrupi asemele jäi 1. Draamateatrit asus juhtima Ants Lauter. Võru ja Valga liideti Lõuna-Eesti Teatriks, mis kaua aega ei kestnud. 1951. see suleti. 1948. asutati Tallinnasse Vene Draamateater 1950 suleti Paide teater 1950 likvideeriti Endla teatri muusikatrupp
sajandil selles mõttes, et kogu oma loome jooksul on ta taotlenud terviklust, ühtsust – kuigi ta väljendusvahendid pärinevad eri esteetikatest: Schönbergist lähtuv seeriaprintsiip ja tonaalsed „saared“ ning popmuusika elemendid (eriti rütmikäsitlus). 23 Samuti integreerib ta traagika ja groteski. Hoopis teistsugust suunda, mida vahel nimetatakse kitsamas mõistes „muusikateatriks“ (sks. k. Musiktheater), seostub Heiner Goebbelsi (s. 1952) nimega. Goebbels tegi nooruses kaasa Niinimetatud Vasakradikaalses Puhkpilliorkestris ja kuulus eksperimentaalrocki gruppi. Alates 1990ndate keskpaigast on ta peamiselt tegelnud mittenarratiivsete nö „muusikateatri tükkidega“ (Musiktheater-Stücke), milles tekst, muusika, visuaalne külg, valgus, liikumine, režii on võrdsed komponendid. Ta on teinud ka heli- ja videoinstallatsioone. Vt näiteks Heiner
Dzäss sai õiguse tegutseda 1950. aastate keskel (Uno Naissoo). 1960. aastate teisel poolel hakkas noorte muusikalist maitset mõjutama inglise ansambel "The Beatles". Eestis tekkis hulgaliselt kitarristide ansambleid "Optimistid". Lavale astusid noored lauljad Tõnis Mägi, Ivo Linna. Teater ja kino: Mitmed teatrid suleti (Paides, Võrus, Valgas, Kuressaares). Tallinnas asutati Vene draamateater; "Estonia" draamatrupp ühendati Tallinna Riikliku Draamateatriga, millega "Estonia" muutus muusikateatriks. Teatrile esitati rangeid ideoloogilisi nõudmisi, mis tõi Eesti teatrilavale rohkesti Nõukogude rindevõitlejate ja revolutsiooniliste madruste mehiseid tüüpe. "Elu tsitadellis". 1970. aastail ilmus noori lavastajaid nagu Mati Unt. Kuulsamaid näitlejad Georg Ots, Ita Ever. Sõja järel seati eesti kinokunst Leningradi kinostuudio abiga stalinistlikele rööbastele. "Nõukogude Eesti". "Tallinnfilm", kinostuudio. Oskar Lutsu järgi "Kevade". Kromanovi "Viimne reliikvia". "Laulev rahvas"