1) Sissejuhatus..........................................................................................................3 2) Mis on muusika?..................................................................................................3 - Noodikiri..............................................................................................................3 - Millega muusikat tehakse?...............................................................................3-4 3) Mis on muusikateadus?........................................................................................4 4) Mida tähendab muusika minu jaoks?...................................................................5 5) Mis on akustika ehk heliõpetus?..........................................................................5 - Heli......................................................................................................................6 - Heli levimine ja peegeldumine.............................
Peeter Vähi Leon Kann 11.B Peeter Vähi on sündinud 18. mail 1955 Tartus ja on eesti helilooja. Tema helikeeles ühenduvad Ida ja Lääs, uus ja vana, akustiline ja elektrooniline. Elulugu Nooruses õppis Peeter Vähi akordionit, kontrabassi ja muusikateadus t. Aastal 1974 alustas kompositsiooniõpinguid Eesti Muusikaakadeemias professor Eino Tambergi käe all ning 1980. aastal omandas heliloojadiplomi. Töötanud kontserdiprodutsendina Eesti Kontserdis, tegutsenud vabakutselisena, õpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Praegu on ta ERPi (Estonian Record Productions) kunstiline juht Looming Peeter Vähi helikeeles ühinevad euroopalik ja orientaalne kultuur. Tema kõlamaterjal on
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) on õppe-, kultuuri- ja teadusasutus. EMTA-s on võimalik omandada akadeemiline kõrgharidus muusika- ja teatrierialadel. Aastast 1992 tugineb õppetöö ainesüsteemile, aastast 2011 on 3-aastane bakalaureuse- ja 2-aastane magistriõpe, 1996 on muusikateaduse erialal 4-aastane doktoriõpe; aastast 2000 on doktoriõpe võimalik kahes, loomingulises (interpretatsioon, helilooming) ja teaduslikus harus (muusikateadus, muusikapedagoogika). 1997 avas EMTA filiaali Tartus, augustis 1999 algas õppetöö EMTA uues hoones (Rävala pst 16). 1925–2010 on välja antud 4717 diplomit või lõputunnistust. Ajalugu 1919–23 kandis nime Tallinna Kõrgem Muusikakool 1923–35, 1941–44 ja 1989–93 Tallinna Konservatoorium 1935–40 Eesti Vabariigi Tallinna Konservatoorium 1940–41 Eesti NSV Tallinna Konservatoorium 1944–89 Tallinna Riiklik Konservatoorium 1964–65 ENSV Riiklik Muusika-
SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. ÜLDISELT JA SISSEJUHATAVALT...............................................................................2 2. ESIMESED KLASSIKALIST MUUSIKAT KÄSITLEVAD TEKSTID INDIAS.........3 3. SAGTA MUUSIKATEADUS.......................................................................................4 3.1. Svara............................................................................................................................................... 4 3.2 Rga................................................................................................................................................. 6 3.3. Tla ehk rütm...............................................................................
Kasutatud kirjandus American Psychological Association (2006). Publication Manual of The American Psychological Association (6th edition). Washington, DC: Autor. Calfee, R. C. & Valencia, R. R. (2001). APA Guide to Preparing Manuscripts for Journal Publication, Washington. DC: American Psychological Association. [lae alla siit: http://www.tlu.ee/CFME09/APA-guide.pdf] Res Musica [2010]. Artiklite esitamine. http://www.ema.edu.ee/muusikateadus/. [13.10.2010]. Roomets, S. (2002). Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn. Tallinna Ülikooli kirjastus (2010). Viiteallikate vormistusjuhend [käsikiri koostatud 29.03.2010]. Erisuste korral kehtib TLÜ Muusika osakonna üliõpilastele esmalt käesolev juhend. Küsimuste tekkimise korral leitakse juhendaja ja õppejõudude koostöös probleemile asjakohane lahendus. Seminaritöös võib viidata vastava ala bakalaureuse- ja magistritöödele.
muusikaõppeasutust). [5] 1992. aastal valiti rektoriks Peep Lassmann. Sel ajal käivitus ulatuslik õppetööreform õppeasutuse struktuuri täiustamiseks. Alates 1992. aastast tugineb õppetöö ainesüsteemile. 4- aastase kursuse lõpetanud saavad bakalaureuse kraadi. 1993. a lisandus sellele 2-aastane magistriõpe ja 1996. a muusikateaduse erialal 4-aastane doktoriõpe. Alates 2000. aastast on doktoriõpe võimalik kahes harus: loomingulises (interpretatsioon, helilooming) ja teaduslikus (muusikateadus, muusikapedagoogika) 1997. aastal avas Eesti Muusikaakadeemia oma filiaali Tartus. [5] 7. Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ehk lühidalt Elleri-kooli algus langeb kokku eestikeelse professionaalse muusikahariduse algusega 1919. aastal, mil Tallinnas avati üks ja Tartus kaks muusikakooli. Tänane Elleri-kool loeb oma alguseks neist Tartu koolidest ühte, Eesti
annaabi.ee 
