Kaaslastega tutvumine käib tal pikkamööda. Ta vajab pidevat ergutamist ja hoovõtuks aega, kuid viib alustatu alati lõpule. Ta on soliidne, ei raiska asjata jõudu, on kannatlik, vastupidav ja ennast valitsev. Tundmused avalduvad vaoshoitult, kuid sõbrana on truu ja ustav. MELANHOOLIK Melanhoolik on tagasihoidlik, endassesulgunud, väheseltsiv, taktitundeline, tujutu, kartlik, jäik, kaine, pessimistlik, vaoshoitud ja seltsimatu. Tal on aistingute madal lävi, mille tõttu ta tundlikkus (muusikataju, empaatiavõime, reageerimine kriitikale jm) on suur. Ta on vähese töövõimega, kuid tööd teeb ta väga hoolikalt. Alustamiseks vajab ta nn sisseelamisaega. Ta ei julge võtta endale ülesandeid, kuna usub teised endast paremad olevat. Töövõime on tal väike, ta väsib kiiresti ja tal on vähe algatusvõimet. Positiivne tema töö juures on see, et ta märkab tööprotsessis selliseid pisiasju, erinevusi ja varjundeid, mis jäävad teistele tabamatuks. Ka
Koostöö ja ühisosa leidmine – see on paljude tegijate ja erihuvide korral vältimatu. Just loov koostöö peaks olema sellise katusorganisatsiooni nagu on Eesti Muusika Arenduskeskus mõte ja siht. Mõtestamine, enesepeegeldus on tähtis asi nii muusikas kui kogu kultuuris. Kirjutan seda lugu ajalehte Sirp, ühte vähestest väljaannetest, mis peaks mõtestama muusikakultuuri sellises vormis, et see oleks sillaks sügava (teadusliku) analüüsi ja meis kõigis peituva intuitiivse muusikataju ja hindamisvõime vahel. Loodan, et uuenev Sirp suudab sügavuti minna, aga ka inimesi kõnetada ja mõista. Soovin tegijatele selle keerulise ülesande täitmiseks jõudu! Sõna on mõtestamise tööriist. Kultuur on killustunud ja sellega seoses on ka palju paralleelseid mõisteruume. Aga inimese olemus, mis eri moel peegeldub muusika paljudes avaldumisvormides, on ikka seesama. Aasta muusikadiskussioone meenutades tundub, et on põhjust otsida erinevate
muusika on liigendatav ja selle tagajärjel omandab ta taas ühismõõdulisuse välismaailmaga, ühiskondliku reaalsusega, olgugi et väga kaudset teed pidi. Muusika on küll keel, kuid niisugune keel, mis ei koosne mõistetest. Muusika peamised ülesanded ühiskonnas ühen- dada inimesi ning rääkida neile tõtt on suured ülesanded. + VT Kuulajate tüüpe! helivoogude rühmitamine Muusika tähtsaim omadus on helide omavaheline seostatus, nad ei ole üksteisest isoleeritud. Selleks, et muusikataju saab ärgata,peab kuulaga märkama seoseid ja olulisi rühmi ära tundma. Heliallikatel on tavaliselt kindel füüsikaline asukoht, ja üks võimalikke mooduseid keerukama helikogumiku sorteerimiseks on rühmitada helisid vastavalt sellele, kustkohast tajutakse nende allikat pärinevat. Üks võimalus nähtamatu heliallika suuna määramiseks on kummassegi kõrva jõudvate helisignaalide võrldemine. TEkib probleeme : kaja ja reverberatsiooni mõjul võivad helid kõrva jõuda allika asukohast
Haistmisinfo töötlus - Esmane analüüs toimub haistesibulates, sisend sealt liigub mitmetesse pk-desse, mis moodustavad primaarse lõhnainfo koore - Suurem osa sisendist liigub pririformsesse koorde - Sekundaarne töötlus… Oimusagara kahjustuse sümptomid - Visuaalse ja auditoorse sisendi valiku häired – TE, ülemine temporaalvagu - Visuaalse taju häired – TE, ülemine temporaalvagu, mandelkeha - Kuulmitaju häired – 41, 42, 22 - Muusikataju häired - Info organiseerimise ja kategoriseerimise häired - … Oimusagara funktsioonide asümmeetria Kahjustus vasakul Paremal Verbaalne mälu Mitteverbaalne mälu (näod) Kõnehelide töötluse häire Muusikalist helide töötlemis ehäire Häire kategoriseerimisel Häiritud näoväljenduste äratundmin
markereid - Südamelöökide kontroll ja subjektiivne teadlikkus nende kohta - Valuaistingute töötlus ja interpreteerimine - Meeleolu ja tahteaktiivsus - Isu kontroll - Ärevusreaktsioonid, emotsionaalse info töötlus - Sotsiaalse info töölus - Emaliku seose teke - Kuulmis ja maitsmisinfo Oimusagara kahjustusega seotud sümptomeid ja häireid - Visuaalse ja auditoorse sisendi valiku häired - Visuaalse-, kuulmis-, ja muusikataju häired - Info organiseerimise ja kategoriseerimise häired - Kontekstitiaju häire - Kõne mõistmise häire - Pikaajalise mälu häire - Isiksuse ja afekti muutused - Seksuaalkäitumise muutused – mandelkeha - Hallutsinatsioonid - Muusikalise kõrva sündroom – kuulmiskahjustus, tekivad hallutsinatsioonid nagu mängiks muusika toas. Sensoorne deprivatsioon tekitab kuulmiskeskustes hüperaktivatsiooni.
Emotsioonid on ka hea indikaator normi ja tervise hindamiseks. Kõrgemad tundmused: armastus, empaatia, patriootilised elamused, katarsis(kunstilise hinnangu andmise võime), jm. Kõlbelised, intellektuaalsed (intellektuaalsus ja emotsioonid on tihedas seoses), esteetilised. + isiksuslikud väärtused ja normid. alaväärsustunne (kompleks). Eeldavad sotsialiseeritud isiksust, õppinud midagi eetikast, moraalist jne. Aju parempoolkera on emotsioonide poolkera. Seal on nt muusikataju ja ka emotsioonide mõjutamine. Aistingutel on tunnetega tihe seos- toob esile emotsiooni, tunde. Afektiivsed reaktsioonid- ühed tähtsaimad, meeleolud, kalduvus mingit laadi meeleolule, emotsioonid, hoiakud, kus on alati mingisugune objekt. Liigitus eeldab jõudu andvate emotsioonide ja jõuetuks tegevate, nõrgestavate emotsioonide eristamist- steenilised ja asteenilised emotsioonid (efekt on küllaltki individuaalne). Emotsioone iseloomustab tsüklilisus, vaheldumine. Tekivad, on, kustuvad
kõhtmisele ehk alumisele nägemisteele. TS=Kõne, arusaamine, kui keskendute millelegi, siis on raske midagi muud tähele panna. *action for vision – in püüab midagi ära tunda või meelde jätta. See eeldab, et kui in mingit Heli, muusikamõistmine, muusikataju, saame aru, mis meloodia või taju on. Et oskate ka objekti vaatab, siis silmad objekti vaatamisel mnna, kuhu panite riided, autovõtmedjne ehk kõik ruumiline mälu ka TS-ga seotud. Anopia võib tulla nägemisnärvi läbilõikest (närvide keskelt kõigatakse närv läbi.).
annaabi.ee 
