Eesti muusika
olnud poliitiline surve, seda poliitilisem tähendus on olnud ka laulupeol. See kulmineerus
1980. aastate lõpul, mil Eestimaal tekkis lootus taas iseseisvaks saada. "Laulev
revolutsioon" oli ilmselt ainulaadne nähtus maailmas, kus rahvas avaldas oma meelsust
lauluväljakul, lauldes, mitte relvi täristades. Olgu siinkohal lisatud, et läbi raskete aegade,
1940.-ndatest kuni 1980. aastate lõpuni oli omamoodi rahvajuhiks just koorijuht (ja
helilooja) Gustav Ernesaks (1908-1993).
Muusikaseltsidest said teatrid ja kontsertorganisatsioonid
Tähtsad eesti muusikakultuuri arengus on XIX sajandi teisel poolel loodud muusikaseltsid.
Neist kaks, Estonia Tallinnas ja Vanemuine Tartus (mõlemad asutatud 1865), saavad
olulisteks nii kutseliste teatritena kui ka kontsertorganisatsioonidena. Mõlemas seltsis
hakkas üsna kiiresti arenema ka muusikateater. Vanemuise teatri- ja kontserdimaja valmis
1906, hävis 1944 Tartu pommitamisel. 1967 avati samal kohal uus teatrihoone, mõni aasta
annaabi.ee 
