1833, Väike- Maarias, Põltsamaal, Kanepis 1835, Saaremaal, Kaarmas jm. 1840. aastad tõid uusi koore Saaremaal Ansekülas, Põlvas 1845, Tormas 1844, Pilistveres 1847 ja järgneval kümnendil ms. Palistus, Toris, Amblas jm. Juhatajateks olid kooliõpetajad, mitmel pool ka pastorid. Laulukooride tekkimisele andis tuge maal tekkinud muusikaseltsid.Esimene asutati aastal 1866 Jüris. Suurema ulatuse sai muusikaseltside loomine 1880.-90. aastail. Neil aastakümnetel loodi muusikaseltse ka Lätis. Laulukooride arvu kasv tõi varsti kaasa selle, et kohalikud koorid hakkasid korraldama ühiseid laulupäevi- kontserte. Esimesed neist peeti Saaremaal. Pastor Martin Kõrber, kes oli asutanud Anseküla laulukoori, korraldas 1862- 63 ilmalikke kontserte Kuressaares ning 1863 laulupäeva Sõrves. Aastal 1865 toimus Jõhvis kontsert 199 lauljaga Lüganuselt ja Viru- Nigulast, kuna kolmas koor Vaivarast ei pääsenud osa võtma. Samal aja toimusid esimesed
võimukandjad. Põlisrahvastest alamkihtidel ja tekkivatel keskkihtidel polnud võimalik astuda saksa seltsidesse. Vabade seltside loomise veendumus oli, et iga kodanik peab aitama kaasa ühiskonna paremaks muutmisele. Valgustusajal tekkinud ühendused, mis põhinesid eneseharimisel ja moraalsel täiustamisel, sobisid hästi baltisakslaste elulaadiga. Suhtuti hubase seltskonnaga ning veetsid aegu raamatukogudes. 19. saj I poolel baltisakslased hakkasid asutama laulu- ja muusikaseltse. Rajati laulukoore. Baltisakslastel tekkis huvi põlisrahvaste kultuuri vastu ehk taheti uurida ajalugu, rajati teadusseltse. Esimene teadusselts eestlaste alal oli 1817. aastal eesti keele uurimiseks ja edendamiseks loodud Kuressaare Eesti Selts /Johann Wilhelm Ludwig von Luce). Eesti Õpetatud Selts Tartus. Teadusseltside tegevus hakkas sarnanema teaduste akadeemia tegevustega: tegev, korrespondentja auliikmed, uurimistöö toimus eri
annaabi.ee 
