Varaklassitsismist võib rääkida umbes ajavahemikus 1760-1780.Sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduseni. Näiteks sümfoonia, mis 1750.-1760. aastatel oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, sarnanes oma eelkäijatega väga vähe. Ta arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. Klassikalise stiili kõrgajaks loetakse aastaid 1780-1810. Kogu Euroopa muusikaringkonnas polnud kolmele Viini klassikule ligilähedasigi heliloojaid. Nende mõnekümne aasta jooksul toimusid Euroopas tohutud muutused- põhjuseks eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad.18. sajandi prantsuse valgustusfilosoofia sotsiaalsed ideed leidsid poliitilise manifestina väljenduse "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioonis, mida võib pidada nn Vana Euroopa lõpuks. Nendest sündmustest said alguse erinevad rahvusliikumised ja oluliselt muutus Euroopa riikide jaotus
Kunileidi ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani". Üldiselt oli kava üsna kõrgel tasemel. Lihtsad, algajatele mõeldud palad puudusid täiesti. See pidu oli noore eesti koorilaulu maksimaalne saavutus, mis üllatas asjaosalisi endid ja laiemat üldsust. Laulupeol ettekandmiseks saigi oma töid esitada noor andekas helilooja A.Saebelmann-Kunileid. C.R.Jakobsoni kaudu, kes elas ja töötas tol ajal Peterburis, said mõned Saebelmanni tööd tuntuks ka sealses muusikaringkonnas. Kuigi Jakobson kiitis eesti mehe loomingut, kogus ta veel soome ja ungari laule laulupeokogumiku jaoks. Ettevalmistuste käigus muutus tema seisukoht korraldatava peo suhtes. Põhjus ideoloogilis- poliitiline. Ta oli ühel meelel vene ajakirjandusega, mis arvustas Baltimaade olusid ja laitis maha talupoegade ilma maata jätmise tähtpäeva piduliku tähistamise. Tartu mehed eesotsas Jannseniga eelistasid aga koostada peo kava enamjaolt saksapärasest repertuaarist(mis oli
annaabi.ee 
