siia,seal, nii). 2. Mõistab sõnu ühes kindlas tähenduses tuttavas olukorras. 3. Kasutab oma kogemustega seostuvaid konkreetse tähendusega sõnu tuttavas situatsioonis. Hääldamine 1. Hääldab õigesti mõnda üksikut lühikest sõna. 2. hääldab sõnades õigesti hääldatult lihtsamaid häälikuid. Tunneb rõõmu kuulatavast laulust või muusikapalast. Liigub ühe mänguasja juurest teise juurde ja tegeleb parajasti sellega, mis vaateväljas on. Mängib üksi või täiskasvanuga. Olulised on mänguasjad, mitte tegevused.
detsembril kell 18.00 Kultuurimajas Kannel. Kella kuueks oli saal inimestest täitunud ja kontsert võiski alata. Publikule esinesid nii muusikakooli orkestrid, solistid kui ka mitmed ansamblid. Kuulajatele pakuti jõulu-ning klassikalist muusikat. Esimesena astusid lavale viisikoorilapsed, kes laulsid Juhan Trumbi laulu ,, Saatke meile meile". Lustakas avapauk andis kontserdile meeleoluka alguse. Järgisena seads end sisse keelpilliorkester, kelle esitatud muusikapalast võis ära tunda kuulsa barokiajastu helilooja Johan Sebastian Bachi teose ,,Brandenburgi kontsert I osa". Peale kaunist esitust astusid lavale akordionistid, kes mängisid pillidel rütmika ,, Take Ten"-i ning barokkiajastust pärinev ,,Aria". Kogu orkestit saatis basskitarr, mis andis paladele veelgi rohkem võimsust juurde. Selle järgnesid Mare Visnapuu Poistekoori jõululaulud ,, Lumepiknik" ja ,, Kuuse tegemine". Kaunid lood süstisid inimestesse veelgi rohkem