Muusikatööstus ja äri 1.Muusikatööstus on protsess helilooja poolt loodud muusika jõudmiseks plaatidena kauplustesse.Muusika loomise ja plaadi müümise vahele jääb muusikapalale sõnade kirjutamine,esitaja leidmine,stuudiotöö,nootide trükkimine ning plaatide tootmine. 2.muusikapala autorid saavad kogu plaadi kasumist 9%, kõige suurema kasumi saab kauplus. 3.esiteks on piraatlus vargus ja seadusevastane tegevus.Varastatakse loomingut autoritelt ehk nad ei saa oma töö eest tasu. 4.Autorikaitseühingute eesmärk on võidelda piraatluse vastu.Sellega seisavad nad autorite ja esitajate huvide eest, et ei kopeeritaks,levitataks ja müüdaks
22. aprillil 2006 õnnestus Väikesesse Vanemuisesse kuulama minna kontserti Eesti teatri laulud, mis osutus publikule väga meelelahutuslikuks,kaasahaaravaks ja harivaks. Laulukava koostaja ja muusikajuht Riina Roose oli kokku pannud nostalgilisi meenutusi - laule operettidest, muusikalidest, ooperitest, näidentitest, lavastustest. Eripära lisati küsimustega, mida esinejad publikule lugude vahel esitasid, pälvides sedasi kogu vaatajaskonna tähelepanu. Ühtlasi mainiti igale muusikapalale ära ka selle päritolu, helilooja ja sõnade autor. Avalooks sättis end lavale Tallinna Linnateatri näitlejaterst koosnev kvintett ja neile lisaks veel R.Roose ja arraneerija Jaak Jürisson, kes kahe tunni jooksul erinevates koos seisudes nii laulsid kui musitseerisid. Erinevad anrid ja laulud lubasid küllaltki laia pillivalikut. Mängiti klaverit, süntesaatorit, viiulit, akordionit, kitarri, trumme, pasunaid,ksülofoni
Musitseerides on hea õppida kontakti võtma oma sisemaailmaga, õppida tundma seda, mis peitub sees. Peamise musitseerimistehnikana on muusikateraapias kasutusel improvisatsioon, samuti kasutatakse mitmesuguseid teraapiliselt eesmärgistatud struktureeritud muusikalisi tegevusi, varemloodud muusikapalade interpreteerimist, kaasamängu mõnele muusikapalale vms. Aktiivse muusikateraapia alla võib liigitada ka muusikalise psühhodraama, kus rollimängudes kasutatakse suhtlemisvahendina muusikainstrumente. Retseptiivne muusikateraapia on üldnimetajaks teraapiatehnikatele, milles muusikat kuulatakse teraapilistel eesmärkidel. Muusika kuulamine muusikateraapia protsessis on enamasti aktiivne tegevus. Klient peab püüdma end ümbritsevast välja lülitada ning keskenduma üksnes kuulatavale muusikale, laskma muusikal
õppekavasse traditsioonilise kõhutantsu. Tänapäeval on tantse tohutult palju. Need, mille rahvas omaks võtab, säilivad ka tulevikus. TANTS JA MUUSIKA Kõige enam on tegelikult vaja lihtsat ja rütmilist taktilööki. Isegi monogrammi tiksumine võib olla tantsusammude aluseks. Orkestri rütmigrupp tekitab palju rohkem mitmesugust meeleolu ja väljendusi. 4 Meloodia täiendab rütme, andes muusikapalale sügavust ja värvi. Algaja tantsija vaatevinklist on rütm kõige tähtsam. RIIETUS Nii daami kui ka mehe riietuses dikteerivad koht ja tantsustiil. See, mida kannad, peab olema mugav ja tantsustiili silmas pidades sobiv. Riided ei tohiks olla liiga kitsad, erii daamide jalgade ümber. Paljudes tantsudes on tähtis, et saaks jalgu ning puusi vabalt ja takistamatult liigutada. Loomulikult on väga olulised ka kingad. Need peavad olema kerged ja elastse tallaga, võimalusel nahktallaga