KARTMATU Braveheart(2005) Joonas kikerpill 2012 Tähtsamad andmed Kestvus: 2 tundi 57 minutit Riik: USA Zanr: Draama Lavastaja ja ka peaosa täitev näitleja on Mel Gibson Sisu kokkuvõte Film pälvis 1996 aastal tervelt 5 Oscarit ja on siiamaani jäänud inimeste südameisse "Kartmatu" räägib Shoti legendaarsest vabadusvõitlejast William Wallace`ist (Mel Gibson), kes hakkab mässsajate juhiks peale seda kui inglased ta naise tapsid. Päev-päevalt suurenev mässu ulatus lööb tõsiselt kõikuma inglatse positsioonid Shotimaal ning peagi ei jää Inglismaa kuningal Edward I (Patrick McGoohan) muud üle kui suureulatuslik sõjavägi Shotimaale saata ja mäss veriselt maha suruda Filmis kõlanud laulud/muusikahelid James Horner - Braveheart Theme Song (http://www.youtube.com/watch? v=9AN04imFDK8) Lavastaja/peaosatäitja andmed Mel Colm-Cille Gerard Gibson on sündinud 3. jaanuaril, 1956 aastal, New Yorgi osariigis Peekskillis Gibson saavutas maailma...
Wolfgang Amadeus Mozart Ander Lõns 2014 Üldandmed 27. jaanuar 1759 5. detsember 1791 Viini klassikalise koolkonna esindaja ehk üks Viini klassikutest Helilooja ja pianist Suri 35aastaselt Elulugu Sündis Salzburgis 4aastaselt hakkas õppima klavessiinimängu Omalkäel õppis ka viiluit ja orelit 5aastaselt komponeeris esimesed muusikapalad 6aastaselt kontsertreisid Euroopas 9aastaselt esimene sümfoonia 10aastselt esimene ooper Elulugu 14aastaselt Bologna muusikaakadeemia liige Rooma paavstilt Kuldkannuse rüütli aunimetus 22aastaselt astus Salzburgi peapiiskopi tööle kontsertmeistrina 25aastaselt lahkus piiskopi teenistusest Elas vabakutselise muusiku elu 26aastaselt abiellus, kuus last Suri Viinis 35aastasena Looming 16 ooperit: 1. ,,Figaro pulm" 2. ,,Võluflööt" 41 sümfooniat: 3. Sümfoonia nr.40
Toomas Rulli kvarteti kontsert ,,Quotes" Käisin 2.veebruaril 2017 kell 19:00 Kandle teatrisaalis kuulamas Toomas Rulli kvartetti. Kvarteti koosseis oli järgmine: Toomas Rull oli löökpillide peal ja trummi taga, Allan Järve mängis trompetit ja flüüglit, Heiko Remmel oli bassimees ning Rauno Juurikas istus klaveri taga. Toomas Rull kutsus kvarteti kokku aastal 2009 ning sellest ajast peale on nad koos tegutsenud. Kvarteti esmaseks eesmärgiks oli uue sooloalbumi ,,Tom-Tomm/Toomas Rull" ja Play Along trummiõpiku materjali salvestamine. Hiljem sai loogiliseks jätkuks selle projekti esitamine ja tutvustamine laiemale publikule. Toomas Rulli ja tema kvarteti muusikast võib rääkida lõunamaade meeleolus. Latin-funk-jazz-fusion, peaksid märksõnadena andma aimu värvist ja kõlast, mida kvartett pakub. Valdavalt temperamentne muusika paneb jala tatsuma ja vere ringlema. Lisaks mängitakse veel ka kvarteti liikmete poolt kirjutatud mu...
Wolfgang ei olnud pere ainus laps, vastupidi neid oli kokku 7. W. oli pere noorim. Paraku lapseeast vanemaks elasid ainult W. ja tema õde Maria Anna. Nende vanemateks olid Salzburgi õukonna kapellmeister Leopold Mozart ja Maria Anna Pertlin. Kuna W. Isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog sai ta temalt oma muusikalise hariduse. W. muusikaanne avaldus juba varakult. 4-aastaselt hakkas ta juba klaverit mängima, 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Tänu sellele möödus suurem osa tema lapsepõlvest reisides. 14- aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastatel 1763-1773 viibis ta pikemat aega Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalia linnades. Seal võeti teda vastu kui väljakujunenud heliloojat, dirigenti ja virtuoosi. 1773. a
esitatud lugu”, “üheksandana esitatud lugu”, “esimene lisalugu” ja “teine lisalugu”. Kontserdil ei olnud kava ja duo liikmed tihtipeale oma lugusid ei tutvustanud või kasutasid loo nimeks whatever, mistõttu minu jaoks on paljud lood nimetud. Nimeta lood on uuelt Grandbrothers’i albumilt, mis ilmub alles sügisel. Kontsert oli 21. sajandi jazz ning oli esitatud drum’n’bass jazz žanris. Muusikapalad vastasid 21. sajandi jazzile, sest klaveri külge oli ehitatud juurde palju elektroonikat ja kõik lood olid kontrollitavad arvutiga. Oma ülesehituselt olid kõik muusikapalad huvitavad. Mõned lood algasid rahulikult ja läksid üle kiiremaks ning tantsulisemaks ning osad lood läksid just vastupidi kiirest aeglasemaks. Palju kasutati klaveril mängitud viisijuppide kordusi, mida sai arvutil kergelt muuta, pöörata tagurpidi ja korduma panna
Wolfgang Amadeus Mozart (Sünninimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart) elulugu Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis elulugu Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning
Sõna classicus tähendus, muusikaühingud, avalikud kontserdid, muusikaõpikud, nooditrükindus, vabahelilooja staatus,uue muusika iseloomustus, tähtsamad vormid. 3. C.W.Gluck kui tõsise ooperi reformija, mille sisuks oli muusika seadmine draama teenistusse. Esimene uut tüüpi ooper "Orpheus ja Eurydike" 4. • F.J.Haydn (1732-1809) • W.A.Mozart (1756-1791) • L.van Beethoven(1770-1827) 5. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega, 10-aastaselt esimese ooperi. 6. • "Haaremirööv" (1782) • "Figaro pulm" (1786) • "Võluflööt" (1791) 7. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesustunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Komponeerimist hakkas ta õppima 12-aastaselt. 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti juures. Pärast esimest ning lühikest reisi Viini läks Beethoven sinna taas 21-aastaselt, et
või heli(kuulmismeel) Eesti hümn https:// www.youtube.com/watch?v=0wwQFsyqy m0 Saaremaa valss-Georg Ots https:// www.youtube.com/watch?v=qHAFMorQSf s Tõnis Mägi- Koit https:// www.youtube.com/watch?v=i-6tLn6 hQ7Q muusikainstrumendid Parmupill- https:// www.youtube.com/watch?v=IONq0UiQes Q Torupill- https:// www.youtube.com/watch?v=TVN2T1 TmRaQ Miks ma just need helid/muusikapalad välja tõin? Eesti hümni valisin juba lihtsalt sellepärast, et see on Eesti tunnus laul. Saaremaa valss peaks peas olema igal saarlasel ning ei ole võõras ka teistele eestlastele. Koidu laulu valisin sellepärast, et see on eestlastele nii hinge läinud ja mind ei jäta ka see laul külmaks. Instrumentidest tõin välja kaks pilli- parmupill ja torupill. Need valisin ainuüksi sellepärast, et need on väga eestlasliku ja kodumaise heliga.
See lugu on kirjutatud pop stiilis. Esituse tase oli kaasahaavar ja puhas. Loo kuulamine tekitas minus positiivseid emotsioone, kuid mingil määral ka kurbust, sest see lugu oli väga ilus, sõnad kõlasid väga hästi, kuid viis tegi loo natuke kurvaks. See lugu oli meeldejääv, sest just seda lugu ootasin ma kontserdil kõige rohkem ning see oli viimane lugu, mille ta esitas. Teiste muusikapaladega võrreldes, ei jäänud teised muusikapalad sellest loost eriti alla. Lugu sobis väga kontserdi konteksti. Olen käinud paljudel kontserditel ning leian, et teistega võrreldes on see kontsert parem, kui teised. Ma arvan nii, sest Veziko suhtles rahvaga, mängis ise pille ning mulle meeldivad väga ta laulud. Sain palju informatsiooni selle kohta, mis varem on Vezikoga juhtunud ning kuulsin naljakaid lugusid tema tuttavate ja tema enda kohta. Ettepanekuid mul esinejale ei oleks, sest ta esines väga hästi.
Wolfgang Amadeus Mozart W.A.Mozart sündis 27. Jaanuaril 1756 Salzburgis ja suri 5.detsembril 1791 Viinis. Ta elas 35 aastaseks. Tema isa oli muusikapedagoog ja kapellmeister Leopold Mozart ning ema oli Anna Maria Pertilini. 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia. 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. Aastal 1781 asus Mozart elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana. Alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna.
loobus ka vanast da-capo-aariast ning püüdis orkestrisaatega retsiatiivi ja aariat ühendada. Viini klassikute tegutsemispaigaks kujunes Viin, kuna see linn oli tollel ajal muusika keskuseks ja suurlinnaks. Haydenit võib pidada sümfoonia ja keelpillikvartetti alusepanijaks Haydeni loomingus lakkas sümfoonia olemast lihtne õukondlik meelelahutus Mozarti loomingu erilisus seisneb selles, et ta alustas oma karjääri muusikas väga noorelt. Juba 5-aastaselt kirjutas ta esimesed muusikapalad ja 8-aastaselt ilmusid esimesed trükised ja sümfoonia. Mozarti loomingust jäi kõige rohkem meelde Sümfoonia nr. 40, sest see on tema kuulsaim teos, mida on mängitud igal pool, see on ka paljudel filmidel taustamuusikaks. Beethoven erineb Haydeni ja Mozarti omast sest enamjaolt on see kurb ja tõsine. Haydenil ja Mozartil oli teostes alati päike ja rõõmus rütm. Beethoveni teosed: Fidelio Haydeni teosed: Üksik saar Mozarti teosed: Figaro pulm, Don Giovanni, Don Juan Võluflööt
E. Tamm, René Soom. Lavastuse meeskonda kuulusid muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik Mart Sander, koreograaf, lavavõitluskoreograaf Hellar Bergmann ning valguskunstnik Anton Kulagin. Eriliseks tegi selle etenduse see, et see oli vaimukas, näitlejad oskasid oma rolle mängida, oli näha, et neil on lavaline kogemus olemas. Teos polnud keeruline vaid küllaltki hästi arusaadav, solistid suutsid oma osa musikaalselt väga hästi välja mängida ning muusikapalad olid enamasti kõik huvitavad. Lavapilt ning kõik ümbritsev sobisid teose teemaga ideaalselt. Kõige rohkem meeldis mulle lugu pealkirjaga Ilma naisteta on kurb maailm. See oli väga puhtalt esitatud ning tempo tõttu väga kaasahaarav. Lugu jäi meelde sellega, et oli väga särtsakas. Ülejäänud lood polnud nii huvitavad ja ei jäänud meelde. Palad kokkuvõtvalt oli teosega väga hästi kontekstis, sobisid ideaalselt. Teose muusika oli täiesti erinev minu varasema muusikakogemusega
ühegi detailiga mis avaldub võimsal Kapitooliumil. Hoonemüraka arhitektiks oli William Thornton, kes oli esimene paljudest selle aja ehituskunstnikest. Hoone jätab mind seda vaatama kauemaks. Paneb mind jälgima selle stiilitäpsust ning puhtust. Muusikavoos ning arhitektuuris on näha rohkesti ühiseid jooni. Pean oluliseks ja hindan selle stiili väljenduslaadi kaasahaaratavust ning kuulamapanevust, ehitiste puhul jälgima- ning uurimapanevust. Sest just seda muusikapalad ning ehitised minuga teevad. Jään neid kuulama, vaatlema ning nende üle meelt mõlgutama.
Millist muusikat esitati? Millises zanris teoseid esitati? Millisest ajastust? Miks selline kava koostatud, selline muusika valitud; kontsertetendusel lühike sisu kokkuvõte). · Kontserdi ettekande analüüs: esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, lauljate puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus, näitlejameisterlikus; orkestri tase, musitseerimisoskus, dirigendi osa selles; kontserdi või etenduse üldine meeleolu jne. · Eelmainitut arvestades paremini-halvemini õnnestunud laulud, muusikapalad (muusikaetenduses vaatused, stseenid, aariad, tantsud jne). Kõige enam meeldinud loo analüüs (mis stiilis, kes esitas, mis emotsioone tekitas, võrdle ülejäänud kavaga). · Kontserdi üldine õnnestumine. Mis tegi kontserdi eriliseks? · Publiku suhtumine ja Sinu isiklik suhtumine. Võrdlus varasema kontserdikogemusega. · Millist muud informatsiooni said (esinejate, saali vm kohta), mida oleksid veel teada tahtnud?
· Töötas dirigendina, õpetajana · 1914 a. Sõitis USAsse oma teoseid dirigeerima, kuid reisi katkestas I MS · Ta abiellus 10. juunil 1892 Aino Järnefeldtiga, 65 aastat olid abielus · Neil oli 6 tütart Looming · 7 sümfooniat · Sümfoonilised poeemid: `'Finlandia'', `'Saaga'', `'Karjala süit'' · Viiulikontsert · Soololaulud · Kammermuusika · Lavamuusika muusikapalad http://www.youtube.com/watch?v=Fgwr3wrenkQ http://www.youtube.com/watch?v=vh7dXPfEtXw Tsitaadid · `' Kõik suured inimesed on sügavalt usklikud, igaüks omal viisil'' · `' Kes oskab lugeda sümboleid, see mõistab universumi saladusi'' Sibeliuse monument · Temale pühendatud monument, mis asub Helsingis Taka Töölös Sibeliuse pargis · Tegu on maailma ühe armastatuima abstraktse skulptuuriga
kõike muheda olekuga ja natukene isegi komöödia vormis. Minu lemmik lugu kontserdil Loo nimi oli ,,Türgi marss". Helilooja kohta sain ma teada näiteks seda, et ta sündis muusiku ja kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Peres oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Minu lemmik lugu oli kirjutatud klassikalises stiilis, see oli tehniline ja puhtalt esitatud, see lugu on väga kuulus ja seega oli see mingil määral kaasahaarav. Emotsioonid selle loo juures olid kaasahaaravad, sest lugu oli rõõmsameelne ja ka energiline. See lugu on meelde jäänud kindlasti kõigile ,,Tommi ja Jerry" multifilmist, sest nende autor kasutas multikas palju kuulsaid klassikalisi muusika teoseid
Wolfgang Amadeus Mozart 17561791 Ristinimega Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart. Sündis 27. jaanuar 1756 Salzburgis. Austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja. Ta oli oma peres noorim poeg. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli
Prints mõistis, mis oli juhtunud ja oli ahastuses. Ta läks ja otsis järve äärest ülesse luige, kellesse ta kiindus. Ta palus temalt vabandust, kuid äkitselt ilmus sinna von Rothbarth, kes noori kogu oma jõuga lahutada püüdis. Rothbarth ei suutnud aga noorte tugeva armastuse vahele end suruda ja hukkus. Kui kogu ballett kokku võtta, saab öelda, et tegu oli väga ilusa ja sisuka teosega. Mulle andis Luikede järv väga palju inspiratsiooni. Tsaikovski muusikapalad tekitasid mõnusaid emotsioone, millest üks oli ka tundmisrõõm. On hea öelda, et olen väga rahul ja nautisin iga nooti ja graatsilist liigutust mida kuulda ja näha sai. Triin Pajanen, 10.Reaal
Enamused võistlejad olid päris Pärnust, kuid oli ka kaugemalt tulijaid. Kõige rohkem auhindu õpetajate seast noppis Toomas Voll, kuid väga hästi olid esindatud ka teiste Pärnumaa juhendajate laululapsed, keda hindas zürii kooseisus Sirje Medell, Kadri Hunt ja Erki Pehk. Nemad andsid välja ka hulgaliselt erinevaid eripreemiaid ja valisid välja võistluse parimad. Minu arust tegi zürii vägagi head tööd ning oli näha, et neile läks sellel aastal peale rohkem jazz muusikapalad. Üldmulje kontserdist oli suurepärane ja väga tänuväärne, õhtujuhid suutsid luua vaba ning mõnusa olemise. Kontsert oli hoolikalt läbimõeldud ning igavust ei tekkinud isegi hetkekski. Võrreldes varasemate kontsertidega oli see küllaltki emotsioonide rohke, sest lauljate seas oli ka oma tuttavaid ning sugulasi. Mina jäin üritusega rahule ning soovitan ka teistel sellistele üritustele minna.
Muusika osa oli iseenesest väga hea ning ka süzee, kuid ausalt-öeldes ei leia ma lauldes rääkimist ja vahel lausa karjumist väga kaunis olevat. Eraldivõttes meeldivad mulle need osad palju enam. Natuke lähemalt siis austria päritolu ooperi autorist, Mozartist. Sündis ta 18. Sajandil Austrias Salzburgis. Tema isa oli kapellmeister ning temalt sai ka arvatavasti Mozart oma musikaalsuse. Juba 5- aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad ning üldse möödus tema lapsepõlv muusikaga väga lähedalt tegeledes. Hilisemas elus töötas ta ka õukonnas kammermuusikuna. Tal oli naine ning 6 last ning ükski ta lastest ei abiellunud ega saanud lapsi. Ehk siis andekas veri jäi edasi kandmata. Ta lõi oma elu jooksul üle 600 erineva teose, mis on katalogiseeritud. Viljelenud on ta kõiki zanre edukalt. Mozart suri 35-aastaselt. Keegi ei tea täpselt millesse, kuid on 3 teooriat: kas tal oli reumaatiline palavik, ta mürgitati et
Salierit võib pidada muusikuks, kes õppis musikaalsust. Minu arvates on musikaalsus nii pärilik kui ka õpitav. See sõltub inimese tahtest, võimalustest ning õigetest valikutest. Sellegi poolest olen arvamusel, et muusikud, kellel on pärilik musikaalsus, on palju andekamad ning nende teosed on paremad. Siiski võib esineda ka erandeid ning ka õppinud musikaalsusega muusikute sulest võivad ilmuda imetlusväärsed muusikapalad. Kõik sõltub inimeste loomingulisusest ning muusikalisest kuulmisest.
Geenius ja tema looming 10a Martin Lapin Mozarti võib nimetada geeniuseks kuna juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad ja juba 10-aastaselt kirjutas esimese ooperi. Kui juba nii noorelt tegeletakse täiesti laste jaoks keerulise asjaga, siis on mõistetav, et tulevikus jääb inimene omamoodi ja teistsuguseks. Mozart oli tavainimesest täiesti erinev kuna tal jäi elus üks tähtis periood vahele. Samal ajal kui teised lapsed mängisid õues tema kirjutas sümfooniaid. Sellest jäi elu jooksul Mozartile jälg külge. Amadeuse elu oli noorest peast väga raske ja pingeline, mis põhjustas ka palju haigusi
justkui nad kargleksid niisama oma lõbuks mööda lava ringi. Kella kümne paiku hakkas tegevus lava ees elavnema ja siis ei pidanud enam pikalt ootame kui r'n'b staar lavale tuli. Kui Sean lavalaudadele astus, hakkasid väikesed fännitarid kohe kisama. Järjest hakkas tulema kuulsamaid ja vähem kuulsamaid laule. Muusikaelamust halvendas ka halb helikvaliteet, mis vahepeal kõlas nagu kajakate kisa. Mulle isiklikult ei meeldinud ka see, et muusika tuli lindilt ja ta ise laulis üsnagi vähe. Muusikapalad vahetusid ka nii kiiresti, et ühe laulu vahepeal ta ise veel rääkis kui muusikamasin juba uut laulu mängis. Peale enda hittide esitas ta ka teiste artistide lugude cover'eid, näiteks kuulsa räpimoguli Snoop Doggi oma. Mulle väga ta lavasou ei meeldinud, sest ta midagi erilist ei teinud. Osad ,,fännid", kes olid Seani ilmselgelt mannetust esinemisest pettunud, hakkasid väljapääsu poole liikuma juba enne kontserdi lõppu. Halvaks üllatuseks oli ka, et mees lahkus peale 35-
Sellise suhtumise tagajärjel hakkas ka ülejäänud maailm Kastaaliale kõõrdpilke heitma. Maksumaksjad leidsid, et nad toidavad Kastaaliat sellest ise mingit tulu saamata ja nii see tegelikult oligi. Kirja pandi küll fantastilisi klaaspärlimängu konstruktsioone, kuid need olid tavainimestele mõistetamatud. Vaimueliit tegeles kultuuri arendamisega, ajaloo taaselustamisega, kuid isegi sellest jõudis väljaspoole Kastaaliat vähe. Kastaalias kirjutatud uurimustööd, muusikapalad, matemaatilised tehted olid liiga spetsiifilised, et keegi tavaühiskonnast neid mõista oleks suutnud. Mina ei pea andekate inimeste koondumist kinnisesse rühma õigeks, kuna leian, et maailm ei võidaks sellega midagi. Tulemuseks oleks kuiv teadus, mis ei seostuks kuidagi ühiskonnaeluga ning mis jääks enamusele mõistetamatuks. Ma leian, et Newton, Mozart ega Hesse ise ei oleks nii kaugele jõudnud, kui nad ei oleks kokku puutunud elamise rõõmudega
Ehala on kirjutanud muusika ka filmile ,,Karoliine Hõbelõng", kuid sellest filmist antud kontserdil lugusid esitusele ei tulnud. ,,Nukitsamehe" muusikast aga nautisin kõige rohkem ,,Rahalaulu" ja ,,Kodulaulu" ning otseloomulikult ,,Vitsalaulu". Kuna need on pärit lastefilmist ning ka valgustus nende laulude ajal oli väga ergas, rõõmsameelne ja ilus, tekitasid need publiku seas lõbusaid ja meeldivaid emotsioone. Suurel Filmimuusika kontserdil ei jäänud muidugi esitamata ka muusikapalad filmist ,,Viimne reliikvia" (1969). Nende heliloojateks on isa ja poeg Uno ja Tõnu Naissoo. ,,Viimse reliikvia" lugudest meeldis mulle eriti ,,Pistoda laul" Mait Malmsteni esituses. Olen seda kuulnud ka paljude teiste lauljate ja näitlejate esituses, kuid minu arvates sobis tema hääl selle loo jaoks just kõige paremini. Lisaks eespool nimetatule, tuli kontserdil esitusele veel mitmeid laule sellistest Eesti filmidest nagu
esineja pillimänguoskus (lauluoskus) – oli esitatu korrektsus-puhtus, lauljatel hääle ilu, kõlavus, heal tasemel või jättis soovida? Miks sa nii arvad? teksti selgus, näitlejameisterlikkus; Kas esitus avas sinu arvates selle helilooja orkestri tase, musitseerimisoskus, dirigendi osa selles; stiili- ja mõttemaailma? paremini-halvemini õnnestunud muusikapalad. põhjenda ja seleta, mida arvad sina selle Kõige enam meeldinud loo analüüs (mis stiilis, kes esitas, helilooja muusikast, kuidas peaks seda sinu esituse tase – intonatsioon, tehnika, süvenemine, arvates esitama. kaasahaaravus; mis emotsioone tekitas, miks oli Kas esitus oli meeldejääv, võrdle ülejäänud kavaga).
...........................................lk-4 4. kasutatud kirjandus........................................................................ ...lk-5 elulugu Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia
1.Wolfgang Amadeus MOZART (1756-1791) *Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri pere noorima pojana. *Vanematel oli 7 last. *Muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. *Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. *1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. *1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. *14-aastaselt võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. *1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas
Kokkuvõte Kokkuvõtvalt võib öelda, et muusika aitab rikastada ja mõjutada lapse tundeelu. 6 Muusika aitab areneda nii laulmise, liikumise kui ka pillimängu ilmekust ja väljendusrikkust. Muusika mõjub vahetult tundmustele, mistõttu ta sobib eriti laste moraalseks kasvatamiseks. Samas rikastavad ja süvendavad laulud, muusikalised mängud, laulumängud ning muusikapalad laste kujutlusi ümbritsevast elust. Muusika aitab äratada huvi ning armastust looduse vastu. Koos lauldes, tantsides ja mängides areneb kollektiivsustunne, hakatakse teisi arvestama ning oma tegevust kaaslastega kooskõlastama (Turnau, 1998). Kasutatus kirjandus Hytönen, Krokfors. 2002. Esi- ja algõpetuse didaktika. 7 Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008 Kiilu, K. 2010
ka aktiivne tants, mis ka lõi selle positiivsusest rõkkava atmosfääri. Kõik polnud küll ilmselgelt lauljad, aga said piisavalt hästi hakkama. Lugu lõppes loomulikult hästi ja õnnelikult, mis publikule alati meeldib. Pillimäng on väga ehe ja sarnane orginaalile. Kõige rohkem jäi meelde kõige väiksem näitljea oma püüdlikkusega. Lood olid meeldejäävad oma dünaamika, rütmi, harmoonia ja rütmi poolest. Muusikapalad sobisid väga hästi just Heliseva muusika konteksti, sest ilma nendeta poleks lugu sama, muusika annab paremini edasi neid emotsioone, mida on vaja edastada. Olen Viimsi kooliteatri ja muusikakooli orkestri esituses seda varem veel näinud ja minu meelest oli heasmõttes päris sanane. Dekoratsioonid võiksid olla veidi läbimõeldumad, näiteks muusikalis oli kaks riba kardinaid, millest sai seitsmele lapsele riided. Allikad: https://en
On välja kujundanud koorist professionaalse kollektiivi. 2003-2006 oli ta Berliini RIAS Kammerkoori peadirigent. Külalisdirigendina on juhatanud Consertgebouw Kammerorkestrit, Berliini Akademie für Alte Musik'ut, Concerto Kölni, Schönberg Esemble'it, Hollandi Raadio Koori, Stavangeri Sümfooniaorkestrit, Viotta Esemble'it. Minu arvates oli konsert väga hea. Muusika oli väga meloodiline ja ilus. Halb oli see, et muusikapalad venisid liiga pikaks. Laulusõnadest ehk ladina keelest ma aru ei saanud. Tegemist oli siiski paljude muusikute koostööga ja selle kohta oli see hea. Kõik mängisid ühes taktis. Mulle meeldis kõige rohkem ,,Vivace" , mis oli minu meelest kõige meloodilisem ja parima kõlaga. Samuti ei veninud see liiga pikaks ega olnud liiga lühike. Minu arvates sobisid kahe tuntud helilooja teosed väga hästi koos esitamiseks. Minu arvates on Haydni ja Schuberti muusika väga sarnane.
Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791 Austria helilooja. Viini klassikalise koolkonna esindaja. Sündis Salzburgis (Austria). Tema isa oli õukonnas kuulus muusik ja temast sai poja õpetaja ja kontsertide korraldaja. Mozart oli juba lapsena väga andekas. Juba 5-aastaselt mängis suurepäraselt klaverit ja komponeeris esimesed muusikapalad. 6-aastaselt alustas esinemisi Euroopa linnades. Mozart esines sageli koos õega , kes oli samuti väga andekas. Mozarti lapsepõlv mööduski pidevalt reisides ja kontserte andes. Ta oli väga kuulus ja imetletud imelaps. 9-aastaselt kirjutas oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt ooperi. Mozart töötas algul Salzburgi peapiiskopi õukonnas muusikuna, kuid lahkus sealt peagi, kuna piiskop ei mõistnud muusikat ja piiras Mozarti loomevabadust.
jan Austrias Salzburgis, oli haruldase muusikalise kuulmisega ja mäluga. Isa Leopold Mozart oli silmapaistev helilooja ja muusikapedagoog. Isa andis pojale esimesed teadmised muusikateooriast, klaverimängust ja heliloomingu alustest. Samuti korraldas ta pojale esinemisi ja kontserte kogu Euroopas. W. oli kogu pere 7 ja viimane laps. Suureks kasvasid lastest vaid tema ja õde MariaAnna kes oli samuti hea pianist. Mozart mängis esimesed muusikapalad õe noodivihikust neljaaastaselt; viieaastaselt lõi esimesed klaveripalad. 17631766 läks ta isaga Euroopasse turniirile kaasa ning ta õde mängis Louis XV´le Versailles ja George III´le Londonis.1764 aastal kirjutas ta oma esimesed kolm sümfooniat, samuti kohtas ta Johann Christian Bachi. Kõige rohkem mõjutas teda tutvus Bachiga, kelle eeskujul kirjutaski ta oma esimesed sümfooniad. Rohked reisid olid lastele väga kurnavad, nad põdesid korduvalt raskeid haigusi, mis
(Saksa hümn) Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791 Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Isa Leopold oli viiulimängija ja helilooja. Leopold Mozart õpetas oma lapsi juba varakult musitseerima. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks
..................................................................................... 35 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 36 LISAD................................................................................................................................37 Lisa 1. Küsitlusankeet..................................................................................................37 Lisa 2. Eksperimentaalse uuringu muusikapalad..................................................... 43 5 SISSEJUHATUS Muusika on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid. Kõik inimesed puutuvad mingil määral muusikaga kokku, kuid paljud ei mõtle, kui suurelt muusika neid tegelikult mõjutab.
Maria Pertlini pere noorima pojana. Hiljem asendas ta ome nime Theophilius nimega Amadeus. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks.Hariduse sai ta oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Tema loov geenius ja erakordsed võimed (absoluutne kuulmine, suurepärane mälu, pillimängu kerge omandamine) avaldusid juba varases nooruses. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad. Juba 6-aastaselt esines ta klaveri, oreli ja viiulimänguga, 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid. Kui ta oli 14- ne aastane, autasustas Rooma paavst teda ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad, ning kuulsas Milaano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele. [1.2008,02.02],[2.2008,02.02] Kuueaastaselt alustas Mozart hiilgavalt edukaid kontserdireise Euroopa linnades
maneerlikkust ja dramaatilisust * Tüüpiliseks näiteks sümfoonia (nr.45) fis-moll "Lahkumissümfoonia" Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit
Leopold Mozart ja ta ema oli Anna Maria Pertlin. Ta oli oma perekonna 7 lapsest noorim. Vaid Wolfgang ja ta õde, Maria Anna, elasid lapseeast vanemaks. Ka Mozarti eluiga ei olnud kuigi pikk, ainult 35 aastat. Hariduse sai Mozart oma isalt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Wolfgangi muusikalised oskused avastati juba väga varakult. Teda peeti maailma muusikaliseks imelapseks. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad ning 6-aastaselt alustas Euroopas oma kontsertreisidega. 8-9 aastaselt kirjutas Mozart oma esimesi sümfooniaid ning veidi hiljem ka oopereid. 1769. aastal asus Wolfgang tööle õuekapelli kontsertmeistrina Salzburgi peapiiskopi õukonnas. Seal töötas ka ta isa, kes oli seal tööl kapellmeistri ametis. 14-aastaselt sooritas Mozart Itaalia reisil edukalt eksami ning ta võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks, samuti sai ta ka Rooma paavstilt kuldkannuse rüütli aunimetuse. 1781.
Ta sündis 27. jaanuaril 1756 kaunis Austria linnakeses Salzburgis. Peres oli 7 last. Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart Mozarti isa, Leopold Mozart, oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning tahtis muusika ilu anda edasi ka oma lastele. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4- aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. 5-aastasena komponeeris ta oma esimesed muusikapalad ning juba 6-aastaselt kirjutas ta oma esimese sonaadi. Leopold Mozart avastas, et mõlemal ta lapsel oli erakordne anne ning hakkas nendega Euroopas kontserte andma. 8-aastaselt kirjutas ta juba oma esimese sümfoonia ning 12-aastaselt esimese ooperi. 13- aastaselt asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus töötas ka tema isa. Bologna Filharmoonia Akadeemia võttis 14-aastaselt ta oma liikmeks ning Rooma paavst andis
TÄNAVAELU Enne Haydn Eszterhazy õukonda jõudis tuli tal tänaval karmi elu elada, mida võib nimetada ka meeleheitlikuks tööotsingu ajaks. Ühtteist õnnestus tal leida - ära elamiseks küll kaugeltki mitte piisavat, kuid vähemalt näljasurmast päästvat. Ta hakkas andma laulu- ja muusikatunde, mängis peoõhtutel ja vahel ka lihtsalt tänaval viiulit. Tellimusel kirjutas ka mõned oma esimesed muusikapalad. Kuid kõik see oli juhuteenistus. Ta mõistis, et heliloojaks saamiseks on tal vaja visalt õppida. Tulusaks kujunes tal koostöö Kurz-Bernardoniga, kellega koostöös kirjutati muusika ooperile ,, Kõver kurat ,,. Need noodid ei ole tänapäevani säilinud. Haydni loomingulise viimase etapi- enne seda kui temas sai iseseisev helilooja moodustasid õpingud Napoli koolkonda esindava itaalia helilooja ja kapellmeistri Niccola Porpora käe all.
Instrumentaalkontserdi väljakujundajaks oli Itaalia helilooja Antonio Vivaldi. Concerto grosso (it k suur kontsert) See oli väga levinud kontserdi eriliik, kus vaheldusid solistide rühm ja suur orkester. Concerto grosso välja arendajaks oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. Süit (pr k suite – järgnevus) Süit on instrumentaalteos, mis koosneb erineva karakteriga paladest. Väga levinud oli tantsusüit, kus muusikapalad olid kirjutatud erinevate tantsude rütmis. Kujunesid välja kindlad süidi tantsud ja nende järjekord. (Allemande – rahulik saksa sammutants, courante – kiire prantsuse hüppetants, sarabande – aeglane, pidulik hispaania tants ja gigue – kiire šoti hüppetants.) Sageli algas süit piduliku sissejuhatusega. Süite kirjutati orkestrile, ansamblile või soolopillile, näiteks klavessiinile. Fuuga Fuuga on polüfoonilise muusika arendatud ja keerukas vorm, kus kõik
2-eurose mündil kujutatakse patsifisti Bertha von Suttner’i portreed, kelle isik sümboliseerib Austria jõupingutusi võitluses rahu eest paljude aastakümnete vältel. Ta oli esimene naine, kes võitis 1905. aastal Nobeli rahupreemia. 1-eurose mündil on kuulsa Austria helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti portree, kujutades Austriat muusikamaana. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades, 10-aastaselt kirjutas esimese ooperi. 14-aastaselt andis Rooma paavst talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Ta abiellus 25 aastaselt, sai 6 last, kellest ükski ei abiellunud ja ei saanud järglasi. Mozart suri 35 aastaselt. Euro müntide kavandid valiti riikliku komisjoni töö ja avaliku arvamuse uuringu põhjal. Müntide kujunduse autor on Austria kunstnik Josef Kaiser. 12
*Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,kunstiteosed,filmid,saated,fotod,muusikapalad(,,Kui on meri hülgehall"),mängud, mis pole nimetused(Reis ümber maailma") *aretatud taimesordid: Jõgeva kollane *telesaated: ,,Osoon" *Riigi,asutuse,ettevõtte või organisatsiooni ametlik nimetus läbiva suuretähega: Eesti Vabariik,Pide Ühisgümnaasium (tavakasutuses tüübinimetus väike) Väike: *kohanimed rahvuskuuluvuse väljendamiseks ja keelenimetused: itaalia arhitekt,taani keel,norra rahvakultuur. *Taime- ja loomanimetused: tori hobune,mardikas,jaapani enelas,rakvere raibe
aastate keskel USAs ja Suurbritannias. See tõusis esile peamiselt mõtteliidrite mõjul, kes õhutasid vabameelsust, iseenda avastamist, maisest ahistusest illusoorsesse süsteemi pääsemist, erinevate kultuuride uurimist. Arvati, et kõige tõhusam viis ,,kosmilise minaga" tutvumiseks on tarbida erinevaid psühhedeelseid narkootikume: LSD-d, kanepit. Psühhedeelne rokkmuusika on suuresti nende ideedega sarnane: selles esineb palju kajasid, korduseid, eksootilisi instrumente. Muusikapalad on keerulise, jazziliku struktuuriga ja tihtilugu improvisatsioonilised, aga ka nostalgiliselt kerged ja voolavad. On tugev erinevus ameeriklaste ja inglaste psühhedeelse muusika vahel. Nagu iga teine zanr, ei püsinud psühhedeelia igavesti. Ühiskondlike, muusikasiseste ja muude asjaolude tõttu kadus ta pildiks juba 1970. aastaks. Sellegipoolest on psühhedeelne muusika edasisist ajalugu mõjutanud palju: tänu sellele on tekkinud palju
Wolfgang Amadeus Mozart (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart; 27. jaanuar 1756 Salzburg 5. detsember 1791 Viin) oli austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindajaTa sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10- aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse
Normak, Eduard Rosenvald jt. Esimene katsesaade anti eetrisse 11. 05. 1924: esines Läänemaa Ühisgümnaasiumi segakoor. RH avati 2 aastat hiljem 18. 12. 1926. Suurema osa avaprogrammist hõlmas muusika. Esimeste saadete ajal ei saanud raadiot käsitleda massimeediumina: raadioaparaate oli vähe, kuuldavus tehnilistel põhjustel halb. Ka ajalehed ei pidanud RH avamist suursündmuseks saatekava hakati avaldama paar nädalat pärast avasaadet, kavas olid loetletd muusikapalad, kuid mitte sõnalise osaga eetris esinejad. Raadiosaadete algamise puhul avaldas Päevaleht selle kohta esilehel pisiuudise. Mainitakse, et kohal viibisid haridusminister ja teiste ministeeriumide esindajad, samuti seda, et eetrisse antud kontsert ebaõnnestus tehnilistel põhjustel. Mitmedki kultuuritegelased (Artur Kapp, Juhan Aavik) suhtusid raadiosse kui laste mängusse ega pidanud vajalikuks seal esineda
Nii oleks ka tulnud meil täita vastav taotluse vorm, sõlmida litsentsileping (EAÜ-ga ja EEL/EFÜ-ga), loetleda neile multifilmid, mida soovime näidata ning tasuda autoritasud vastavalt tariifidele ning litsentsitasu. Tehes tööd nii päeval kui öösel, saime me jõulumaa õigeaegselt valmis ja mis jõulumaa see on, kui jõulumuusika ei kõlaks. Nii võtsime appi youtube kanali ja laadisime sealt alla mitme tunni eest jõulumuusikat. Meil ei olnud aimugi, kas need muusikapalad on autoriõigustega kaitstud või mitte aga meie tegevusest jäid ka need autorid oma tasudest ilma ning meie panime toime õigusvastase teo. Seega kehtiva autoriõiguse seaduse järgi oleks tulnud meil enne failide allalaadimist hankida kas autoritelt või kollektiivse esindamise organisatsioonilt (EAÜ) vastav luba. Peale sündmust tulnuks meil koostada muusikalist, täita aruanne ning maksta autoritasud koos litsentsitasuga.
Kuningliku muusikakolledi professor ja Londoni muusikakolledzi direktor. Andrew nooremast vennast Julianist sai soolotsellist. Lloyd Webber kuulub nende muusikute hulka, keda tavaliselt nimetatakse imelasteks. Kolme aastaselt õppis ta mängima viiulit, kuueselt klaverit. Muusikat hakkas ta samuti kirjutama vara, kuueselt kirjutas oma esimese muusikapala, üheksa-aastaselt trükiti muusika-alases ajakirjas ,,Muusikaõpetaja" ära tema kuueosaline süit. Tema esimesed muusikapalad polnud seotud muusikateatriga, need olid lihtsalt teosed. Esimeseks kokkupuuteks teatriga sai nukuteater, kus töötas tädi Viola. Seal esineski Andrew koos oma venna Julianiga esimest korda avalikkuse ees. Sellest sai alguse armastus teatri vastu. Juba täiskasvanuna ostis ta ära kompanii Stoll Moos, millele kuulus kümmekond West Endi teatrit, sealhulgas ka Palaci. Tädi Viola, kes oli näitleja, viis noore Andrew tihti vaatama oma etendusi, kus ta avastaski enda jaoks teatrimaailma
(Simpson & Karageorghis 2006: 3-7) Mis puutub aga lühiajalistesse ja kõrge intensiivsusega harjutustesse, siis neile on nii sünkroonse kui asünkroonse muusika mõju väga väike (Pulk 2013: 8). Kui treeningharjutused on suure intensiivsusega, siis pole võimalik sportlase tähelepanu väsimuse tekkelt kõrvale suunata. Vähesel määral on võimalik väsimuse tajumist positiivsemaks muuta. (Karageorghis ja Priest 2012: 48) 1.2 Muusika tempo ning rütm kui sportliku soorituse mõjutajad Muusikapalad on kas kiire tempoga, keskmise tempoga ja aeglase tempoga. Kiiretempolisteks peetakse neid palu, millel on üle 140 löögi minutis. Keskmisteks selliseid, millel on üle 130 löögi minutis. Need muusikapalad on üldiselt inimestele kõige meeldivamad, nendel on meeldejääv meloodia, motiveeriv ning selge tekst ja energeetiline struktuur. Aeglase tempoga on need teosed, millel on 100 või vähem lööki minutis. (Karageorghis ja Priest 2012: 48)
Uurimistöö koosneb sissejuhatusest, kahest põhiosast, kokkuvõttest, kasutatud kirjanduse nimekirjast ja lisast. I Teoreetiline osa 1.1 Mozarti elulugu Ta sündis helilooja ning Salzburgi õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustaskontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning
annaabi.ee 
