Barokk- ajajärk 1600-1750. Väliselt tore ja ilutsev. Priiskav õukonna elu. Loomulik oli tühine ja labane. Kristlik kirik lõhenes. Kolmekümneaastane sõda. Pingestatud süzee. ÜLDISELOOMUSTUS On pärit poliitiliselt killustud ülem Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi. Siia kogunes enamik muusikazanreid. Kaalukaks oli muutused kompositsioonitehnikas: duur ja mollhelilaad. Polüfoonia asemele monoodia- ühehäälne meloodia. Saatega monoodia. Vokaalne muusika on seotud tih tekstiga. Muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada. Meloodia matkib kõnet v deklamatsiooni. Iseloomulik harmooniasaade on basso coninuo-katkestamatu bass. Ehk generaalbass. Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemasti kaks pilli: Basspill ja harmooniapill.
Barokiks nimet kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv: priiskav õukonnaelu. Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. Kõige suurem muutus oli kompositsioonitehnikas: tuli monoodia-stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Barokkmuusika iseloomulikku harmooniasaadet tähistab mõiste basso continuo(katkematu bass) ehk generaalbass. Mängitakse seda pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt basspill ja harmooniapill. Ajastu üldisemateks iseloomustavateks mõisteteks on kontsert ja kontsertstiil. Renessansiaegse ansamblilaulu asemel sai 17
86 + ajastuste tabel. Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv. Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele. Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem, väljenduslaadilt rõhutatult tundeline ja kirglik. 3) Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Mis on monoodia ja kuidas
aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul · kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele · teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem, väljenduslaadilt rõhutatult tundeline ja kirglik 3) Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Mis on monoodia ja
mingit uut ja paremat reaalsust. Tunnet ja kirge hakati mõistma inimliku olemise võtmena, ent just need toovad inimese ellu ka ebakõla ja takistavad teda leidmast jumalikku harmooniat. Just seda vastuolu uurib barokiajastu kunst põhjalikult. 10. Barokkajastu muusika üldine iseloomustus. Muusikaline barokkstiil on pärit poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. Siin kujunes ka enamik selle ajastu muusikazanre. Kõige kaalukamaks võib pidada muutust kompositsioonitehnikas. Valitsevaks said duur-ja moll-helilaad ning varasema polüfoonia asemele, kus kõik hääled olid võrdsed ja iseseisvad tuli monoodia ehk stiil mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Barokkmuusika iseloomulikku harmooniasaadet tähistab mõiste basso continuo ehk generaalbass
annaabi.ee 
