see pärandada oma lastele. b)Teokohustuse normeerimisel? Koormised viidi vastavusse maa suuruse ja väärtusega. Selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupoegade teokohus viidi vastavusse võimalustega. 4.Loe läbi ajalooallikas ja vasta küsimustele.(4p) Kõige ees kandsid Ravila või Ojasoo teomehed kaht vanadest särkidest tehtud lippu, mis olid enne seisnud Kuivajõe kõrtsi ees. Nende järel tulid muusikamehed. Ojasoo teomees Tõnu Toomas oli endale ühe vana ahjuukse nööriga kaela riputanud ja lõi sellele keppidega trummi. Mõlemal pool trummimeest käisid marssi mängides kaks viiuldajat. Enamus neist võttis needsamad teibad, mis juba laupäeval kõrtsi juurde hunnikusse olid pandud. Mõned võtsid Kuivajõe kõrtsi juurde tulles tee äärest aiateibaid kaasa, nii mõnigi läks paljaste kätega. Mõned talupojad olid aga endale valmistanud piigitaolised relvad. Tulirelvi oli
muusad. * Homerose aja kutselisi eepiliste kangelaslaulude esitajaid, luuletajaid ja lauljaid nimetati aoidid'eks. * Keskaja kelti õuelaulikud ja luuletajad olid bardid. * Minstrelid olid XIII-XVI saj. aadlike teenistuses olevad laulikud, kes polnud rüütlipäritolu. * Kasahstani ning kirgiisi rahvalaulik-improvisaator kannab nimetust akõnn. * A1zerbaidzaanlastel, armeenlastel ja nende naaberrahvastel on poeedid-rahvalaulikud ning muusikamehed asuugid. * Domineerivalt meeste laul on ka vene kangelaslaul bõliina, mille esitajat kutsutakse skazitel või skazitelnitsa. Teiste rahvaste rändlaulikute taolisi pole eestlastel olnud, ilmselt välismaise romantilise kirjanduse mõjul hakati meilgi selliseid otsime. Ka polnud tavaks laule esitada kandle saatel, nagu üksilaulul kuulajate lõbustamiseks üldse oli vähe kohta regivärsikultuuris. Lauliku soost.
,,Puhkama kodumaa mulda" (1/2011), ,,Maarjamäe mälestusväljaku sünniloost" (2/2011), ,,Musta lindi päeva mälestused" (2/2011), ,,Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni raportile" (3/2011), ,,Sinimäed suvi 1944. Kohustus meenutada ja arutleda saatuslike 15 valeotsuste üle" (3/2011), ,,EVTÜ 1991 2011" (3/2011), ,,Vabadusvõitlejad muusikamehed" (3/2011) ning ,,Mälestuskivi metsavendadele" (3/2011). Märkimisväärne osa neist artiklitest on pühendatud mälestusmärkide hoidmise ja püstitamisega seonduvale. Nende artiklite kaudu kandub edasi ajakirja üldine meelsus ja moto: ajalugu tuleb mäletada ja mälestada. Samasse kategooriasse võib paigutada artikli musta lindi päevast, mis ilmus numbris 2/2011. Musta lindi päevaga toetatakse ülemaailmselt suurvõimude poolt ikestatud rahvaid
annaabi.ee 
