Eesti heliloojatest kirjutasin, aga sellepärast et on tore, kui tean oma riigi tähtsatest heliloojatest ka midagi. ALLIKAD: http://en.wikipedia.org/wiki/Les_six http://et.wikipedia.org/wiki/Uusasjalikkus_%28muusika%29 http://et.wikipedia.org/wiki/Ekspressionism http://et.wikipedia.org/wiki/Jean_Cocteau http://et.wikipedia.org/wiki/Impressionism Eesti heliloojate kirjutamiseks kasutasin muusikakooli muusikaajalooõpikut. ,,Lühiülevaade muusikaloost" VII klassile. Autor: Katri Peetsalu. Liivia Narvik 9.c
Ülenurme Gümnaasium Pille-RiinKurrikoff ALEKSANDER LÄTE Referaat Ülenurme 2016 Sisukord Sissejuhatus Referaadi teema valik tuli väga kiiresti. Teema valimisel panin rõhku just sellele, et ma valiksin midagi uut ja huvitavat. Kindlasti pidi see helilooja olema sees ka 7. klassi Muusikaloo õpikus “Lühiülevaade muusikaloost”. Nii oli mul parem saada huvitavat ja põhjalikku infot helilooja elust. Ma ei tahtnud valida kedagi, keda ma tavaliselt valiksin, vaid selle isiksuse, kes tundub mulle sümpaatne ja huvitav. Aleksander Läte elas aastatel 1860-1948. Tema elus kõige huvitavam periood oligi tema elu I periood ja õpinguaastad. 1 I Eluperiood Aleksander Läte sündis 12. jaanuaril 1860
infomaterjalid. 11. Vardo Rumessen `` Lisandusi eesti muusikaloole.`` (2010) - Raamat sisaldab artikleid ja tutvustusi Eesti professionaalse muusikakultuuri arengust, suurkujudest, helitöödest ja muusikasündmustest, mis on ilmunud autori sulest ajakirjanduses ja mitmesugustes kogumikes ajavahemikul 19722009. Materjal kätkeb endas hästiloetavas stiilis esitatud unikaalset ja tihti ainulaadset, nüüd, aja möödudes, juba raskesti kättesaadavat teavet meie muusikaloost. 12. Valter Ojakäär `` Eesti lemmiklaulude tekkelood. Sada laulu Karl August Hermannist kuni Rein Rannapini.`` (2012) - Igal laulul on oma tekkelugu. Valter Ojakäär on saanud eesti levilaulu käekäiku jälgida ligi kaheksa aastakümmet. Autoril ei olnud kerge teha lauluvalikut: mida võtta, mida jätta. Meie laulupärand on rikas, ent pole ju ühelgi laulul küljes lemmiku silti. Sada Eestis lauldavat üldtuntud laulu, mis sõelale
Koeru Muusikakool Gustav Ernesaks Referaat Koostaja: Janeli Ait Juhendaja: Liana Kullasepp 2012 Sisukord Sisukord ...................................................................................................lk 2 Sissejuhatus .............................................................................................lk 3 Ernesaksa elulugu.......................................................................................lk 4 Ernesaksa looming.......................................................................................lk 6 Ernesaksa tunnustused .................................................................................lk 8 Mu isamaa on minu arm ..............................................................................lk 9 Hakkame mehed minema ............................................................................lk 11 Pi...
muusikat. Ta viis Eesti interpreteerimiskunsti rahvusvahelisele tasemele, täiustades mitte ainult Eesti muusikat, vaid ka kultuurielu. Kasutatud kirjandus: „Artur Lemba. Pianist ja pedagoog“, Veera Lensin, „Eesti Raamat“ 1977 „Eesti heliloojad ja muusikateadlased“, biograafiline leksikon, „Eesti Raamat“ 1966 „Eesti muusika biograafiline leksikon“, 1.köide A-M, „Eesti Entsüklopeediakirjastus“ 2007 „Lühiülevaade muusikaloost. VII klassile“, Katri Peetsalu, „Eesti Muusikakoolide Liit“ 2004 https://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Lemba (26.03.2016) https://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/lemba/elu.htm https://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/lemba/teosed.htm https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1179 http://www.tmm.ee/muuseumist/uudiste-arhiiv/372-artur-lemba-130
Igal juhul tuleb mainida kirjes, et tegemist on kavalehega. Kui uurite kavalehte ajaloolistel vms eesmärkidel (repertuaari ülevaade kavalehtede põhjal vms), on see allika rollis ja läheb allikate nimekirja. Kui on tegemist mingi mitmeosalise väljaandega või seeriaga, tuleb märkida kirjesse ka köide või vihik vms. Siitan, Toomas 2000. Koraaliraamatud Eesti- ja Liivimaal enne 1850. aastat. Valgeid laike eesti muusikaloost. Eesti Muusikaloo Toimetised 5. Koost Urve Lippus. Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia, lk 57-96. Näide 2a. Artikkel noodiväljaandes, näiteks eessõna Braun, Werner 1976. Vorwort. Johann Valentin Meder. Die beständige Argenia. Das Erbe deutscher Musik. Bd 63. Mainz: Schott, S 3-6. Lühendamine: köide kd, volume Vol, Band Bd; lehekülg lk (lk-d), page p (pp), Seite S. Näide 2b. Artikkel CD kaasvihikus Mitchell, Donald 1995. The Creating of the Eigth. Gustav Mahler
Rudolf Põldmäe. Fr. R. Kreutzwald ja vennastekogudus. Keel ja Kirjandus nr 7, Tallinn, 1958. Lk. 400-412. Rudolf Põldmäe. Hernhuutlane Christoph Michael Königseer ja tema kohtuprotsess. Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis: Artiklite kogumik III. Tallinn, 1987. Lk. 172-192. Rudolf Põldmäe. Vennastekoguduse kirjandus. Tartu, 2011. Villem Reiman. Eesti ajalugu. Tartu, 2014. Toomas Siitan. Koraaliraamatud Eesti- ja Liivimaal enne 1850. aastat. Valgeid laike eesti muusikaloost. Tallinn, 2000. Lk. 57-80. Aira Võsa. Vennastekoguduse mõju eestlaste eneseteadvusele: kolm palvekirja aastatest 1845-1846. Ajalooline Ajakiri 2012. Lk. 239-268. Otto Webermann. Pietismus und Brüdergemeinde. Baltische Kirchengeschichte. Göttingen, 1956. Internetimaterjalid Eesti Evangeelne Vennastekogudus. Ülevaade vennastekoguduse ajaloost. Vaimulikud Loosungid 2014: http://www.vennaste.ee/Loosungid2014.pdf (15.01.2017) Paul Neustupny
annaabi.ee 
