Georg Friedrich Händeli elu ja looming Georg Friedrich Händel sündis 23. veebruar 1685 Saksamaal Halles. Ta oli saksa helilooja kes elas suurema osa oma elust Inglismaal. Lapsena õppis Händel orelit, klavessiini ja viiulit. Ta tundis juba väiksena muusika vastu suurt huvi. 1702 läks siiski isa soovil õppima õigusteadust ent samal ajal töötas organistina. 1706-1712 külastas Händel Itaalia muusikalinnu. Ta kohtus seal heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Händel oli 1710. aastast Georg Ludwigi õukonnas kapellmeister. 1712. aastast elas ta Londonis ja 1726. aastal võttis Suurbritannia kodakondsuse. Händel loominguline tegevus muutus inglise muusikakultuuri suureks osaks. Varsti aga läks tema itaaliapärane ooper Londonis moest ja teda tabas mitu pankrotti. Aga kui ta hakkas 1730. aastal looma inglise keelseid oratooriume saavutas uue populaarsuse. 1751
* Hamburg (1703 -1706) Hamburgis oli Händel esialgu viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, peagi juhatas samas orkestrit. 1705 aastal tulid lavale tema esimesed ooperid - "Almira" ja "Nero". Händel oli väga tugev organistina ja fuugade kirjutamises kuid ooperi vallas tundis ta end ebakindlalt ning seetõttu läks ta Itaaliasse, et saada koolitust just ooperi vallas. * Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias olles külastas Händel sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Veneetsiat ja Napolit. Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate Itaalia heliloojate A.Corelli ja A.Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevasti mõjutasid ja aitasid kaasa ka tema karjäärile. Roomas pääses ta mõjukaimatesse muusikasalongidesse kus ta esitas 1708.a. suure menuga oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas ta sadakond kammerkantaati. Suureim menu oli ooperil "Agrippina" 1709.a.
· Temast sai viiuldaja ooperiteatris · 1703. a. käis Händel Lübeckis külas vananeval Buxtehudel, ilmse huviga peatselt vabaneva prestiizika organistikoha vastu · Koha saamise tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega · 1705. aasta algul tulid lavale tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · 1706-1709 külastas Händel Itaalia tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat · Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate itaalia heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga · Juba Hamburgi ooperiteater kallutas Händelit itaalialiku kirjaviisi poole · Itaalias omandas ta sealse stiili täiuslikult Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi · 1710
· 1703. a. käis Händel Lübeckis külas vananeval Buxtehudel, ilmse huviga peatselt vabaneva prestiizika organistikoha vastu · Koha saamise tingimuseks oli abielu Buxtehude tütrega · 1705. aasta algul tulid lavale tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · 1706-1709 külastas Händel Itaalia tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat · Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate itaalia heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga · Juba Hamburgi ooperiteater kallutas Händelit itaalialiku kirjaviisi poole · Itaalias omandas ta sealse stiili täiuslikult Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi · 1710
Zachow õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. 1702. aastal astus Händel ülikooli ja õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Ta kohtus ajastu suurimate heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas
Noor Händel olevat siiski käinud salaja pööningul klavikordi harjutamas. 1702. aastal astus Händel ülikooli ja õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Vahepeal võttis Händel ette reisi Londonisse ja viibis seal kaheksa kuud. 1712
Euroopat reisides. Kujunes tema käekiri ja muusikamaitse siiski Salzburgis. Selles rikkas ja toretsevas linnas kohtusid Kesk- Euroopa, itaalia ja prantsuse kultuur. Salzburgi vürsti- peapiiskopi õukonnas, kus isa ja poeg Mozartid aastaid teenisid, valitses itaalia muusikamaitse. II. Pariis, London, Viin ja Itaalia (1762- 1773). 1963. aasta keskel võttis Mozartite perekond ette kolme ja poole aastase reisi. Külastades teel kõiki tähtsamaid muusikalinnu, jõuti Pariisi, kus anti palju kontserte, neist tähtsaimaks oli esinemine kuningas Louis XV ees. Sellele järgnes 15 kuud Londonis, kus samuti esineti korduvalt õukonnas. Oma lapsepõlvereisidel kohuts Mozart paljude väljapaistvate heliloojatega ning kogus väga erinevaid muusikalisi muljeid. Leopold Mozart ja tema lapsed Wolfgang Amadeus ja Maria Anna Väike Wolfgang Amadeus kummardamas Madame Pompadouri ees. 1767
Zachow õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. 1702. aastal astus Händel ülikooli ja õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Ta kohtus ajastu suurimate heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas
Keisrilaulu" millest sai hiljem Austria ja1922 aastal Saksamaa hümn. Haydeni lõpuaastad möödusid rahulikult, suri 31.05.1809 aastal. 19. Wolfgang Amadeus Mozart (1756 -1791) Sündis 27.01.1756 aastal Salzburgis , imelaps olevat mänginud oma õe noodivihikust neljaastaselt ja viieselt pani isa kirja tema kaks esimest klaveripala 1761 aastast on ka tema esimene avalik esinemine.1763 aastal võttis perekond ette kolme ja poole aastase reisi, külastades tähtsamaid muusikalinnu,Pariisis esineti kuninga ees. Sellele järgnes 15 kuud Londonis. Oma lapsaepõlve reisidel kohtus Mozart paljude väljapaistvate heliloojatega ning kogus erinevaid kogemusi.1767 aastal viibis pere 15 kuud Viinis ja sel ajal valmis ka Mozarti (12) esimene täismõõdus koomiline ooper ,, Teeseldud lihtsameelsus" 1770 -1773 tegid isa, poeg kolm edukat Itaalia reisi, kus teda koheldi juba kui kõrge mainega heliloojat ja virtuoosi.
Zachow õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. 1702. aastal astus Händel ülikooli ja õppis mõnda aega õigusteadus, selle kõrval töötas ta ka abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Ta kohtus ajastu suurimate heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas.
aastal tulid lavale tema esimesed ooperid „Almira“ ja „Nero“. 1703 käis Händel külas Buxtehul, et saada organistikoht, kuid tingimuseks oli, et ta peab abielluma mehe tütrega, kes polnud just kõige noorem, ning asi jäi katki(sama põhjus oli Bachil). Händel mõistis, et vajab ooperi vallas veel koolitust ning veetis järgnevad aastad Itaalias. II Itaalia ja Hannover(1706-12) 1706-9 külastas ta Itaalia tähtsamaid muusikalinnu ning puutus kokku itaalia heliloojate Corelli ja Scarlattiga, kes aitasid kaasa tema karjäärile. 1709. aastal Veneetsias esitatud ooperil „Agrippina“ oli suur menu. 1710 võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas, kes pretendeeris inglise troonile. 1712. aastal sai Händel vürstilt loa uueks Londoni reisiks(oli seal enne olnud 8 kuud), tingimusel, et ta tuleb varsti tagasi. Kuid seda ei juhtunud. London (I) Ooperid
annaabi.ee 
