taha vabandama. Aga kujutletav kahjurõõm ei lämmata igatsust. Higgins kuulab nukralt lindistust nende esimesest kohtumisest. Märkamatult astub sisse Eliza, paneb lindistuse seisma ning jätkab poolelijäänud lauset endise kokni-aksendiga: ,, Ma põle räpane! Pesin näu ja kääd puhtaks ennegu siia tulin..." Oma arvamus: See oli üsna põnev muusikal. Näitlejad mõngisid oma osasid koralikult ja muusikat oli ka hea kuulata. Ma olen seda telekas ka ennem näinud, kuid muusikalina otse laval oli seda parem vaadata. Minu arvates oli see muusikal seda vaatamis väärt ja võib-olla läheks seda isegi teine kordki vaatama.
k 1928, 1972) Südamete murdmise maja (1917, e.k 1931) tsivilisatsiooni kokkuvarisemisest Tagasi Metuusala juurde (1921, e.k 1931) inimsoo parandamisest, autor tahab anda oma sajandile uut usku, uut teaduslikult põhjendatud religiooni. Hilisemates näidendites on korduvteemaks poliitika või rahvusvahelised suhted, parimaks näiteks on ,,Õunakäru" (1929, e.k 1972). Shaw näidendeid on väga mitmel korral kasutatud ka muusikali või ooperi alustekstina. Muusikalina on väga populaarne Frederick Loewe ,,Minu veetlev leedi" mis põhineb Pygmalionil. ,,Inimene ja relvad" sai aluseks aga Oscar Straussi ooperile ,,sokolaadisõdur" George Bernard Shaw pildid Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/George_Bernard_Shaw http://nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1925/shaw-bio.html 20 saiandi kirjanikke
pered said ise ka lõpuks aru, kui valesti nad olid käitunud. Liiga tihti mõistame me liiga hilja, et oleksime pidanud käituma teisiti. "Romeo ja Julia" on kindla peale teos, mis on täis häid mõtteid ning elutõdesid. Lool on mõte ning tegu on väga au sees oleva raamatuga. Seda kinnitab ka fakt, et teosest on tehtud tohutult palju arranzeeringuid - isegi Eestis on seda erinevates teatrites eri viisidel esitatud, ka muusikalina, mis kogus palju populaarsust. Pole ka ime, sest leian, et tuntud armastuslugudest on just antud teos selline, millest on palju õppida. Lihtne on enda kõrval olevat inimest armastada, ent paljud meist ei oleks ealeski võimelised tooma sellist ohvrit nagu tõid Romeo ja Julia. Samas pani see raamat mind mõtlema ka sellele, et tihti tasuks ikkagi ka keerulistes olukordades rääkida tõtt. Julia oleks võinud loota, et tema lihane vanem aktsepteerib tema valikuid
Tallinnas. Menu ei saavutanud ka sõja-aastate ühiskondlikke murranguid peegeldav näidend ,,Karastus". Isikupärases lüürilise kompositsiooni vormis on kirjutatud osaliselt värsskõneline lavalugu ,,Suveöö ilmsi", kus paralleelselt esinevad külamiljöö nii olevikku kui ka minevikku käsitlevad liinid; taas tõusevad siin esile ka kunsti ja ühiskonna vahekorrad; 1977. lavastati ümbertöötatult V. Ojakääru muusikalina ,,Vanemuises". Lühiproosat kirjutas Raud intensiivsemalt 1950. aastate teisel poolel, kogumiku ,,Silmast silma" meeleolukat, erksasõnalist ja teravamõttelist novellistikat iseloomustab problemaatika aktuaalsus, eluvaatluse värskus ja psühholoogiline pingestatus. Viimases loomingujärgus, mis algas 1960. aastail, saavutas Raud uue selguse ja orgaanilise ühtsuse oma luuleainetega. Maa ja rahva saatusest mõtiskledes,
annaabi.ee 
