Klassikaline trance muusika on 4/4 taktimõõdus, tempoga 125-150 lööki minutis ning on veidi kiirem kui house muusika. Muusikastiilile on iseloomulikud kiired arpedzod ja minoorsed helistikud, samuti üks kindel meloodia, mida korratakse terve loo vältel. Tihti on loos kasutusel naisvokaal. Tuntuimad trance muusika artistid on Ferry Corsten (System F), Estiva, Armin Van Buuren, Arty, Cosmic Gate, Tiësto jm. Trance muusika festivalid toimuvad üle maailma. Seda muusikaliiki hõlmav üks suuremaid ja kuulsamaid on Belgias aset leidev festival Tomorrowland. Madalmaades on need peamiselt organiseeritud nelja ettevõtte poolt: ALDA Events, ID&T, UDC ja Q-dance. · Armin Only: ainuke esineja sellel festvalil on kuulus Hollandi muusikaprodutsent ja DJ Armin van Buuren. · Amsterdam dance event: üks maailma kuulsamaid trance ja elektroonilise muusika festivale, mida peetakse iga aasta oktoobris Amsterdamis.
Klaveritrio Esitatavast muusikastiilist sõltuvalt võidakse mõiste "ansambel" tähistamiseks kasutada erinevaid sõnu: rahvamuusikaansamblit nimetatakse ka külakapelliks, rock- ja popmuusikas kasutatakse sõna "bänd". Sõna "stomp" (ingl. k. trampima, trampides tantsima) tähendab müdistamist või jalaga rütmi löömist, üldjuhul off- beat- rütmis (rõhk 2. ja 4. löögil). Kuid mõiste üldisemalt tähisatb ka muusikaliiki, kus pillidena kasutatakse kõige erinevamaid esemeid. Sobivad näiteks harjad, ämbrid, prügikonteinerid, mängukaardid, ajalehed, potid, pannid. Lisaks omapärastel kõlavärvidele tekivad siin ka huvitavad rütmikombinatsioonid, mis koos lavalise liikumisega moodustavad võimsa show. 1991. aastal alustas Inglismaal tegevust ansambel Stomp, mis kujutab endast löökpillide, liikumise ja lava- show unikaalset sünteesi. Ansambel ühendab endas andekaid muusikuid maailma eri paigust.
t restoranidest ja tantsu- lokaalidest, kus sellist muusikat mängiti (Mutsu 1991: 80–94). Säilinud on veel mõningaid muusikute märkmeid kohaliku kultuurielu, sh ka džässorkestrite tegevuse kohta (Tartust – Robert Tilgar, Kaarel Tuberik, Viljandist – Jüri Tibar), kuid kõik see on lokaalse tähtsusega ja süstemaatilisest kogumisest saame siiski vaid A. Mutsu ja hiljem ka V. Ojakääru puhul rääkida. Kahjuks kajastati ajakirjanduses tollal seda muusikaliiki üsna napilt, mitte nagu tänapäeval, kui ilmuvad eri ajakirjad ja popmuusikale pühendatakse ajakirjanduses terveid lehekülgi ja eriväljaandeid. Sellise suhtumise tingis suurel määral asjaolu, et oma arengu algetapil oli džäss siiski põhiliselt tantsumuusika, mida ei peetud vajalikuks tõsisemalt arvustada. Niisiis tuleb vähegi tõepärasema pildi saamiseks kasutada veel elavaid allikaid, sest lähemal ajal on juba võimatu leida muusikainimesi, s
annaabi.ee 
