Bluusid kõlasid vaid maal või linnade neegrigetodes. Ameerika valge elanikkond sellest muusikast ei hoolinud, sellesse suhtuti kui alaväärtuslikku neegrimuusikasse. 40-ndatel aastate lõpul hakkasid traditsioonilisele bluusile lisanduma kaasakiskuvamad rütmid. Üks selle suuna muusik oli John Lee Hooker (1893- 1958). Lisaks lauljakuulsusele hinnati teda kui silmapaistvalt head kitarristi. Lisaks bluusile sai rütm ja bluus mõjutusi veel ühest varasemast muusikaliigist. Selleks oli gospel. Gospel oli ja on ka praegu sarnaselt spirituaalile neegrikoguduse kirikulaul. Sellest kujunes välja väljaspool jumalateenistust esitatav kontsertlaul. Reeglina esitas neid gospleid solist instrumentaalansambli saatel Üks kuulsamaid gosplilauljaid oli Mahalia Jackson. Euro-ameerika muusika. XX sajandi keskpaigas oli USA muusikaturul põhilised suunad: lööklaulud, kantrimuusika ning rütm ja bluus
tutvustavad üllitised, kus vaid mõnel juhul oli paar üldist lauset meie džässi või orkestrite taseme kohta. Nagu mainitud, torkab neis vähesteski, iseäranis eestikeelses pressis ilmunud 252 Ka tänapäeval aeg-ajalt ilmuvate arvustuste puhul torkab nii mõnigi kord silma, et kirjutaja (tavaliselt antud lehe kultuuritoimetaja) peab kinni printsiibist: “Andis jumal ameti, küll annab kompetentsi ka!” Juba B. Nettl mainib, et teisest muusikaliigist kirjutamiseks peaks kõigepealt omandama bimusikaalsuse ehk muusikalise kakskeelsuse, s.t kirjutatavat põhjalikult tundma õppima (Nettl 1964: 10–11). Samas leidub neis kirjutistes siiski kohati olulist faktilist materjali (nimed, kuupäevad, fotod), mis on usaldusväärne, aidates tuvastada toimunud sündmusi ja neis osalejaid. 253 Ainus leida õnnestunud sellesuunaline artikkel, V.L.-i (arvatavalt Voldemar Leemets) “Mõtteid ajaviite-
annaabi.ee 
