4. COUNTRY JA WESTERN Meie sajandi keskel kerkis jazziliku lööklaulu kõrvale countrylaul, mis juba pikemat aega oli Ameerikas täitnud kohaliku levikuga rahvaliku laulu osa. Kaugemas minevikus tähistas countrylaul endast niinimetatud Metsiku Lääne asukate rahvaloomingut. Country muusika esialgne nimetus oli country and western, mis viitas sellele, et tegemist oli kahe lähedase muusikaliigiga. Country music (maa muusika) tähistab põhiliselt Tennessee osariigis levinud rahvalikku muusikat. Western music (lääne muusika) kujutab ennast aga Lääne – Texases ja Californias loodud kauboilaule. (Kauboi on tegelikult pärit Mehhikost. Nimelt olid Lääne- Texase lagendikel esimesteks karjusteks mehhiko ratsurid- vaquero’d. A lles 30 aastat hiljem tulid sellele tööalale esim esed am eeriklased. Viimaseid meelitas läände tegelikult kuld, mida Californias, Sacramento orus leidis
isegi sellest segada, et koosseisus polnud džässorkestrile tüüpilisi pille nagu saksofon. Tõenäoliselt ei olnudki nende muusika džäss selle sõna tänapäeva mõistes, kuid ei saa unustada sedagi, et ka džässi sünnimaal olid paljud hiljem põhireegliteks muutunud tõeks- pidamised siis alles kujunemisjärgus. Tähtis on see, et oma orkestreid nii nimetades viitasid nad otseselt soovile selle uue muusikaliigiga tegeleda ja seda (võimaluste piires) mängima õppida. Seega võib neis külakapellidest tekkinud džässbändides näha ka üleminekuetappi sentimentaalselt saksalikult tantsumuusikalt džässilikumale stiilile. Džässmuusikal oli niisiis arvestatav mõju meie tantsumuusika ja muusikalise mõtlemise kuju- nemisele ning ühes uute tantsudega oli ta kogu seltskonnakultuuri oluline suunaja. Koos publiku maitse kujundamisega avardas džäss ka paljude muusikute tõekspidamisi nii muusika
annaabi.ee 
