Progressive jazz- 40.a , peaesitajateks valged muusikud. See taotles massiivseidsümfoonilisi kõlasid ja arendatuma vormiga teoseid. Sagedad olid ootamatud tempo vahetused. W. Herman, D. Brubeck Cool jazz- 40.a lõpp, tagasihoitud tunded ja kammerlik väljenduslaad, tuhm kõla. Pehmetoonilsed pillid(metsasarv, vibrafon). TropetistM. Davisel, altsaksofonist L. Konitz Hard bop-50.a algus. Mustad muusikud. Hoogne jõuline rütm ja tropeti-saksofoni vali koosmäng oktavis. Trummar A. Blakey , kontrabassist Charles Mingus. Modal jazz-50.a teine pool. Diatoonilistel laadidel põhinev harmoonia,kiire tempo. Tenorsaksofonist John Coltrane Free jazz-60.a . Juhuslikud kooskõlad, kummaised meloodiakujundid, vaba muusika. Pianist Cecil Taylor, Albert Ayler, Sunnay Murray. Jazzrock(fusion jazz)-60-70.a. Hakati koku sulatama rocki ja jazzi.Neid ühendab off beat´i puudumine. Esimesse jazz-rock bändi kuulusid trompetist Randy Brecker, altsaksofonist Mike Breck...
lubadustega kujuneski selleks õlekõrreks, millest vaevu veepinnal püsivad orjad kinni haarasid. Käsikäes sellega, kuidas orjade teadvusse tungisid euroopaliku harmoonia, meloodika, rütmika ja lihtsa muusikalise vormi elemendid (fraas, periood), kujunesid spirituaalide kaasajal tuntud tüübid. Spirituaalide põhilise omapära määrajaks on jäänud eeskätt just ettekande sügavalt hingestatud väljenduslaad, mille rikkalikust improvisatsioonilisest melismaatikast kajastub selgesti selle muusikaliigi aafrika tagapõhi. Üldse on spirituaalide ehtsalt neegerlikku ettekannet sama võimatu noodikirjas väljendada kui töölaulude, bluesi või jazzi omapära paberile panna. Euroopa kirikulauludest erinevad afro-ameerika spirituaalid peale kõige muu veel selle poolest, et neis on ilmselt esiplaanil muusika ja alles teises järjekorras tuleb sõna, samas toetuvad spirituaalid kindlalt kahe jalaga maale. Otsides laulust lohutust ja kergendust maapealsetele
Bolden, Bunk Johnson, Joe "King" Oliver. Spirituaalide põhilise omapära määrajaks on jäänud eeskätt just ettekande sügavalt hingestatud b) Benny Goodman, Glenn Miller väljenduslaad, mille rikkalikust improvisatsioonilisest melismaatikast kajastub selgesti selle Svingmuusika ajastu tooniandjaks kujunes klarnetist Benny Goodman (1909-1986) (valge juut). muusikaliigi aafrika tagapõhi. Üldse on spirituaalide ehtsalt neegerlikku ettekannet sama võimatu Sündis Chicagos, kasvas paljulapselises vaeses perekonnas ja juba üsna varakult tuli tal iseseisvalt noodikirjas väljendada kui töölaulude, bluesi või jazzi omapära paberile panna. elatist hankida. Tema elegantne, fantaasiaküllane ja tehniliselt äärmise piirini viimistletud mäng sai
Sünkroonne muusika on seda enam kasulikum, mida rohkem inimene suudab säilitada rütmilist stabiilsust ehk teisisõnu, sünkroonsest muusikast on kõige rohkem kasu siis, kui inimene suudab tõesti muusika tempos joosta, pedaalida jms. (Simpson & Karageorghis 2006: 3-7) 7 1.1.2 Asünkroonne muusika Asünkroonset muusikat kuulatakse eelkõige taustamuusikana. Selle muusikaliigi puhul püüab sportlane ümbritsevat keskkonda meeldivamaks muuta. Sellisel juhul ei püüa sportlane liikuda muusika tempos ega muuta enda liikumist sõltuvalt muusikast. Asünkroonne muusika ei mõjuta aga sportlikku sooritust nii suurel määral kui sünkroonne, ning seetõttu eelistatakse treenimisel ka viimast rohkem kuulata. Saab järeldada, et muusika mõju sportimisele on kõige tugevam siis, kui sportlane kuulab sünkroonset muusikat sünkroonseid liigutusi sisaldava treeningu ajal
Nimetust spirituaal kasutati juba Uus-Inglismaa asunike vaimulike laulude kohta. Varasemates vormides kujutas ameerika neegrite vaimulik muusika endast aafrika rituaalsete laulude kohandamist uuele religioonile. Vastavalt sellele, kuidas orjad võtsid omaks euroopaliku harmoonia, meloodika, rütmika ja lihtsa muusikalise vormi elemendid, kujunesid kaasajal tuntud spirituaalide tüübid. Ka eeslaulja ja koori vaheldumine oli tuntud nii Euroopas, kui Aafrikas. Selle muusikaliigi aafrika tagapõhi kajastub eeskätt ettekande sügavalt hingestatud väljenduslaadis, mis on rikas melismaatikast (improviseeritud viisikaunistustest). Hoogsamates vaimulikes lauludes on side Aafrikaga veelgi suurem-off-beat rütm (rütminihe), lauljate käteplaksud ja tantsuliigutused. Ehtsat, neegerlikku ettekannet on võimatu noodikirjas väljendada. Oma väljenduslikkuse poolest on spirituaalid küllalt mitmekesised. Tihti kasutatakse seda nimetust kogu afro-ameerika
segakirikutest (need hõlmasid nii valgeid, kui mustanahalisi). Kuna kirik oli ainuke neegritelel lubatud organiseerumisvorm, siis aitas see tõsta musta elanikkonna ühtsust. Neegrite vaimulikud laulud jätkasid aafrika traditsioone. Vastavalt sellele, kuidas orjad võtsid omaks euroopaliku harmoonia, meloodika, rütmika ja lihtsa muusikalise vormi elemendid, kujunesid kaasajal tuntud spirituaalide tüübid. Ka eeslaulja ja koori vaheldumine oli tuntud nii Euroopas, kui Aafrikas. Selle muusikaliigi aafrika tagapõhi kajastub eeskätt ettekande sügavalt hingestatud väljenduslaadis, mis on rikas melismaatikast (improviseeritud viisikaunistustest). Hoogsamates vaimulikes lauludes on side Aafrikaga veelgi suurem- off- beat rütm (rütminihe), lauljate käteplaksud ja tantsuliigutused. Ehtsat, neegerlikku ettekannet on võimatu noodikirjas väljendada. Peale sprirituaalide, milleks on nimetatud ka kogu afro ameerika muusikat, eksisteeris
Siinkirjutaja on selle tähista- miseks võtnud kasutusele termini “külajäts”. Eraldi alapeatükkides on vaatluse all džässi käekäik okupatsioonide ja sõjaaja keerulistes tingimustes 1940.–1945. aastani. Analüüsitakse džässivaenulike okupatsioonirežiimide nii otsest kui kaudset mõju dҕžässmuusika ja -orkestrite arengule. Kolmas peatükk on tervenisti pühendatud nähtusele, millega Eesti džässmuusikud tõusid selle uue muusikaliigi arendajate esiritta rahvusvaheliseski mastaabis – nimelt džässi kui kont- sertmuusika potentsiaali mõistmisele ja praktilise kontserttegevuse arendamisele. Peatükis kirjel- datakse ja analüüsitakse kõiki teadaolevaid džässikontserte Eestis vaadeldaval ajavahemikul. 16 Neljandas peatükis püütakse jõuda selgusele, kes või mis mõjutasid džässi arengut Eestis.
annaabi.ee 
