1. Libreto- ooperi kirjanduslik alus. Ooperi teksti osa. 2. Retsitatiiv- Kõne lähedane laul paaril helikõrgusel. 3. Barokktrio-Oli ansamblikoosseis barokkajastul,millesse kuulus kaks meloodiapilli(tavaliselt viiulid). 4. Ooper- vokaalsümfooniline suurteos, solistidele, koorile ja orkestrile. Sellega seotud mitmed kunstiliigid : Näitekunst, muusikakunst, tantsukunst, kujutavkunst, kirjanduskunst. 5. Oratoorium- ulatuslik vokaal sümfooniline teos, koosneb kooridest, retsitatiividest ja aariatest. Orkestri saatel. Sünnipaigaks Rooma, puudub lavakujundus, nagu lavastamata ooper, Koor olulisem kui ooperis, jutlustaja. Võib olla nii ilmalik kui vaimulik. 6. Kantaat- 17. sajandil mis tahes vokaal teos, võis olla ühe või mitme osaline, vokaal või vokaalsümfooniline. Koorile ja/või orkestrile ja/või solistile. 7
Dies irae viha päev sisuks viimsepäeva kohus ja maailmalõpp. Dies irae sisaldab alaosi näiteks Lacrimosa, Confutatis Nii missat kui reekviemi esitab koor, kaastegevad võivad olla vokaalsolistid (järgmisest ajastust alates ka orkester). Renessansiajastu missad loodi vokaalkoosseisule. 15.saj on juhtivaks muusikamaaks Madalmaad (Belgia, Põhja-Prants, Holland) Madalmaid ühendas 15.saj tugev Burgundia hertsogiriik. Kui see riik 1477 lagunes pudenes muusikakunst mööda Euroopat laiali. Muusikas mõistetaksegi enamasti renessanss-stiili all 15.-16.saj madalmaade vokaalpolüfooniat. I teadaoleva ühe autori poolt loodud reekviemi on loonud madalmaade helilooja Johannes Ockeghem ( ~1420-1497), tegutses peamiselt Prantsusmaal. Ei ole säilinud kindlasti kõiki teoseid, nooditrükki tema elu ajal veel ei tuntud. Esinduslikumaks zanriks kujunes motett mitmehäälne, enamasti polüfooniline, vaimulik koorilaul. Motetil oli 15.saj
Teiseks põhivormiks oli peenem ja keerukam caccia- kolmehäälne. Trecento suurkuju oli pime muusik Francesco Landino (Landigani) oli hinnatuim muusik, helilooja, luuletaja, muusikateoreetik Itaalias. Kõrgrenessanss 15-16 sajand. Madalmaade koolkond-kogu piirkond, kus räägitakse flaami (hollandi) keelt. 15. saj. ühendas seda piirkonda Burgundia hertsogiriik. Muusikas mõistame renessansistiili all eelkõige Madalmaade 15-16 sajandi vokaalpolüfooniat. Madalmaade muusikakunst pudenes 15.saj. lõpul mööda Euroopat laiali. Eelkõige elas see edasi Prantsusmaal. 14.saj. domineeris kunstmuusikas ilmalik laul ja pühendusmotett. 15. saj. tõusis taas esiplaanile kirikumuusika (missa) ja tähtsal kohal olid ka polüfoonilised hümnid. Kõige esinduslikumaks zanriks 15. ja 16. muusikas sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Missade aluseks võeti ilmalikud viisid. Missa kõrval on eriti 16. saj. oluline nn. paroodiamissa, mille aluseks on terve polüfooniline teos
tegevuse kõrgaeg (17.-18. sajand) ühte laostumise ja vaesuse raske ajajärguga, mis järgnes Kolmekümneaastasele sõjale (1618- 1648). Bachid põlvnesid sõna tõelises mõttes rahva keskelt. Johann Sebastian Bachi poolt alustatud perekonnakroonika märgib Veit Bachi (umbes 1550-1619) sugupuu tippu (lisa 2), ametilt pagarit, kui Bachide suure perekonna peaharu esivanemat. Bachide nimi Tüüringi oli juba tuntud 16.sajandil. Muusikakunst sai Bachidele perekonnatraditsiooniks. Seda anti edasi põlvest põlve isadelt poegadele ja pojapoegadele. ''Pagar Veiti'' arvukatest järeltulijatest võrsus terve armee tagasihoidlikke, kuid visasid ja aktiivseid muusikapõllul töötajaid. Valdav enamiks kodumaa muusikuid isegi neid, kes kandsid õukonna kapellmeistri kõrget tiitlit oli tol ajal raske ning alandavas olukorras: nad said oma töö eest kerjuslikku tasu ja pidid
Riigi rikkus meelitas ligi erinevatest maadest kunstnikke - Prantsusmaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja Itaaliast. Kuna kunstiinimeste taust oli kirju (tuldi erinevatest kultuuridest), ühendas renessansskultuur jooni eri maade kultuurist. Selles "sulatusahjus" kujunes universaalne üldmõistetav väljenduslaad, milline sai kogu renessansi ideaaliks. Tekkis renessansi ideaalidele vastav väljenduslaad, universaalne ja üldmõistetav kultuur. Burgundia lagunedes aga pudenes see muusikakunst mööda Euroopat laiali - muusikud läksid kodumaadele tagasi levitades Burgundias omandatut. 12. Faux bourdon intervallid terts ja sekst kui konsonandid, uus kooskõla > uus kirjaviis, John Dunstable dissonantside kasutamise kord. (lk. 94-95) 15.sajandi algul, inglaste jaoks Saja-aastase sõja kõige võidukamal perioodil, tegutses Põhja Prantsusmaal palju inglise muusikuid. Inglise ja prantsuse muusikatraditsioonid mõjutasid tugevasti kogu renessansiajastu muusikat. Inglise
Riigi rikkus meelitas ligi erinevatest maadest kunstnikke - Prantsusmaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja Itaaliast. Kuna kunstiinimeste taust oli kirju (tuldi erinevatest kultuuridest), ühendas renessansskultuur jooni eri maade kultuurist. Selles "sulatusahjus" kujunes universaalne üldmõistetav väljenduslaad, milline sai kogu renessansi ideaaliks. Tekkis renessansi ideaalidele vastav väljenduslaad, universaalne ja üldmõistetav kultuur. Burgundia lagunedes aga pudenes see muusikakunst mööda Euroopat laiali - muusikud läksid kodumaadele tagasi levitades Burgundias omandatut. 12. Faux bourdon intervallid terts ja sekst kui konsonandid, uus kooskõla > uus kirjaviis, John Dunstable dissonantside kasutamise kord. 15.sajandi algul, inglaste jaoks Saja-aastase sõja kõige võidukamal perioodil, tegutses Põhja Prantsusmaal palju inglise muusikuid. Inglise ja prantsuse muusikatraditsioonid mõjutasid tugevasti kogu renessansiajastu muusikat
annaabi.ee 
