Pillidest olid peamiselt levinud keel- ja puhkpillid, oli ka erinevaid löökpille. Keelpillideks olid põhiliselt kinnor, lüüra ja lauto ning puhkpillideks salmei, sofar ja flööt. Põhilised teadmised muusika kohta pärinevad osaliselt väljakaevamistelt, millest olulisemad on toimunud Assüüria aladel, ning ka piiblist, kus mainitakse mh kinnorit jm pille. Kirja oli muusikat pandud vähe, Egiptuse ajast pärinevad mõned hümnitekstid, samuti on leitud muusikakoosseise või pille kirjeldavaid tekste, kuid noodinäiteid on vähe ja umbes 4-5. saj e.m.a.
Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid. Löökpillide tähtsus on väga kõrge samanistliku usundiga tsivilisatsioonides nt muistne Hiina, kus löökpillide helide mõjul sai ette võtta samanistlike hingerändeid. Egiptuses oli usundi roll ühiskonnas ülitugev ja mõjutas kõiki eluvaldkondi, armastati suursugust ja rütmiga meloodiaid, kuid see jäi enamasti usutalitusteks kõrgkihtide seas. Babüloonias võis kohata suuri muusikakoosseise, babüloonias oli tähtis roll muusikalisel seaduspärasusl. Vanaaegse muusika kuldaeg oli 5.-4. saj eKr, sellest ajast pärinevad ka üksikud noodinäited. Pilet nr. 4- Egiptuse kultuur Egiptus (3000-30 a. e.m.a.) 3000 a. e.m.a. ühendati u 40 väikeriiki e noomi. Egiptuse ajalugu jaotatakse valitsejate dünastiate järgi 3-ks perioodiks: I Vana Riik (3. a. tuh. -2050 e.m.a.) II Keskmine Riik (2050-1570 a. e.m.a.) III Uus Riik (1570-30 a. e.m.a.)
annaabi.ee 
