Soome muusika Karl Läänelaid Soome muusikaelu ● ,, Kuningas Karli jahiretk’’(1852)- Soome esimene ooper ● ,, Maamme’’- Soome rahvushümn ● Runolaul ● 16. sajandil muusikakeskus Turu linn ● 19. Sajandil saab muusikakeskuseks Helsingi: Loodi Helsingi Akadeemiline Muusikaselts Helsingi Ülikoolis hakati õpetama muusikat ● Sibeliuse Akadeemia Soome rahvapillid ● Soome siiani vanemaid ja siiani armastatumaid rahvapille on kantele ● Vanemate pillide hulka kuuluvad: jouhikko, vilepill, sarv ja karjasepasun ● 19.sajandil levisid Soomes ka viiul ja lõõtspill ● Pelimanni muusika ● ●
Klassitsism muusikas. Klassitsism hõlmab muusikas 18.saj. II poolest 19.saj. Alguseni. Lõpule jõudis suur murrangu periood. Barokkmuusik oli arenenud ääretult keerukaks ja kuulaja kaugeks. Klassitsism pöördub lihtsusesse. Arhitektuuris loobutakse liigsest kaunitustest ja ovaalsetest kujunditest. Valdavad sirged jooned, siledad seinapinnad ja fassadil egiptuse temli otsaviilu imiteeriv sammastele toetuv kolmnurkne katuseviil. Klassitsitliku perioodi muusikakeskuseks saab Viin. Selle aja muusikat iseloomustab lihtsus ja läbipaistvus. Meloodia on meeldejääv ja muusika tihti optimistlikult rõõmsameelne. Kasvab ilmaliku muusika osakaal. Helilooja on enamasti õukondade teenistuses. Peamiseks saab instrumentaalmuusika. Alus pannakse tähtsamatele muusikazanritele ja vormidele. Sonaat-allegro vorm klassitsistliku muusika tätsaim vorm, mis on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisele.
komposisatsiooni. 1827a. Isa suri ja ebaõnnestunud armusuhe vallandas temas sügava kriisi. Ta eraldus sõpradest tuttabatest ja süvenes religioonsesse müstikasse. 1830 hakkas tegelema muusikalise enesetäiendamisega. Üheks kõrghetkes tema elus sai kohtumine viiuli virtuoosi Paganiniga. 1832 armus ja põgenes Itaaliasse. Kooselus krafinnaga sündis kolm last ja ühest lapsest sai Wagneri naine. 1842 aastast töötas Liszt Weimari õukonna kapellmeistrina. Ta muutis Weimari tõeliseks muusikakeskuseks. Ta dirigeeris seal selle aja kaasaegseid teoseid jne.... 1861 kolis Rooma kus sõbrunes paavstiga. Mõtiskle vaimuliku elukutse üle aga ta ei olnud piisavalt usklik selle jaoks. 1867 aastast külastas igal aastal Ungarit ja oli üks Pudabesti muusikaakadeemia asutajaid. Jätkas kontsertturneesi ja koolitas uue pionistide koolkonna. Looming: Liszt oli tulihingeline programmilise muusika pooldaja ja ta sai inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest
a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez ning veneetsia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli. Renessanssi ajastu muusikakeskuseks sai Itaalias, Veneetsias Püha Markuse kirik. Selles kirikus oli 2 suurt orelit, koor ja orkester. Pidulikel jumalateenistustel kõlas nii vokaal- kui instrumentaalmuusika. Tantsumuusikas olid populaarsemateks tantsudeks aeglane ning väga pidulik pavaan 2/4 ja 4/4 taktimõõdus, kiire hüppetants galliard 3/4 taktimõõdus ning lõbus seltskonnatants braanl 4/4 taktimõõdus.
Romantilised kunstnikud olid sageli väga tundelised pidasid end üksikuteks, õnnetuteks ja kaldusid sageli liialdustesese. Romantism muusikas Romantismi jagatakse kolmeks perioodiks. 1. Vara Romantism 1790-1830 Levis peamiselt Austrias ja Saksamaal, Euroopa muusikaelu keskus oli endiselt Viin. Tähtsaimad muusikud olid Beethoven, Weber, Schubert, Rossini. 2. Kõrgromantism 1830-1850 Romantism levis üle kogu Euroopa. Muusikakeskuseks sai Pariis ja üldse kogu Prantsusmaa. Heliloojad Paganini, Berlioz, Mendelssohn, Chopin, Schuman, Liszt, Wagner, Verdi. Paljud kunstnikud, s.h heliloojad sooritasid enesetapu või surid nälga, mistõttu nii mõnegi eluiga ei küündinud üle 40. aasta. Nt Schumann veetis elu lõpu hullumajas, Verdi seevastu elas üsna vanaks (88). 3. Hilisromantism 1850-1890 Muusikaelu keskuseks saab taas Viin. Esilekerkisid ka väikerahvaste heliloojad nt
Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka franko-flaami koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez, franko-flaami ja Burgundia koolkonda kuulunud Gilles Binchois ning Venezia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli. Renessansiajastu muusikakeskuseks sai Püha Markuse kirik Venezias. Selles kirikus oli 2 suurt orelit, koor ja orkester. Pidulikel jumalateenistustel kõlas nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika. Tantsumuusikas olid populaarsemateks tantsudeks aeglane ning väga pidulik pavaan 2/4 ja 4/4 taktimõõdus, kiire hüppetants galliard 3/4 taktimõõdus ning lõbus seltskonnatants braanl 4/4 taktimõõdus. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi
Põhiideed Ooperite libretod kirjutas ta ise Ainestik pärines saksa ja Skandinaavia eepostest, müütidest ja pärimustest See määras ära ka teoste müütilise-muinasjutulise, teisepoolt traagilise atmosfääri Peategelased olid siis traagilise saatusega õilsad kangelased Teosed Ulatuslikem teos on Saksa eeposel põhinev ooperitetraloogia ,,Nibelungide sõrmus´´ ,,Lendav Hollandlane´´ https://www.youtube.com/watch?v=7AlEvy0fJto Vene ooper Vene ooper Peterburg oli muusikakeskuseks Suured Itaalia mõjutused: a) Katariina II valitsemiseajal õukonna juures tegutsenud Itaalia ooperitrupp b) Vene esimesed kutselised heliloojad õppisid Itaalia helimeistrite käe all Esimene Vene ooperiteater oli 1780. a avatud Petrovka teater Moskvas Samal aastal alustas tegevust ka moskva Suur Teater Esimene suur ooperimaja valmis 1860. aastal Peterburis maria Teater. Tunti huvi oma folkloori vastu ning seda hakati ka loomingus kasutama Mihhail Glinka (1804-1857)
vastaselt toonitati nüüd naise rõivastuse juures taljet ja dekolteed. Pikkust aitas tõsta kõrge torukübar. Meeste rõivastuses tuli moodi lühike vöötatud vammus, mille juurde kuulusid kitsad riidest sukkpüksid. Kingad olid pika terava ninaga. Õitsengu saavutasid romantiline naisekultus ja peenutsev rüütlikultuur. Renessanss Muusika - Humanistlik elutunnetus tegi muusika emotsionaalsemaks ja harmoonia ilmekamaks. Kloostri asemel sai muusikakeskuseks linn. Eelkõige hakati viljelema loodus- ja armastusteemalist madrigali. Rahva seas olid populaarsed lihtsad humoorikad talupojalaulukesed ja tantsulaulud. Intstrumentaalmuusika muutus iseseisvaks, rahvamuusika mõjul tekkisid süit ja variatsioon. Sellel ajastul tekkis ka ooper. Esimene ooperiteater avati 1637. aastal Veneetsias. Ilmaliku muusika harrastus muutus üldiseks. Kasvas esituse professionaalsus, tekkisid ka professionaalse muusiku ja helilooja staatused
Sellest lähtub ka laulu- ja illivirtooside koloratuurikunst. Süsteem mis hõlmab üle saja erineva muusikalse retoosilise figuuri, puudutab 17.sajandil rohkem vokaalmuusikat. 1.5 Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel: 17.saj teisel poolel hakati lisama kannatusaja koraale ja vabalt luuletatud tekstidega aariaid. Nimelt hakati peale kolmekümneaastase sõja lõppu uuesti taastama kirikukoore, kes siis vajasid repertuaari. Saksamaaa peamiseks muusikakeskuseks sai Hamburg ja Lübeck. Põhjamere ühe tähtsama sadamana oli Hamburg Põhja-Saksamaa linnadest Euroopale kõige avatum ja sinna jõudsid 4 mõjutused, eriti Itaaliast, kõige kiiremini. Kõige paremini iseloomustab Hamburgi muusikaelu Saksamaal avatud esimene ooperiteater. Hamburgi ooperiteatri jaoks kohandati ka palki itaalia
tsükkel. 15. sajandi missatsüklid on ühendatud tervikuks ühe põhimeloodia-cantus firmuse abil, mille meloodiat laenati mujalt, kui kirjutati ise. Cantus-firmus missa kõrval oli tähtis ka paroodiamissa, mille aluseks on terve polüfooniline teos. Teiseks põhizanriks jäi motett, kuid kaotas 15. sajandil isorütmilisuse ja mitmetekstilisuse. Renessanssiaja motett ja ladinakeelne polüfooniline laul. Madalmaade koolkond See koolkond kujunes Burgundia hetsogiriigi hiilgeajal, tähtsamaiks muusikakeskuseks oli sel ajal hertso Philippe Hea õukond Dijonis. Kujunes uus muusikaline keel, mida iseloomustas: Häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine Häälte üksteise jäljendamine-imitatsiooniline polüfoonia. Selle viimistletuim vorm on kaanon. 15. sajandi keskel kujunes normiks neljahäälsus-vaba bassihääle tulek. Tuli kasutusele mõiste a-cappella stiil-esitus koos kapelliga. Madalmaade stiili areng jaotatakse 5 etapiks: I PÕLVKOND(tegevusaeg 1420-1460)
annaabi.ee 
