hakkama saab, kuna nende lugude hästi välja laulmine nõuab tõsist tööd ja pingutust. Ei ole ju lihtne näidelda ja laulda 2 tundi järjest nii rasket osa. Seega muljed on mul väga positiivsed. Vahel tundus, et Maarja-Liisi hääl jäi kuidagi nõrgaks. Orkester mängis kogu aeg ning kõikidest sõnadest ei olnud võimalik aru saada, kuid see on andestatav. Kõige rohkem ootasin ma seda kohta, kus Maarja oli väga uhkes kleidis ning laulis kuulsal Casa Rosada rõdul enamikule muusikakaugetele inimestelegi tuttavat laulu ,,Don't cry for me Argentina". Seda küll eesti keeles, kuid külmajudinad käisid siiski üle keha. Kui teistest osatäitjatest veel rääkida, siis mind üllatas Vaiko Epliku esinemine. Tema mängis Che osa, kes nagu jutustas kogu seda Evita lugu. Stiilselt lauldud küllalt keerukas partii, ei midagi ülepakutut ega häirivat. Che's oli kõike parajal määral, mis tegi tema esituse igati professionaalseks. See näitas Vaikot hoopis teisest küljest ning ma
Vahel tundus, et Maarja-Liisi hääl jäi kuidagi nõrgaks. Orkester mängis kogu aeg ning kõikidest sõnadest ei olnud võimalik aru saada, kuid see on andestatav. Kõige rohkem ootasin ma seda kohta, kus Maarja oli väga uhkes kleidis ning laulis kuulsal Casa Rosada rõdul enamikule muusikakaugetele inimestelegi tuttavat laulu ,,Don't cry for me Argentina". Seda küll eesti keeles, kuid külmajudinad käisid siiski üle keha. Sel hetkel mõtlesin ma sellele, et juba 15 päeva pärast lähen ma üle ookeani sinna samasse riiki, kus Evita elas ning külastan ka seda sama
annaabi.ee 
