(kirjutatud sopranile ja sümfooniaorkestrile) ning muusikaline episood ,,Kalevipoeg põrgu väravas". Eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Artur Kapp (1878-1952) Sündis Suure-Jaanis, kus Kappide suguvõsa oli tuntud kultuuri- ja muusikaharrastuse poolest. Vaid 13-aastasena siirdus õppima Peterburi konservatooriumi. Artur Kapp on muusikat kirjutanud erinevates zanrites. Diplomitööks kirjutas kantaadi ,,Paradiis ja Peri" (1990). Aasta varem oli loonud sümfoonilise avamängu ,,Don Carlos" (1899), mis on kirjutatud F Schilleri draama järgi. Noorpõlveloomingu hulka kuulusid veel soololaulud ,,Metsateel", ,,Kütkes", ,,Pilvele". Töötas nii Peterburis kui Astrahanis dirigendina
näiteks 1870 aasta suvel Põlvas, Tarvastus, Helmes, Amblas jm. Esimest üldlaulupidu on õigusega peetud rahvuslikuks suursaavutuseks, eeskätt korralduse mõttes. Olid ju majanduslikud eeldused olnud nõrgad ning loasaamise viivitus takistanud ka kooride ettevalmistusi. Laulupeo õnnestumine oli suuresti osavõtjate entusiasmi, kohalike koorijuhtide energia ja rahvusliku vaimu teene. Osavõtt esimesest üldlaulupeost andis pildi rahvusliku liikumise ning muusikaharrastuse levikust ja tõstis esile keskused. Et peopaigaks oli tartu, leidus rohkem Tartumaa, Viljandimaa ning Võrumaa koore. Põhjaeestlaste osavõtt oli väiksem ja Lääne-Eesti oli täiesti maha jäänud. Kuna esimene üldlaulupidu oli nii hästi õnnestunud ja rahvuslik liikumine tõusuteel, tekkis juba aastal 1871 uue laulupeo korraldamise mõte. Aastal 1873 oli üldlaulupidu peetud Lätis ja järgmist Eesti laulupidu kavandati aastks 1875 või 1876. Kohaks pidi jälle olema
annaabi.ee 
