Siirast lapserõõmu läbi muusika nautisid kõik kohaletulnud pered. Meero lastekoori tüdruksolist esitas klaverisaatel laulu "Ema sünnipäev" ning laulu"On meie keskel suvi" , mille rütmikas tempo pani publiku kaasa õõtsuma. Meero Muusik on erahuvikool, mis alustas tegevust 2001. aastal. Kooli eesmärgiks on tuua lapsed juba varases eas muusika juurde ja arendada nende loovust. Ligi kolmesajast Meeros kasvandikust noorimad on üheaastased, lisaks muusikaharidusele pakub kool ka kunstiõpet. Neid on aidanud paljud tuntud muusikud, heliloojad ning dirigendid, nagu näiteks Olav Ehala, Tomi Rahula, Dave Benton, Kadri Tali jne. Koostööd on tehtud ka heliloojatega, kes neile laule kirjutavad: Koit Toome, Hans Hindpere, Tõnu Laikre jne. Peale lastekoori paluti lavale Tsellokvartett C-Jam ja Luisa Värk, kes esitasid Rein Rannapi "Tango". Väga huvitavad tsellode madalad ja kõrged helid vaheldusid Luisa Värgi imekauni, kõlava häälega
31. Märts 1685 28. Juuli 1750 Johann Sebastiani elu · Pärines saksa linnast nimega Eisenach · Johanni isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud · Johanni ema suri, kui Johann oli 9. aastane ja isa suri kui oli 10. aastane · Õpetajaks oli Johann Pachelbel, kes oli ka tema vendi õpetanud J.S.Bachi sünnikodu Eisenachis Johann Sebastiani elu · Õpinguid jätkas ta Lundbergi koolis, kus ta õppis orelit, klavessiini ja laulmist · Lisaks muusikaharidusele omandas ta seal ka humanitaarse ja teoloogilise hariduse · J.S. Bachi ei tuntud tol ajal veel silmapaistva heliloojana, teda tunti eelkõige orelivirtuoosina · Tema suurepärane looming avastati alles 19. sajandil · Johanni looming on piirtähis vana ja uue muusika vahel · Tema loomingus puudub ooper Arnstadt ja Mühlhausen (1703-1708) · Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina · 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et
( Lääne- Saaremaa ) · haridus kättesaadav vähestele, andekamad ei pöördunud kodumaale tagasi. Päevakorral kohaliku kõrgkooli asutamise küsimus, üritatakse XVI saj., kuid ebaõnnestub. Antakse välja eestikeelne katoliku katekismus maarahva laste ettevalmistamiseks. · täpsemad teated Tallinna dominiiklaste tsistertslaste koolist. Kloostrikoolidel oma raamatukogud, liikmed peamiselt kohalike elanike hulgast. XV saj. kloostriülemaks eestlane Henricus Carvel. Suur rõhk muusikaharidusele. · Linnakoolides põhiliselt linnakodanikud, enamasti õpetati kirjutamist, arvutamist ja lugemist, suurtähelepanu ladina keelele ja kirjandusele. · 1525 trükiti Lübeckis esimene teadaolev eestikeelsete selgitustega jumalateenistuse käsiraamat, peaaegu kogu tiraaz hävitati. 3 · uus usuline vool nõuab emakeelset kirjandust, Tallinnas koostatakse luterlik katekismus, mille paneb kokku Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt,
o Xenophon (430-354) annab Sokratesest pealispinnalise pildi oma "Memorabilien" ja "Apologia"s. Ta ise oli sõjastrateeg ja ajaloolane. o Aristoteles teeb oma "Metaphysika"s aga täpseid viiteid o üldisele muusikaharidusele (oskus mängida flööti ja . kitaarat, laulmist ja tantsimist) ka kirjanduslik sõnakunstilist haridust - keelte öppimist (kirjutamine ja · Sokrates sündis 469 a. kiviraiduri Sophronikos'e ja lugemine) ning poeetide, nii eepikute, lüürikute kui ka
annaabi.ee 
