Tragöödia vastandub komöödiale, mis oma karakterikujutamisega laskub madalamale igapäevaelust, sel ajal kui tragöödia tõuseb argielust kõrgemale. Komöödia (kr. k. komos ode lõbus lärmitsev salk + laul) naljakas, koomiline näidend. Arenenud dionüüsiate lõbusamast osast karnevalirongkäigust (ENE 4) Theatron antiikajal tähistati selle sõnaga pealtvaatajate istmeridu, tänapäeval on teater asutus, kus saab vaadata kas sõna-, tantsu- või muusikaetendusi teater. Mõiste keskaeg võttis 1469 aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol, aastal 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks või aastat 476, kui kõrvaldati võimult viimane lääne-Rooma keiser. Keskajaloli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli jumala ja saatana võitlus iga kristlase hinges. ühiskond jagunes
Tragöödia 8 Komöödia (kr. k. komos ode lõbus lärmitsev salk + laul) naljakas, koomiline näidend. Arenenud dionüüsiate lõbusamast osast karnevalirongkäigust (ENE 4) Theatron antiikajal tähistati selle sõnaga pealtvaatajate istmeridu, tänapäeval on teater asutus, kus saab vaadata kas sõna-, tantsu- või muusikaetendusi teater. Orkestra esinejate plats. Orkestra keskel oli Dionysose altar. Alates 17. sajandist tähistati selle sõnaga ooperiteatrites lava ja vaatajate vahelist ruumi, kus paiknesid muusikuid, 18. sajandil omistati see sõna muusikutele orkester. Skeene orkestra tagaplaanil olev ehitis, kust näitlejad tulid, kus nad said vahetada kostüüme, maske. Siit on tulnud sõna stseen lavateose osa. Koor tragöödiakoor koosnes 1215 liikmest, kes esitasid ühislaule ja -tantse.
9.1 Opera seria kriis Peamiseks numbriks oli aaria (koloratuur ja trillerid ), tekst banaalne ja ülev, seetõttu hakkas kaduma sisuline terviklikkus. Selleks ajaks olid kadunud ooperis tasakaal sisu ja muusika vahel. Laulja kujunes diktaatoriks helilooja ja poeedi jaoks, koori osatähtsus vähenes. Publikule muutus ooper ajaviiteks. XVII saj. hakati ooperi vaheaegadel esitama lõbusaid lühikesi muusikaetendusi tekkis opera buffa ehk koomiline ooper. Opera buffat hakati etendama väljaspool opera seriat. Esimese opera buffa kirjutas G.Pergolesi "Teenijanna-käskijanna". 9.2 Glucki ooperireform. Gluck kaotab ära stseenide tükeldamise üksikuteks aariateks. Hakkab mõjutama Prantsuse ooperit. G.proovis kätt algul prantsuse koomilise ooperiga. Reformib ooperit, ehk esimene numbriooper Orpheus ja Eurydike. Hakkab mõjutama prantsuse ooperit ja ka 19.saj algul
• eristab hästi muusikalisi ja muid helisid • tunnetab muusikalisi intervalle • naudib tegelemist muusikaga ja ilmutab muusikatunnetust • tonaalne/heliline mälu • vastab meelsasti rütmile, meloodiale ja harmooniale • kasutab muusikat tunnete või kogemuste väljendamiseks LISA 2 129 • mõtleb välja originaalseid helisid • armastab tantsu ja muusikaetendusi Näitekunst • ilmutab huvi näitlemise vastu ja naudib seda • kujutleb end meelsasti mõne teise karakteri, looma või objekti rollis • kasutab häält erineva käitumislaadi peegeldamisel • saab aru etenduse konfliktist • väljendab tundeid miimikaga, žestide ja kehakeelega • naudib kuulajate-vaatajatega tekkivat emotsionaalset sidet • ilmutab võimet dramatiseerida tundeid ja sündmusi • jutustades “lavastab” dramaatilise situatsiooni Kunst
annaabi.ee 
