Niccolo Paganini oli Itaalia helilooja. Ta sündis 27.oktoober 1782. aastal Genoa linnas ning suri 27.mail 1840. Kuni kuue aastaseni õppis ta muusikat oma isalt, hiljem aga Genoa parimate õpetajate juures. Üheksa aastaselt võis Paganini juba Genoa teatris viiuli- soolosid mängida. Umbes kolmeteist aastaselt hakkas Paganini isaga Itaalia linnades kontserte andma. Kuigi Paganini ise välismaale ei läinud, tungis tema nime kuulsus üle Itaalia piiride. Paljud tema muusikaetendused olid kirjutatud nii keeruliselt, et arvati, et ta on sõlminud lepingu saatanaga. Tema kompositsioonid sisaldavad 24 kapriisi, 12 sonaati ja 6 viiuli kontserti. Paganini armastas oma teostest kasutada keerulisust ja vigurdamist. Välgukiirused üleminekud ülevalt alla ja vastupidi läbi pooletoonide olevat tema jaoks kerged nagu lapsemäng. Tema teos Caprice No.24 in A minor on tema kõige tuntumaid kompositsioone ning seda esitatakse esileküündivate heliloojate inspiratsioonidena.
Kuressaare Linnateatri nime all detsembris 1999. Ugala teater Draamateater Ugala on teater Viljandis. Ugala asutati 1920. aastal. Esialgu kandis see nime Teatri- ja Kunstiühing Ugala. Teater Vanemuine Vanemuine on teater Tartus Vanemuise teatri sünniks loetakse Lydia Koidula "Saaremaa onupoja" lavastamist mängu- ja lauluseltsis "Vanemuine" 24. juunil 1870. aastal. Teatrit loetakse Eesti ainsaks kolmezanriteatriks. Vanemuise mängukavas on nii draama, muusikaetendused kui ka ballett. Vana Baskini Teater Vana Baskini Teater on kutseline teater Tallinnas. Teatri asutas 2005. aastal Eino Baskin pärast Vanalinnastuudio likvideerimist. Rakvere teater Rakvere Teater on kutseline teater Rakveres. Teater sai alguse 1882. aastal, kui asutati Rakvere Näitlejate Ring. Valminud teatrihoone avati 24. veebruaril 1940 August Kitzbergi näitemänguga "Tuulte pöörises". Kasutatud materjalid: http://www.24tundi.ee/?id=58336 http://www.etv
Erinevate häälte arv kasvas 15. - 16. sajandil veelgi - loodi isegi motette, milles hääli oli üle poolesaja. Sellega paistsid silma eriti madalmaade koolkonna heliloojad.Seoses moteti rütmipildi keerukamaks muutumisega lõi muusikateoreetik Kölni Franco 13. sajandil uue notatsioonisüsteemi. Iga noot ja paus sai kindla vältuse ja vältused kindlad arvulised suhted. Kogu keskajal kirjutati väga palju missasid ja reekvieme, vaimulikud muusikaetendused olid liturgiline draama ja müsteerium. Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju pikemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga. Suurim selliste laulude kogu on "Carmina Burana" 13. sajandist. Sarnaselt vanaaja muusikutega olid rändmoosekandid samaaegselt nii lauljad ja pillimehed kui ka akrobaadid, näitlejad ja tantsijad. 12. - 13
annaabi.ee 
