Muusikaelamuse retsensioon muusikaõpetuses. Käisin 17.novembril 2007 Tallinna Linnahallis Gaston Leroux` romaanil põhinevat ,,Ooperifantoomi" vaatamas. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Chalice ja Tõnis Mägi. Tuntud nimedest osalesid veel Mikk Saar, Nele-Liis Vaiksoo, Andrus Vaarik, Kaire Vilgats, Egon Nuter, Meribel Müürsepp ja Tanja Mihhailova. Õhkkond muusikali eel Linnahallis oli pidulik, väljapeetud ja inimesi oli kohale tulnud palju. Minu ootused muusikalile olid kõrged ning selle avamäng ainult suurendas seda. Loo sisu oli romantiline: Christine ( Hanna-Liina Võsa), imeilusa lauluhäälega tüdruk armastas laulda ning ooperimaja suursponsor krahv de Chandon (Mikk Saar) saatis ta enda sõbra, laulutunde võtma Gerard Garrieri (Tõnis Mägi) juurde, kes oli senini olnud ooperimaja direktor. Kuid Garrier vallandati ning ooperimaja said endale Charlotte ning tema tuhvlialusest mees Alain Cholet (Andus Vaarik), ...
Oli ka teisi prantsuse keelseid laule, kuid keele mittemõistmine ei häirinud ühegi laulu puhul. Prantsuse keele kaunis kõla, saali õhkkond ning suurepärane muusika lõid mulje nagu olekski sõnadest aru saanud. Eriti üllatuslik oli Raimond Valgre loo ,,Muinaslugu muusikas" esitus- see oli kindlasti huvitavaim seade, mida ma selle loo puhul kuulnud olen. Etenduse lõpus ei tahtnud aplaus kuidagi vaibuda, duo kutsuti ka tagasi. Üldiselt jäin kontserdiga väga rahule, sain suurepärase muusikaelamuse osaliseks. Tähtsaim selle koosluse juures oli kindlasti see, et nad olid kogu hingega asja juures ning tõeliselt nautisid seda, mida nad teevad - see kandus ka publikuni.
Retsensioon Käisin 26.septembril Kuressaare Laurentiuse kirikus kuulamas ansamblit Vox Clamantis. Kontsert oli pühendatud Arvo Pärdi 75ndale juubelile ning esitusele tulid ka mõned tema teosed. Enne kontserti kuulsin, et Vox Clamantis on väga professionaalne ansambel ning nad on palju välismaal esinenud. Seega läksin kontserdile kõrgete ootustega. Vox Clamantise koosseisu kuuluvad Jaanika Kuusik, Kadri Hunt, Mikk Üleoja, Erik Salumäe, Jaan Leppik, Anto Õnnis, Mikk Dede, Markus Järvi ja Taniel Kirikal. Kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve. Nende hulgas on mitu dirigenti, aga ka näiteks õigeusu preester. Igatahes kirju seltskond. Vox Clamantis ühendab oma muusikas vana ja uue. Ansambel on alati toetunud gregooriuse laulule ning varajasele mitmehäälsusele. nad viljelevad ka kaasaegset muusikat selle väga laialdastes väljendusvormides. Kontserti alguses seisid lauljad kiriku tagaotsas ning es...
Kaili Tael 12B RETSENSIOON Külastasin 7. mail 2015. aastal ooperit „Rigoletto“ Rahvusooperis Estonias. „Rigoletto“ on Giuseppe Verdi kirjutatud ooper, mis kahtlemata kuulub ooperiliteratuuri kullafondi. Giuseppe Verdi elulugu Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813. aastal (suri 1901. aastal). Muusikalise hariduse omandas Verdi individuaalselt, sest konservatooriumisse teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas ta juba umbes 15-16 aastaselt. Verdi esimene ooper „Oberto, krahv Bonifacio“ esitati ülimenukalt 1839. aastal Milano kuulsas ooperiteatris „La Scala“. Järgmised ooperid suurendasid tema kuulsust veelgi. Tellimusi tuli nii kodu-kui ka välismaalt. Kuni 1870. aastani, mil Verdi lõpetas „Aida“, kirjutas ta mõnikord isegi kaks ooperit aastas. Kuid järgmine ooper pärast „Aidat“ – „Othello“, valmis alles...
RETSENSIOON 27. novembril 2008. aastal külastasin ,,Rigoletto" etendust Rahvusooperis ,,Estonia". ,,Rigoletto" on Giuseppe Verdi teos, mis kahtlemata kuulub ooperiliteratuuri kullafondi. Giuseppe Verdi elulugu Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813. aastal (suri 1901. aastal). Muusikalise hariduse omandas Verdi eraviisil, sest konservatooriumisse teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas ta juba 15 16. aastaselt. Verdi esimene ooper ,,Oberto, krahv Bonifacio" esitati ülimenukalt 1839. aastal Milaano kuulsas ooperiteatris ,,La Scala". Järgmised ooperid suurendasid tema kuulsust veelgi. Tellimusi tuli nii kodu kui ka välismaalt. Kuni 1870. aastani, mil Verdi lõpetas ,,Aida", kirjutas ta mõnikord isegi kaks ooperit aastas. Kuid järgmine ooper pärast ,,Aidat" ,,Othello", valmis alles 1887. aastal, seega peale 17 aastast vaheaega. Sellel perioodil lõi Verdi surematu ,,Reekv...
Põgenes Teise maailmasõja ajal Eestist Rootsi ning 1954. aastal Kolumbiasse, kuhu ta jäi oma surmani 1974. aastal. Roots pole palju muusikat loonud. Sümfoonia, mille Roots kirjutas Bogota sümfooniaorkestrile, valmis 1967. aastal. (Allikas: Klassikaraadio saade ,,Täna kontserdisaalis" 26.02.2010) Kontsert tekitas väga vastakaid arvamusi. Ühelt poolt olid Sibelius, ERSO ning Alexandra Soumm suurepärased, tehes sellest kontserdist meeldivaima muusikaelamuse üle pika aja. Teiselt poolt oli Olav Roots ja tema ,,Sümfoonia" minu maitsele ikka vägagi vastuvõtmatu. Nädalateks jäid kõlama kaks küsimust: Miks jäädvustati videokaameratega vaid kontserdi teine, mitte ka esimene pool ning miks pandi Sibelius ja Roots ühele kontserdile. Rammsteini ja Stingi ka ühele lavale korraga ei topita. Või topitakse? Tegelikult pole vaja selle üle enam imestada, sest nädal hiljem esitati ühel kontserdil Raveli, Rahmaninovi ja Sumerat ning 9
· Kui laps end õõtsutab, õõtsu sinagi. Kui ta hüpleb, tee samamoodi. · Hoia lapse käest kinni ja tee muusika taktis erinevaid liigutusi. Hüpelge, laske liugu, jookske, keerutage, kõndige kikivarvul jne. · Liigu vabalt muusika rütmis ja julgusta last sama tegema. Kui ta näeb, et sa naudid muusikat, naudib seda ka tema. UURINGUTE ANDMETEL on kokkupuude muusikaga oluline kõne ka motoorse arengu ning tervikliku tajupildi moodustumise seisukohalt. Muusikaelamuse jagamine tuleb kasuks lapse ajule ja pakub teile mõlemale palju rõõmu. RIIETUMISMÄNG · Otsi välja erinevaid riietusesemeid - kübaraid, salle, kingi, kindaid ja teisi asju, mis võiksid lapsele meeldida. 41 · Pane kübar pähe ja küsi: "Kuidas käsi käib, härra/proua (lapse nimi)?" · Tõmba kinnas kätte ja ütle: "Oi, kui pehme kinnas!" · Julgusta last mõnda riietuseset valima
annaabi.ee 
