Suurendatud on vaskpillide rühma: lisaks tavapärastele pillidele on seal basstrompetid ja kontrabass-tromboonid ning koguni 8 metsasarve. Orkestril on ka iseseisvaid vahepalu, mida mängitakse sageli kontsertidel. · Wagner võitles lauljate ülemvõimu vastu. Ta leidis, et laulja täiendab orkestrit, mitte ei valitse ooperi üle nagu see tollal tihti juhtus. Meloodiliste aariate asemel kasutas ta retsitatiivset kõnelähedast laulu. Tema muusikadraamade uudne olemus nõudis lauljatelt uutmoodi laulmis- ja näitlemisstiili. Wagneri laulja peab omama tugevat väljendusrikast häält ja head tervikutunnetust. · Tema harmoonias, mida peetakse romantilise harmoonia tipuks, on palju lahendamata dissonantside ahelaid ("lõppematu meloodia"). Pingestatud helikeele kõrgpunktiks on ooper "Tristan ja Isolde". · Alates "Lendavast hollandlasest " kirjutas Wagner oma libretod ise. Ta oli veendunud, et
Bürkelile langes raske ülesanne kuningale uudis edastada. Ja kui ta - hilisel öötunnil - lõppeks aeglaselt tõega lagedale tuli, hüüatas kuningas: "Kohutav, hirmus - lubage nüüd mul üksi jääda!" Mõni tund hiljem käskis kuningas taas Bürkeli kutsuda ja ütles talle: "Wagneri põrm kuulub mulle, Veneetsias ei tohi ilma minu korraldusteta midagi tagasitoimetamiseks ette võtta!" Nii toimuski. Wagneri muusikadraamade kronoloogia ja allikad "Haldjad"- Romantiline ooper kolmes vaatuses. Aluseks on Gozzi "la donna serpente" ("Madu-naine"). Teos sündis 1833 Würzburgis ja tuli esiettekandele pärast 54-aastast arhiivitolmus seismist kuningas Ludwig II isiklikus raamatukogus 29.juulil 1888.a. "Armukeeld ehk noviits Palermost"- Suur koomiline ooper 2 vaatuses. Aluseks Shakespeare`i "Mõõt mõõdu vastu". Stsenaarium ja muusika tekkisid Magdeburgis. Esiettekanne 29
annaabi.ee 
