Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
1893 viimane ooper "Falstaff" (Shakespeare'i ajalookroonika "Henry IV" ja komöödia "Windsori lõbusad naised" järgi,
mõlemas esineb elunautlejast rüütel Falstaff).
Verdi hilisooperid on õigupoolest muusikadraamad, aga mitte wagnerlikus tähenduses või Wagneri mõjudega. Need on
itaallase Verdi arengu tipp- ja lõpp-punkt. "Othellos" peaaegu puuduvad lõpetatud numbrid (v.a. näit. Desdemona laul
pajust IV v.), ooper koosneb pideva tegevus- ja muusikaarenguga stseenidest. Vokaalpartiis palju deklamatsioonilisust,
sõna eriti tähtis. Orkestripartii arvestab küll alati lauljaga, ent muusikaline põhimaterjal ja selle arendamine on
orkestripartiis.
1898 kirjutas Verdi oma viimase lõpetatud teose Quattro pezzi sacri ("Neli vaimulikku laulu" koorile ja orkestrile).
Keelpillimängijatele: Verdil (ja muide ka Donizettil) on ilus kvartett (Donizettil mitu).
Mõisted:
annaabi.ee 
