Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsus on nimisõna, mis tähendab tundlikkust, teadmist või annet muusikas. Musikaalsus koosneb mitmest komponendist, nagu emotsionaalsest kaasaelamisest, laaditajust, helikõrguste- ja rütmitajust, muusikalisest mälust, inimese loovusest ning muusikalisest vastuvõtuvõimest. Muusikaalne isik on võimeline tajuma erinevusi helikõrgustes, rütmis ja harmoonias. Kas musikaalsus on saadud pärandusena vanematelt? On see ränga töö tulemus? Või hoopis on see mõlema aspekti kombinatsioon? Kõik inimesed on sündides musikaalsed, kuid osad on saanud vanematelt musikaalsemad geenid kui teised. Kuid arvan,et kui sul on suurepärased muusikalised geenid aga sa ei tööta selle nimel, et saada paremaks, siis sa ei saa ka. Näiteks geeniuseks ja imelapseks nimetatud
mõningased probleemid intonatsiooniga. Kolmandaks esitasid Ahti Arumetsa(basskitarr), Mathei Florea(klaver) ja Janno Tomingas(trummid) R. Edelma ,,Teema". See esitus minule kuigivõrd meelde ei jäänud. Võib-olla see lihtsalt ei eristunud minu jaoks piisavalt millegi silmapaistvaga. Järgmiseks esitas juba suurem instrumentaalansambel H. Hancock´i ,,Cantaloupe Island´i". Selles loos jäi silma väga andekas saksofonimängija, kelle esitus oli äärmiselt muusikaalne. Väga terviklikud fraasid, head dünaamilised kontrastid ja kindlasti ka ilus särav, kuid mahe toon. Selle sama ansambli teise loo puhul oli esinejatel publikule väikene üllatus. Saksofonimängijast Pille-Rite reist sai äkitselt laulja ja esitusele tuli T. Mägi ,,Sinu hääl". See esitus aaras mind täielikult, sest nii südamlikus esituses kui seda tegi Pille-Rite Rei ei ole ma seda teost enne kuulnud. Vokaali koha pealt võiks muidugi natuke
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi säilitamisest. P. Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu- ja noodikogu on aluseks 22. märtsil 1924. a tänase Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi loomisele. 22. märtsil 1924.a. reegistreeriti ametlikult Peeter Süda mälestuste jäädvustamise toimkond. Esimeseks muuseumi asukohaks P.Süda koguga oli Kadrioru loss, tolleaegse Tallinna Eesti Muuseumi (tänase Eesti Kunstimuuseumi) ruumid. 1. märtsil 1934 avati muuseum praeguses Müürivahe 12 hoones (ehk algselt Tallinna Konservatooriumi ruumides, Assauwe tornis). Muuseum asub Tallinna
Aischylos Tõi lisaks esinäitlejale lisaks teise näitleja. Sophokles Oma aja kuulsamaid ja auhinnatumaid tragöödia kirjutajaid. Tõi juurde kolmanda näitleja. Euripides Deus ex machina(jumal masinast). Näidendi lõpplahendus, kus väline jõud kõrvaldab probleemi. Aristophanes Vanakreeka näitekirjanik kes kirjutas komöödiaid.(Atika komöödia) Menandros Komöödiakirjanik. Tragöödia hiilgeaeg 5 saj. eKr. Vana- Kreeka tragöödia oli alati sõnalis-muusikaalne. Sissejhatus proloog. Avalaul parodos. Episodionid episoodid. Stasimon Koorilaul episoodide vahel. Eksodos Viimane episood tragöödia lõpus. Oidipuses on kasutatud trimeetrit.Shopokles on pärit Ateenast, oli jba oma nooruses populaarne tragöödiakirjanik, tegutses riigiametites. Oli kuulus juba oma eluajal. Võimumeestega sõber. Väga pika ealine. Saavutas ligi 20 võitu tragöödiakirjanduse võistustel, aga ei jänud kordagi viimaseks
Eesti Teatri ja Muusikamuuseum Eesti teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja Peeter Süda ( 18831920) pärandi säilitamisest . Peeter Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu ja noodikogu on aluseks 22 . märtsil 1924 . a tänase Eesti Teatri ja Muusikamuuseumi loomisele. Peeter Süda (30. jaanuar 1883 Tam miku talu, Viki küla , Kihelkonna vald 3. augu st 1920 Tallinn) oli
eluaasta paiku, järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligentsus – omandatud oskused ja teadmised ning nende rakendamine spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kui inimene on aktiivne ja terve. - Gardner: kuus võrdse osatähtsusega intelligentsust, igaühel oma seaduspärasused ja loogika – keeleline, loogilis-matemaatiline, ruumialane (hea ruumitaju ja orienteerumisvõime), kehalis-kineetline, muusikaalne ja personaalne, mis jaguneb omakorda kaheks: interpersonaalne (isikutevaheline, teiste inimeste hea tajumine ja mõitmine, suhtlemisoskus) ning intrapersonaalne (isikusisene, oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste oskuslik tajumine ja eristamine). - Sternberg: erinevate intelligentsusliikide kombineerumine ja koos toimimine – seesmine komponent (inimene enda sees toimuvad kognitiivsed protsessid –
maad, kodu, kalleid inimesi. Kõigis Tõnis Mägi ettevõtmistes on tunda oma joont, tugevat isikupära. Tema hääle tunneb ära tuhandete seast. Oma eesmärgiks ei sea ta anda edasi muusika välist ilu, vaid püüab avada laulu hinge, luua tugevaid karaktereid. Tõnis Mägi ei ole lihtsalt laulja vaid ka loovmuusik ja instrumentalist. (ibid:72) 3.1.2. Jaak Joala Sündinud 1950. aastal. Tema muusikaalne erudeeritus sai alguse kodust- ema muusikateadlane ning isa laulja, kes kuulasid kodus heliplaatidelt sümfooniaid, oopereid, romansse. Kõigepealt saigi talle tuttavaks just klassikaline muusika. Noorukieas oli tal soov saada flöödimängijaks, kuid muusikaõpingute ajal sattus ta biitmuusika lummusesse. Esimene 13
annaabi.ee 
