Juba oma esimestes raamatutes abiks õpetajatele rõhutas R . Päts seda, et igal juhul peab jääma domineerima tunnis musitseeriv tegevus. Üldise esteetilise kasvatuse süsteemis on muusikalisel kasvatusel üldhariduskoolis keskne koht, kirjutab R. Päts pea 50 aastat tagasi. Märgib ära ka muusikaõpetuse metoodikasse toonud C. Orffi ja Z. Kodaly tähelepanuväärseid ideid ja töövõtteid. Püüab ka oma kogemuste põhjal avardada õpetajate silmaringi ja tutvustada uuringutega muusikaalaste psüühiliste protsesside valdkonnast. R. Päts rõhutab, et muusikaline kasvatus peaks iseloomult olema mitte niivõrd õpetav kui emotsionaalne. ,,Arukas muusikaõpetaja leiab pakutava muusikalise materjali käsitlusele ja emotsionaalsele musitseerimisele kindlasti sobiva tasakaalu." Muusikal kui esteetilise kasvatuse vahendil on suur tähtsus noorte moraalsel ning vaimsel kasvatamisel. Sellest tulenevalt peab kooli muusikaline kasvatus taotlema seda, et lastel tekiks
dirigendina. Andrus Kallastu on üks Pärnu Nüüdismuusika Päevade ja Pärnu Ooperi loojatest. Andrus Kallastu heliloomingu võib jaotada kahte perioodi: enne ja pärast aastat 1991. Esimese perioodi loomingut iseloomustab vaba atonaalne helikeel, motoorne, tihti ostinaatne rütmika, neoklassitsistlik kõlakäsitlus, teise perioodi teoseid seriaalne tekstuur, väljatehnika, mittepulseeriv rütmika, muusikalise heli ning müra piire kompav kõla. Tegutsenud ka muusikaalaste tekstide kirjutaja ja tõlkijana. Andrus Kallastu abikaasaks on sopran Kai Kallastu. Tema teosed: "Cromwells letzte Nacht", ballaad baritonile ja orelile 1986-1987 Sonaat klaverile kahele käele 1988, versioon klaverile neljale käele 1988 "On siiski kurb", laul metsosopranile/baritonile ja klaverile 1988 "Nahakaupleja Pontus", ballaad häälele ja klaverile 1989 Keelpillikvartett 1989 "Praeludium et invention" klaverile 1990, "Praeludium", oreliversioon 2000
Too näiteid. Väägvere pillikoori tegutses David Otto Wirkhausi eestvedamisel. Tema isa David Wirkhausi algatusel hangiti pille juurde ja ta õpetas noortele pillimängu, sealhulgas ka oma pojale David Ottole.4. Kes oli Janis Cimze ja missugune oli tema roll eesti muusikaloos? Ta oli Saksamaal õppinud lätlane, kes juhatas koolmeistrite seminari. Ta õpetas laulmist, klaveri-oreli-ja viiulimängu, harmooniat jne. 1.Milles seisneb Johann August Hageni ja Andreas Erlemanni muusikaalaste väljaannete tähtsus? J.A. Hagen pani aluse eestikeelsele muusikaterminoloogiale. Tema õpik oli tollal paljudele muusikaharrastajastele ainus abivahend. A. Erlemanni väljaanne sisaldas noodiõpetust, seletusi harmoonia, pillide ja kompositsiooni kohta jne. Võib pidada juba muusikakäsiraamatuks2. Kuidas iseloomustasid saksa päritolu kultuuritegelased kirikulaulu olukorda Eestimaal? Et kirikulaul on moonutatud ja halva tasemega. Koraale lauldakse vigaselt. 3. Iseloomusta maarahva hulgas
Viimases oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal, hõlmates ligi neljandiku tundide arvust. Õpetati laulmist, klaveri-, oreli- ja viiulimängu, harmooniat ja generaalbassi. Seminari 400 kasvandikust umbes neljandik olid eestlased. Valga seminarist võrsus hulk mehi, kes eesti kultuuri arengus edaspidi suuresti kaasa rääkisid vennad Aleksander ja Friedrich August Saebelmann, A.E.Thomson, C.R.Jakobson jt. Küsimused lk 38 1) Milles seisneb Johann August Hageni ja Andreas Erlemanni muusikaalaste väljaannete tähtsus? V: 1841. aastal välja antud Hageni õpik oli paljudele muusikaharrastajatele tollal ainsaks abivahendiks. Selle trükise eesti keelde tõlkinud Jõelähtme pastor G.H.Schüdlöffel pani aluse eestikeelsele muusikaterminoloogiale. A.Erlemanni raamat sisaldas lisaks üldisele noodiõpetusele seletusi harmoonia, koorifaktuuri, kompositsiooni, pillide, muusikalise vormi lühidalt kõige kohta, mida ühel muusikajuhil vaja läks
.....järgneb gruppide kirjeldus). Nende alajaotuste põhjal on loodud ka töö osad. Töö põhiosa moodustavad tabeli vormis esitatud sedelitel olevad lausekatked, mis sisaldavad võõrapärast keelekasutust. Lisatud on ka sõna tähenduse selgitused. Selgituste saamiseks on kasutatud nii võõrsõnade leksikoni (Võõrsõnade leksikon 2000,parandanud ja täiendanud Eduard Vääri jt) kui ka interneti abi. Tabelitele järgnevad analüüsid. Neljandas osas on analüüsitud muusikaalaste sõnade eesti keelde tuleku peamisi probleeme. Töö lisas on toodud erinevate väljaannete võrdlus. Teoreetiliseks abimaterjaliks on kasutatud keeleteadlaste (R.Kasik, J.Sang, E.Vääri, M.Erelt jt) vastavateemalisi keeleteaduslikke artikleid ajakirjadest Keel ja Kirjandus, Oma Keel. 3 1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA Koolis tuleb õpilasel koostada referaate, aine- ja uurimistöid jms. Teadusliku töö koostamine on
annaabi.ee 
