Triin joon Viona Kotkas vesinik Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Vesinikul on 1 prooton,1 elektron ja 1 neutron. Aatomnumber Tähis: H https://www.google.ee/search?q=maakera&source=ln Aatommass ms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwix1cmw09bSAhX DWiwKHQi9AsYQ_AUIBigB&biw=1366&bih=659#tbm =isch&q=vesinik&*&imgrc=ZrPfGAiIBVi1eM: Kus esineb vesinik Vesinik on Universumis kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. https://www.google.ee/search?q=maakera&source=lnms&t
VILJANDI VANAMUUSIKA FESTIVAL TAUST Viljandi vanamuusika festival ehk teise sõnaga VIVAMU või Viljandi vanamuusika päevad Toimub alates 1982.aastast Peetakse igal suvel juuli keskel Põhieesmärk: 1. Sajanditevanuse muusika tutvustamine 2. Kaasata eriti noorsugu Festivali kontserdid toimuvad Viljandi kirikutes, saalides ja teistes paikades üle linna ETENDATUD ON OLNUD.. MÜSTEERIUME MUUSIKALISI Nt: „Taanieli mäng“ LAVAMÄNGE OOPEREID Nt: Purcelli „Haldjakuninganna“ Nt: Mozarti „Bastien ja Bastienne“ Paul Hillier Suurbritanniast ESINENUD ON.. Paolo Pandolfo Itaaliast Choir of Royal HollowayLondonist
Домская церковь Анни Пэтрон 8. Класс Лагедиской школе 2016/2017 находится • Домская церковь расположенный в Старом городе Таллина • Домский собор является одним из старейших храмов Таллина. https://www.google.ee/search?q=%D0%B4%D0%BE%D0%BC%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F+%D1%86%D0%B5%D1%80%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%8C&espv=2&biw=1366&bih=662&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwio1qLBgezRAhXiA5oKHboQA6YQ_AUIBygC#imgrc=JkQWP3oyuBfzXM%3A внешний вид • Сегодняшний облик он получил после многочисленных перестроек. • Ранее на этом месте находилась деревянная церковь ht
Kõrgeim mägi Hungaris (Kékes ) https://www.google.ee/search? newwindow=1&dcr=0&biw=1366&bih=651&tbm=isch&sa=1&ei=9WiMWtXWI8SRkwX7_oLwAg&q=kekes+mountain&oq=kekes+m&gs_l=psy- ab.1.1.0l2j0i30k1j0i8i30k1l4j0i24k1l3.2119.3126.0.6177.2.2.0.0.0.0.196.372.0j2.2.0....0...1c.1.64.psy-ab..0.2.369....0.9MURiVB93Lg#imgrc=5XlnYjcjZYnRsM: LOOMASTIK · Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed leidub ka teisi loomi, kes on eestis olemas. · Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. Nagu näiteks toonekured. Rahvuslinnuks on valitud Euroopa suurim lind suurtrapp (Otis tarda), kelle kaitseks rakendatakse spetsiaalseid elupaikade kujundamise meetmeid. · Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Siin on üks Hungari lambatõug
Käsnad Anni Petron Lagedi Kool 8.klass Käsnade ehitus • Keha pole eristunud kudedeks • Varieeruva kujuga, enamasti silindrit meenutav • Välimuselt sarnane taimega • Võib kasvada kuni 2. meetri kõrguseks • Keha hoiab püsti sisetoes https://www.google.ee/search?q=k%C3%A4snad&espv=2&biw=1600&bih=794&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwi6u6jr3eDRAhVFjiwKHYNNBIgQ_AUIBigB#imgrc=KBginHIKFEhtxM%3A Elukoht • Elavad peamiselt soojades meredes • Väga vähe magevee liike • Nad on levinud kogu maailmas • Paiknevad veekogude põhjas pindadele kinnitunult https://www.google.ee/search?q=k%C3%A4snad&espv=2&biw=1600&bih=794&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwi6u6jr3eDRAhVFjiwKHYNNBIgQ_AUIBigB#imgdii=-m8kwISA7420oM%3A%3B-m8kwISA7420oM%3A%3BEB-4y_e3pqz4zM%3A&imgrc=-m8kwISA7420oM%3A Tähtsus looduses • Puhastavad vett • Toit • Süm
Rohumaad taastuvenergia allikana: biogaasi tootmine rohtsest massist, energiahein Mõisted Taastuvenergia- eneriga, mis toodetakse taasuvatest energia allikatest Biogaas- käärimisgaas, mis sialdab CH4 (45-70% ) ja CO2 (30-55%) Biomass- organismide elusaine hulk Energiahein- energia saamiseks kasvatatavad kultuurid [1] Biokütuste klassifitseerimine Vedel- õli- ja suhkrurikkad energiakultuurid Gaasiline- biolagunevad ja tööstus jäätmed Tahke- puit ning puidujäätmed Rohtne mass a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt b) põhk c) roog d) biomass põllumajandusmaalt Biokütuse tootmise ja kasutamise lihtsustatud variant Muundamisprotsessid Energiakultuuride kasvatamise põhjused Mahajäetud põllumaade kasutamine Alternatiiv fosiilsetele kütustele Biomassi varud suured Tootmine laialdane Keskkonnasõbralikkus Eelis puitkultuu
Kaido Höövelson aka BARUTO Introduction Väike-Maarja Raised up in Rohu village Rahkla primary school Laekvere Audentes Basketball Judo Sumo Character Country boy Friendly Kind Warm hearted Sporting career First tournament won kantõsho Yokozuna 19 attempts Kadoban Results/achievement in sport championships Makuuchi Jry Makushita Jonidan Jonokuchi Special Prizes: Fighting Spirit Outstanding Performance Technique Interesting facts Straightforward yotsu-sumou style Order of the White Star Estonian Judo junior championships Meat and fish Eats two times a day Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase References http://en.wikipedia.org/wiki/Baruto_Kaito http://et.wikipedia.org/wiki/Kaido_H%C3%B6%C3%B6velson http://sport.postimees.ee/1828724/baruto-loobumisest-taiega-ei-saa-poolega-ei-oska http://sport.delfi.ee/news/sumo/uudised/online-intervjuu-188-kilone-
VESINIK ÜLDINE · Aatomiehituselt kõige lihtsam element. · Aatomi elektronkattes ainult 1 elekron. · Võimalikud oksüdatsiooniastmed ühendites on I ja l. · Erinevalt teistest puudub tal vesinikioonil elektronkate. · Vesinikioon on ainult aatomituum e. Prooton. · Positiivse osalaenguga vesiniku aatomid saavad moodustada elektronegatiivse elementide aatomitega ka täiendava sideme vesiniksideme. LIHTAINE · Koosneb H2 molekulidest, allotroope ta ei moodusta. · Tavatingimustes värvitu ja lõhnatu gaas. · Kõige madalama sulamis- ja keemistemperatuuriga. · Vesiniku molekulid on erakordselt väikesed ja mittepolaarsed. · Lahustub vees väga vähe. · Füüsikalised jõud nõrgad. · Tihedus on väiksem kui heeliumil. LEVIK LOODUSES · Vesinik on üks levinumaid mittemetallilisi elemente maakoores. · Maailmaruumis on vesinik aga kõige levinum keemiline element. · Moodustab põhiosa Päikese massist. · Looduses lihtainena vesinikku ei leidu
Poseidon ja Hades POSEIDON Poseidoni tutvustus • Vanakreeka merejumal • Kronose ja Rhea poeg • Sümboliks kolmhark • Zeusi vend • Naine Amphtirite • Poeg Triton • Olympuse jumal Poseidoni sümbolid • Kolmhark • Paneb sellega mere mässama, • Maa värisema • See oli ühtlasi ka tema relvaks • Lemmikloomaks hobune • Lõi inimkonnale hobuse Poseidoniga seotud müüdid Poseidoniga seotud müüdid MÜÜT1: kord palunudKreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kaid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus , kelle tappis Ateena kangelane Theseus Poseidoniga seotud müüdid MÜÜT2:Poseidon sai teada et Atikale ehitavat uut linna, läks ta ennast selle linna kaitsejumalaks pakkuma. Et rahva pooleho
KARL RISTIKIVI 9.B VÕRU KESKLINNA KOOL SÜNDIS SÜNDIS 16.OKTOOBER 1912 Salupei vald, Varbla kihelkond, Läänemaa Ema Liisu Ristikivi HARIDUS Varbla 6-klassiline algkool Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930) Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 19311932) 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi Veljesto LOOMING LASTERAAMATUD: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjut
Puskini Mälestussammas Aleksander Sergejevits Puskin · Puskin oli vene luuletaja, kirjanik ja väga tähtis inimene vene kirjanduses · sündis 6. juuni 1799. a. Moskvas https://www.google.ee/search? q=Alexander+Sergeyevich+Pushkin&es pv=2&source=lnms&tbm=isch&sa=X&v ed=0ahUKEwiAgM7gmPzSAhVIBiwKHXjd BmQQ_AUIBigB&biw=1920&bih=939 Elulugu Esimese luuletuse avaldas 15. aastaselt Peale kooli lõpetamist läks ta Peterburgi Aastal 1820 avaldas ta oma esimese pika luuletuse Temast sai Kamikas vabamüürlane Natalia Puskina Sündis 8. september 1812 a. 6. mai 1830 abiellus Puskiniga Neil oli 4 last Suri 26. november 1863 a. Puskini surm Puskin hukkus peale duelli Belgia suursaadiku kasupoja George D. Anthésiga. D. Anthés käis lähedalt läbi Puskini naisega ning ühel päeval oli ta Puskinile saatnud kirja, milles nimetab
Places I would like to visit in London Anni Petron Lagedi school VIII The London Eye · The London Eye is a giant Ferris wheel on the South Bank of the River Thames in London. · London Eye is also known as the Millennium Wheel · The London Eye was formally opened by Prime Minister Tony Blair on 31 December 1999 https:// www.google.ee/search?q=l&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjC8b_96qjQAhWFDywKHUA0BGwQ_AUICCgB&biw=1280&bih=694#tbm=isch&q=london+eye&imgr c=nM3bY3L0TF94BM%3A · London eye cost £70 million. https:// www.google.ee/search?q=london+eye&espv=2&biw=1280&bih=694&site=webhp&source=lnms&tbm=isch&sa= https:// X&ved=0ahUKEwiMzOHk7ajQAhWCBywKHVkcA0AQ_AUIBigB#imgrc=b1UWbWaSw2LdyM%3A www.google.ee/search?q
Saku Gümnaasium Rasestumisvastased vahendid referaat Koostaja: Melissa Hein 8.b Juhendaja: Merilin Tatter Saku 2015 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Kombineeritud pillid 3. Plaastrid 4. Emakasisene vahend (ESV) ehk spiraal 5. Meeste kondoomid 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Sa võid küsida endalt: ’’Miks ma peaksin kasutama rasestumisvastaseid vahendeid?’’ Vastus on lihtne. Kui naine ei kasuta ühtegi rasestumisvastast vahendit, võib ta elu jooksul olla rase kuni 15 korda. Rasestumisvastased vahendid hoiavad ära soovimatu raseduse. Selle ettekande eesmärk on
1900-1910 rõivaste ajalugu Mis mõjutas 1900-1910 moodi? Antud ajastu suurimaks moe mõjutajaks on tööstuslik revolutsioon. 1900-1910 ajastu naiste mood Antud ajastu moed olid ülinaiselikud ja graatsilisemad, varasematel ajastustel. Kasutati vabamat joont ja rõivastiil oli uhke ja külluslik. Moodi tuli lopsakam siluett ja ideaaliks oli küps naine. Uue siluetiga kaasnesid ka uued mustid ja värvid. Populaarsuse tipul oli S-figuur. Loobuti dekolteeosa katvate väikeste rinnarättide kandmisest. Moodi tuli ümar kaelaauk ja populaarsust võtsid ka bubikrae, V- ja gladkaelus. Kuni abiellumiseni pidid neiud ja vallalised naised kandma piiratud heletates värvides ja vähestes kaunistustes rõivaid. Üha enam kogusid populaarsust kostüümid. Võrreldes 1890ndatega oli kostüümijakk märgatavalt pikem ning seelik sirgem. Uueks suunaks sai selgelt mehelik joon. Vali
Paljasseemnetaimed Karina Höövel Tartu Ülikool KELA 2013 Tunnused Puuduvad õied, viljad; Click to edit Master text styles Paljunevad seemnetega; Second level Seemned arenevad Third level käbides; Fourth level Lehtede asemel okkad; Fifth level Eluvormilt puud, põõsad; Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid); Enamikus igihaljad. Paljaseemnetaimede tähtsus Hapnik Kliima Osalevad mulla tekkes Pakuvad varju organismidele Vaigune puit (vastupidav) Küte Ilupuud Vaik- tooraine ja kasutatakse raviks Paljaseemnetaimede ehitus Juur- segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest Paljudel okaspuudel on mükoriisa seeneniidistiku ja juurekoe põimikud (puravikud, riisikad) Paljaseemnetaimede ehitus Vars Võsu noort ja puitumata
Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine ja monopolid. Kristiina Moosel TKoG, 11.B 2012 Sissejuhatus Tööstus ja ehitus Inglismaa 1760 Manufaktuurtootmine asendati vabrikutootmisega. Euroopa, USA 19.saj. Industriaalühiskond. http://www.google.ee/imgres?num=10&hl=et&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=FN9Wh7ew0vImGM:&imgrefurl=http://modernsocie Industriaalühiskonna teke Industrialiseerumine Industriaalühiskond Muutused ühiskonnaelu sfäärides Tööpuudus Ülestõusud Arendas töö viljakust, alandas hindu, soodustas hariduse levikut. Muutusid tavad, moraalinormid. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurtootmine asendub vabrikutega Uued masinad Raha, kapital ja tööjõud Uued leiutised Talupojad palgatöölisteks Rahvaarv suureneb Turg tähtsal kohal Urbaniseerumine Linnaühiskond 1801.a. 14 linna, milles 100 000 inimest 1870.a. üle saja linna Linnakultuur Linnaelu miinused Linn
Ian Anderson. Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust. Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli- ja muudest sulamitest, klaasist ja süsinikkiust. Levinuim keskklassiflööt kannab enamasti hõbedaproovi 900. Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks (plokkflööt) ja küljelt puhutavateks põikflöötideks (traaversflööt), millest arenes tänapäevane flööt. Tänapäeval on flööt ainuke puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, hoides pilli suu ees paremale põiki, sellest ka nimetus põikflööt (saksa keeles Querflöte). Nüüdisaegse välimuse ja omadused andis flöödile saksa pillimeister Theobal Böhm (17941881). Plokkflöödi omapära võrreldes teiste puupuhkpillidega on ehituse lihtsus: tal puuduvad liikuvad osad. Flöödil on ca. 15 auku, mida saab katta klappidega. Klapid on enamasti kinnised
VÕRU Võru (võru keeles Võro, saksa keeles Werro) on linn Eesti kaguosas, Võru maakonna haldus- ja majanduslik keskus. Linna läbib PeterburiPihkvaRiia raudtee ValgaPetseri raudteelõik ja TallinnTartuVõru Luhamaa maantee. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga. Võrus räägitakse põhiliselt eesti ja võru keelt. Võru tunnuslause on "Üts ummamuudu liin". Võrus on mõõdetud Eesti soojarekord 35,6 °C, mis registreeriti 11. augustil 1992. Võru kaitsepühak on Püha Jüri[viide?]. Võru linnapea on Anti Allas. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asub kolm järve Tamula järv (229 ha), Kubija järv (15,9 ha), Mustjärv ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu j
VÄÄVEL CASSANDRA LUIK TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM 11.B KLASS LIHTAINE OMADUSED • VÄRVUSELT KOLLANE • RABE • KRISTALNE • AKTIIVNE MITTEMTALL • EI JUHI ELEKTRIT • HALB SOOJUSJUHT • VEES HALVASTI LAHUSTUV • SULAMISTEMPERATUUR +119 C • KEEMISTEMPERATUUR +445 C • KEEMILINE SÜMBOL : S (SULFUR) • JÄRJENUMBER/AATOMNUMBER: 16 (TUUMAS16 PROOTONIT JA ELEKTRONKATTES16 ELEKTRONI) • ASUB 3. PERIOODIS (ELEKTRONKATTES 3 KIHTI) • ASUB VIA RÜHMAS (VÄLISELEKTRONE 6) • ELEKTRONSKEEM: S: +16|2)8)6) • VÄHESEL MÄÄRAL LAHUSTUB ORGAANILISTES LAHUSTITES NAGU BENSEEN JA ETANOOL • REAGEERIB NORMAALTINGIMUSTEL LEELISMETALLIDE , LEELISMULDMETALLIDE, ELAVHÕBEDA, VASE JA HÕBEDAGA. • SOOJENDAMISEL KULGEVAD REAKTSIOONID KA ALUMIINIUMI RAUA, TSINGI JA PLIIGA VÄÄVLI ÜHENDID JA KASUTUSALAD • VÄÄVELDIOKSIID SO2 – VÄRVUSETU TERAVA LÕHNAGA MÜRGINE GAAS, MIDA MÜRGISUSE TÕTTU KASUTATAKS
Kuidas on võimalik liike kaitsta ? Leon Kann 12.B Liikide kaitse Liikide kaitse keskendub eeskätt väheneva arvukusega ja väljasuremisohus liikidele Teavet looduses elavate liikide seisundi kohta saab nii ülemaailmsest kui ja riiklikest punastest raamatutest . Nende koostamisel lähtutakse rahvusvahelise looduskaitseliidu kriteeriumitest, mille alusel väljasuremisohtu hinnatakse. Punane raamat Kaitsealad Et hoida ohust eemale loomade ja taimede liike , tehakse kaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse nõuete järgi kasutatavad alad liikide, koosluste, ökosüsteemide ja maastike kaitseks. Euroopa Liidus on kaitset vajavad liigid määratletud loodus- ja linnudirektiiviga. Eestis reguleerib liikide kaitse alla võtmist looduskaitseseadus, mille alusel on meil 570 kaitsealust taime-, seene- ja loomaliiki. Vastavalt ohustatusele jagunevad need kolme kaitsekategoorias
Eesti rahvaarv ja selle muutumine Kristiina Toomik Lagedi Kool 2014/2015 ◦ Rahvaarvu ja rahvastikuprotsesse on Eestis nagu igal pool mujalgi mõjutanud nii looduslikud, majanduslikud, poliitilised kui ka sotsiaalsed tegurid. https://www.google.ee/search?q=k%C3%BC %C3%BCditamine&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=AQHtVKuDPePfywPXiIDQCA&ved= 0CAgQ_AUoAQ&biw=1422&bih=776&dpr=0.9#imgdii=_&imgrc=7qX2Fg019Fvg3M%253A %3BklGWitSDpCt1cM%3Bhttp%253A%252F%252Ff.pmo.ee%252Ff %252F2011%252F09%252F04%252F734864t81he3d0.jpg%3Bhttp%253A%252F %252Fkultuur.postimees.ee%252F553398%252Fpiltuudis-kabala-raudteejaamas-lavastati- kuuditamist%3B648%3B298 Eesti algusajad Eesti alade asustamine algas umbes 11 000 aastat tagasi. Arvatakse, et 1 aastatuhande keskpaigas ekr elas Eesti aladel ub 7000 inimest. 17 sajandil vähenes rahvaarv palju tänu sõdadele, näljale ja katkule. Eriti rä
o Alates 16. saj. enamik muusikast moll-helilaadis o Klezmer · Tähendas muusikainstrumenti, hiljem tähendus laienes · Viiul, klarnet, tromboon, akordion · https:// www.youtube.com/watch?v=9IOQ9ARwj38 Juutide muusika (2) o Sefardi · Ladino keeles · Esitajaks naised · Balkani poolsaare ja Araabia muusikale iseloomulikud · https:// www.youtube.com/watch?v=ZCgZnn0ud xw Tuntumad pillid o Sofar - Kõverast oinasarvest valmistatud sarvepill · https://www.youtube.com/watch?v=VlRH vM9xeSQ&nohtml5=False o Halil Roopillitaoline instrument Toora o 11. saj. eKr sündinud kuningas Taavet o Kinnor o Juutide templimuusikutest loodud koor Tänapäeva Muusika o Iisraeli esindaja Hovi Star (Hovav Sekulets) Eurovisioonil o https://www.youtube.com/watch?v=SpWKf cjXcp0&nohtml5=False Kasutatud Materjalid
Jaan Kaplinski "Teiselpool järve" Karina Arras 10.klass Sisukord Autori lühielulugu Looming Minu lemmikluuletus Luule analüüs Haiku Võrdlus, metafoor Isikustamine Epiteedid Kasutatud kirjandus Autori lühielulugu Jaan Kaplinski on sündinud 22.jaanuaril 1941 Tartus Kaplinski on Eesti Kirjanike Liidu üks liikmetest Ta võitis 1968. aastal Juhan Liivi luuleauhinna Aastal 1980 oli ta seotud kuulsa 40 kirja koostamisega 2000. aastal oli Kaplinski Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Isa poolt on ta juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu Ta on abielus Tiia Toometiga Tal on 6 last 1992-1995 kuulus ta Riigikokku On õppinud praeguses Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning Tartu ülikoolis Looming Esimene luulekogu oli "Jäljed allikal", mis ilmus 1965. aastal Loomingu mõjutajateks on olnud idamaine filosoofia, antiikkultuur, religioon ja mütoloogia Tema sulest on ilmunud üle 40 raamatu Toetub kindlale e
Renessanss vs 21. sajand Renessanssi ajal tehti palju maade avastusi, teaduses tehti uusi avastusi ja leiutati ka trükikunst. Trükikunsti leiutas J.Guttenberg. O.Petrucci leiutas sel ajal ka nooditrüki. Nendega seoses muutus Euroopa poliitiline pilt. Samuti sündis uus kultuuri- ja ühiskonnamudel. Alles renessanssi ajal hakati seostama teost ja autorit. Varem oli kõik nagu jumala loodud ehk siis ananüümne ja püha oli ainult teos, nüüd see muutus. Selle muutuse ajal hakati väärtustama loovat kuntsnikku ja tema isikupära. See on jäänud püsima ka tänapäeval. Reformatsiooni peamine teene filosoofia ajaloo seisukohalt oli väljaastumine katoliku kiriku autoriteedi vastu. Lutheri seisukohalt tuli filosoofia teoloogiast lahutada, kuid Lutheri eestvõttel loodi uus teoloogiline autoriteet – Pühakiri. Humanism kujunes välja linnakultuuri tingimustes. Suuremat tähelepanu hakati pöörama ladina keele kõrval ka rahvuskeeltele. Humanismis avaldus e
JAZZ Kertu Tedremäe ERINEVAD NIMETUSE D 1890. – 1910. Ragtime 1910. – 1920. Bluus 1920. – 1930. Dixieland 1930. – 1940. Sving / Big Band 1940. Bebop 1960. Free Jazz AJALUGU USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel Lisaks lisandusid mustanahaliste töölaulud, bluus ja spirituaalid 1920.a Euroopas Hiljem tuntud terves maailmas kui tantsumuusika ARENG Kolm põhijärku: traditsiooniline jazz, sving ja nüüdisaegne jazz Ei saa täpselt noodistada Toetub bluusi heliridadele Suur osa improvisatsioonil IRVING BERLIN Täisnimi: Israel Isidore Baline Sündis: 11. Mai 1888 Venemaa Suri: 22. September 1989 New York NÄITED Irving Berlin: https:// www.youtube.com/watch?v=0Z6z64at9O 4 Teised:
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.1. SUUVESI.............................................................................................................................3 2. SEEP.......................................................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................10 SISSEJUHATUS Valisin toodete olelusringide koostamiseks kaks toodet: suuvee ja seebi. Kirjeldan järgnevas töös kuidas antud tooteid valmistatakse ja kuidas toimub edasine toote eluring tootmisest tarbimiseni. 1. 1. SUUVESI Järgnevas tabelis on toodud suuvee olelusringi etapid ning allpool o
MUINASAJA MATMISKOMBED Angela Kiil DS-13 Matmiskombed muutusid u 9000eKr. - u 1200 pKr. Levis kahesugune matmisviis - matmine põletamata ehk laibamatus ja matmine põletatult ehk põletusmatus. Muinasaja perioodid Paleoliitikum Mesoliitikum Neopiitikum Pronksiaeg Rauaaeg Iga perioodiga muutusid matmiskombed Algul maeti elukohtade lähedale. Maeti ka elamu põranda alla. Hiljem maeti asulatest eemale. Veekogu lähedale, kõrge künka otsa, maasse kaevatud hauda. Lahkunu asetati külili. KIVIKIRSTKALME Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp. Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Pandi kaasa mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalme komponendid: kalme keskel asuv kivist kirst või ka kirstud ning ümber olev ringmüüri. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. KIVIKIRSTKALMED EESTIS
Kohtla-Järve Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve linnapea on Jevgeni Solovjov. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula), mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Eelkõige on tegemist tööstuslinnaga. Tähtsaim tööstusharu on keemiatööstus. Sellel alal tegutseb 3 suurt ettevõtet: Viru Keemia Grupp, Eastman Specialties, Novotrade Invest, mille toodangu müügikäive oli 2011. aastal ca 255 milj. €. Nitroferti keemiatehas lõp
Füüsel Annika Saar 2013 Iseloomustus Taimed on 1m kõrgused Viljad sarnanevad kirsstomatitele Samad kasvunõuded, mis tomatil Vilja valmides avaneb laternake Viljad sisaldavad C-vitamiini, orgaanisili happeid Füüsel rahvameditsiinis Füüsalit kasutatakse rahvameditsiinis suure pektiinisisalduse tõttu dieettoiduna, sest ta on võimeline siduma ja inimese organismist eemaldama raskemetalle, radionukleiide, mikroobseid toksiine, kolesterooli. Kasutamine Füüsalit kasutatakse kompoti, sukaadi ja keedise valmistamiseks. Ettevalmistus:Enne tarvitamist eemaldage viljadelt tupp ning need üle valada kuuma veega, et eemalduks vahataoline kaitsekiht. Mehhiko füüsalit lisatakse suppidele. Maasikafüüsalit kasutatakse keedise, dzemmi, sukaadi, kompoti, kisselli ja kompvekkide valmistamiseks. Neid võib ka kuivatada ja kasutada nagu rosinaid. Füüsalit soolatakse nagu ka kurki ja tomatit. Erinevad sordid Harilik füüsal J
Rain Juhanson Der Tallinner Dom Geschichte Der Tallinner Dom ist eines der Wahrzeichen der estnischen Hauptstadt. Er befindet sich auf dem Domberg in Tallinn. Der Tallinner Dom ist der Jungfrau Maria geweiht. Ursprünglich war die Kirche eine römisch-katholische Kathedrale. Mit dem Abschluss der Reformation in Estland 1561 wurde sie zur lutherischen Domkirche. Geschichte Sie ist eine dänische Gründung und stellt wahrscheinlich die erste christliche Kirche auf dem estnischen Festland überhaupt dar. Der erste Kirchenbau war aus Holz. Mit der Ankunft von Dominikaner -Mönchen aus dem dänischen Kloster Ribe 1229 wurde die Kirche durch einen Steinbau ersetzt. Orgel Die einzigartige Orgel wurde im Jahre 1878 in der renommierten deutschen Orgelbauer Friedrich Ladegast gebaut. Die Bilder Referenzen http://de.wikipedia.org/wiki/Tallinner_Dom https://www.google.ee/search? q=Tallinner+Dom&espv=210&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=fVj 6Uo-AK6Py7AbD- IDYAw&ved=0CAkQ_AUoAQ&biw=1366&bi
Canada Aboriginal people, First Nations and Inuit Eneli Maltsar Form 9 8th December 2017 Canada Canada is a country in the nothern part of North America The capital of Canada is Ottawa The population of Canada is 36 million Total area is 9,984,670 square kilometres (3,855,100 square miles) The largest city is Toronto Canada Canada is a bilingual country : they speak both English and French The monarch is the Queen of England It's ten provinces and three territories extend Canada's national anthem is `' O Canada '' How Canada got it's name? Canada's name comes from `' kanata, '' the Iroquois-Huron word for `' village '' or `' settlement '' Aboriginal people, First Nations and Inuit Aboriginal Canadians, also known as Indigenous Canadians, are the indigenous people within the boundaries of present - day Canada. The first largest group were the Indians. Nowadays the term `' First Nations `' is used instead
Pärnu Pärnu on linn Eestis Pärnu lahe kirderannikul Pärnu jõe suudmes, Pärnu maakonna halduskeskus. Vana-Pärnu sai linnaõigused 1251. aastal ja Pärnu 1318. aastal. Pärnu on Eesti suvepealinn. Pärnu linna kohaliku omavalitsuse esinduskogu on Pärnu Linnavolikogu, mille juht on linnavolikogu esimees. Täitevvõimuks Pärnu Linnavalitsus, mille juht on Pärnu linnapea. Pärnu linnapea on 2009. aastast Toomas Kivimägi, Pärnu Linnavolikogu esimees on Andrei Korobeinik. Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Töötleva tööstuse ettevõtete (üle 20 töötaja) müügitulu oli 2011. aastal umbes 400 miljonit eurot. Tähtsamad tööstusharud on järgmised: metallitöötlemine, masina- ja elektroonikatööstus ca 40% käibest (suuremad ettevõtted: Ruukki Products, Scanfil, Efore, Note Eesti); keemia- ja plastitööstus ca 25% käibest (Henkel Makroflex, Rapala Eesti, Reideni Plaat); tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus c
Unusual sports Wife Carrying Competition Wife carrying is a contest in which male competitors race while each carrying a female teammate. The objective is for the male to carry the female through a special obstacle track in the fastest time. The sport was first introduced at Sonkajärvi, Finland. Rules The wife to be carried may be your own, or the neighbor's, or you may have found her further afield; she must, however, be over 17 years of age. The minimum weight of the wife to be carried is 49 kilograms. If she weighs less than 49 kg, she will be burdened with a rucksack containing additional weight to bring the total load to be carried up to 49 kg. Each contestant takes care of his/her safety and, if deemed necessary, insurance While the International rules are the basis for all competitions Equipment The only equipment allowed is a belt worn by the carrier and a helmet worn by the carried. Prize for winners The prize to